Tierra Estella Epic & LaacLaacar

Eelmise aasta üks päris lahe võistlus Tierra Estella Epic (UCI C1 XCM) saatis mulle kutse, et uuesti nende võistlusel osaleda, mäletasin lahedaid singleid. Võtsin kutse vastu. 

Sel korral sõitsin kaks ööd varem kohale, et reisist olla puhanud, nii umbes 8h autosõitu Navarrasse. Sealt läheb läbi ka Santiago de Compostela usutee, mis Prantsusmaa poolt tuleb, meil Anadiast läheb ka läbi, siis Portugali poolne. Igatahes huvitav koht ja kergliiklus on väga aktiivne.

Mida ma eelmisest aastast ei mäletanud, oli see meestest mööda saamine ja hilisem kannatamine. Sel korral läks päeva peale väga palavaks ka.

Stardis oli rohkem naisi, kui eelmine aasta, ma esiritta startima ei mahtunudki. Stardist kohe pikalt mäkke, naised said 5minutit hiljem stardi kui mehed, ehk et nii eliit mehed ja igavanuseklassi seeniorid, kes pikale rajale läksid, said meie eest minema.

Ja siis keset mäge hakkasid juba selg ees esimesed vastu tulema, mitte alati ei olnud hea mööduda, kiviklibune, kuid vähemalt rada laiem, et sai ikkagi mööda, ehk hoiatama pidi ka kogu aeg. Kuid siis hakkas alla minema singlil ja seal läks raskeks nendest möödumine, hiljem veel singlid üles, kus ka, et mööduda, pidi nii palju vaeva nägema, küll hõikama ja punnitama rohkem kui muidu oleks omas tempos minnes. Eks kui kaameramees oma elektrikaga oli siis ikka ka hõikas ,et naised, siis anti paremini teed, mina muidugi ei osanud õige aktsendiga ka hõigata, et igatahes paha tunne jäi seal kogu aeg madistada.

Olin sõitmas 6ndal kohal, siis mingi hetk sain juba rahulikumalt sõita, kaks naist tulid ka selg ees vastu. Eks ma pidin igas joogipunktis ka seisma jääma ja paaki täitma. Sellegi poolest sai kuumus minust jagu. Viimased 20km olid liiast, tõsiselt vastik, selline oksendamise tunne koguaeg, ja ega jalas ka midagi ei olnud, lihtsalt keharaskusega sai pedaalitud. Kaks naist said minust jälle mööda, ehk et lõpetasin kuuendana. Rada oli ka sel korral väga lahe, aga 6h on ikkagi liiga pikk, et saaks täielikult nautida ja olla koguaeg valmis, ühel laskumisel lõi ka kramp sisse, kui oli vaja ootamatult kividest mööda põigata. Äkki meeldib rohkem kui on natuke jahedam?

Igatahes plaan oli koju tagasi jõuda ja vaadata kas pühapäeval siinsel kohalikul maratonil ka stardis olla või lihtsalt minna lõunat sööma peale võistlust, selline pidulikum hooaja ärasaatmise lõuna, korraldajad pakuvad seal kohalikku spetsialiteeti grillitud piimapõrsast ja vahuveini. 

Igatahes jõudsin koju isegi enne südaööd ja hommikul olin stardis, sõitsin rahulikult läbi. Võitsin regionaalse maratoni, isegi liiga paljuga, kaks teist naist kes stardist olid jäid ajalimiidi taha ja ei saanudki kohta kirja, ehk kaotasid mulle rohkem kui 1h30. Seega poodium üksinda. Sain ka regionaalse maratoni karikasarja üldvõidu.

Soon in English..