Saturday, January 6, 2018

Head uut aastat!

Soovin sulle eesmärke, mille poole süda ihkab püüelda, ja võimalusi, et need saavutada, sel uuel aastal!

Proovin siia mingi hetk ka natuke pikemalt kirjutada, kuid hetkel läheb kõik sujuvalt üle kivide ja kändude, ehk eks ikka jagub muresid ja probleeme, kuid samas on rõõme ja lahendusi alati ka leidunud.

Kõike head ja kirjutamise/lugemiseni !



Wish you goals, which your heart desires, and opportunities, to make them real, in this new year!

I will try to write here soon a bit longer, at the moment life goes smoothly over rocks and roots, that means there are worries and problems, but always also joys and solutions.

All the best and write/read soon!


Friday, December 15, 2017

Pühad tulekul

Sel aastal sain kuuse valida ja ka ära ehtida, seda siis Goingbike kuusega, endale mul seda jama ei ole vaja, et Musi iga kord selle ümber ajaks.
Linn on jõuluehtes ja ka maailma suurima jõuluvana istub taaskord jõe ääres.
Endal lähevad päevad ikka trenni tähe all.
Kõike paremat ja krõbedaid piparkooke (ka neid küpsetasin ja küpsetan veel).







This year I got to choose a christmas tree and also decorate it, the Goingbike one, for my home I dont need the extra fuss to get it up after Musi plays with it.
The city is in Christmas lights and also the biggest Santa in the world is sitting again by the river.
My days go by under the training star.
All the best and tasty ginger breads (also did them and will make more).

Tuesday, December 5, 2017

Caramulo vallutamine 2017!!

Loomulikult vallutasime mäe ka see aasta!
Hommik oli krõbe, all Aguedas olid autoaknad jääs ja sai neid lahti kraapida. Samas oli päike väljas ja tõotas tulla üks tore päev.
Kogunesime Goingbike poe ees (või tähendab need, kes varem kohal olid, need ootasid teisi siiski poes sees).
Minul oli jälle au olla meie grupi giidiks. Panin jälle uusi lõike sisse, et oleks huvitav ka neil, kes iga aasta käivad vallutamas. Üleval oli päris tuuline, kuid õnneks oli meid ees ootamas telk, kus saime kuuma suppi (caldo verde), broa leivaga ja sütel küpsesid kastanid.
Päeva lõpuks olid paljud päris väsinud (kogu matk koos söögipausiga kestis tervelt 7 h), kuid mägi oli vallutatud ja puhkus välja teenitud.
Mul läks siin paar päeva aega, et blogi üles saada, nimelt lõppes mul nädalaga ka korralik treeningute blokk ja lihtsalt puhtfüüsiliselt ei jõudnud siia kirja midagi panna.
Nüüd juba natuke kepsakam. Peatse lugemiseni! :)



Of course we did conquer the mountain also this year!
The morning was cold, down in Agueda the car windows were iced. But the sun was out and it was set out to be a nice day.
We gathered in front of Goingbike (well those who arrived more early waiting others inside the shop).
I got the honor again to guide the group to the top. I used some new trails, so that it would be interesting also for those who make it every year. At the top it was quite windy, but we had our Goingbike tent waiting, where we got some hot soup (caldo verde), broa bread and  chestnuts cooking on the fire.
At the end of the day many were exhausted (the whole trip with food stop at the top took us 7 h), but the mountain was conquered and the rest well earned.
It took me couple of days to write about it, I had also a heavy week of trainings and just pure exhaustment stopped me from writing.
Now I am much more energized. Write to you soon! :)

Monday, November 6, 2017

Avalanche Licor Beirao 2017

Saigi ametlikult hooaeg läbi! Ja võiduga ja uue särgiga (särgi tegijad jäid jänni ja hetkel küll särki veel ei ole, aga lähinädalatel on käes).
Avalanche - üks mu lemmikuid võistlusi, seda tunnet, mis seal stardis valdab, peab kogema, et teada, mis see on. Ärevus, hirm, õhin, adrenaliin - uhh külmavärinad tulevad peale kui sellele mõelda.
See aasta oli natuke rada erinev, kuid algus ja lõpp ja paljud osad ikka samad, mis alati. Kui algset kuupäeva muudeti, siis otsustasin, et teen põhilise puhkuse hooajast ära, natuke liigutasid ja sõitsin, kuid ei midagi süstemaatilist. See andis ka tunda, ei olnud just nii palju bauerit, et tõeliselt liikuda neis lõikudes, kus oli vaja korralikult talda anda. Aga ei midagi hullu. Singlid olid kõik sellised niisked, palju negatiivse kalde peal juurikaid.
Kuna endal mul ju enduro või dh ratast ei ole, siis trenni ei ole teinud neil ja laupäeval oli tegu, et harjuda. Kuid olin täitsa ok juba pühapäeval, eks kuna mulle nii meeldib avalanche, siis ehk pea oli kõige rohkem valmis. Mul oli eelmisest aastast stardikoht välja võideldud, 50 esimest kindlustavad järgmiseks aastaks stardinumbri, teised on juba registreerimisjärjekorras, samas olid naised kiired olnud ja reganud kohe , ehk et minu ümber startis kohe neli naist.
Stardist minema, enam ei tea, kus oled ja kes ees ja kes taga, lihtsalt andsin endast kõik, kuni lõpuni.
Kordasin oma head tulemust, lõpetasin täpselt 38ndana nagu eelmine aasta.
Aitäh! :)

ma olen see valge kiivriga (pilt siin all on tehtud peaaegu samal ajal)
I am the one in white helmet (the foto below is taken almost at the same moment)






And the season is officially over! And with a win and new jersey (the makers of the jerseys are a bit delayed, so I still get to receive it).
Avalanche - one of my favorite races, that feeling that you get in start, you got to experience to fully understand. The excitement, fear, eagerness, adrenaline - uff I get the shivers when I think about it.
This year the track was a bit different as normal, start and end and lots of bits and pieces of course the same. When the original date was changed, I decided to make my rest from the season, with some activities, but not systemized. I could feel it, I didnt have that much power as I could on the pedal parts. But nothing too bad. The single tracks were wet and lots of off camber roots.
As I dont have my own enduro or dh bike, so havent trained on softer bikes, then on Saturday it was hard to get use to. But I was ok on Sunday, because I like so much avalanche, my head was the one that was really prepared. I had fought my starting number from last year, the top 50 have secure numbers, the others are all by the registration time, but other women had been fast, I had like 4 women around me starting.
Off from the start and then you dont have a clue who is in front and who behind, I just gave my all and to the end. I managed to repeat my good result and finished 38th like last year.
Thank you! :)


Thursday, October 12, 2017

Hooaeg 2017 – särkide aasta!

Kuigi jäänud veel Avalanche teen oma hooaja kokkuvõtte ära (Avalanche pidi toimuma 15.10, kuid kuna siin on olnud kuum ja kuiv , siis tulekahjude oht on metsades suur ja Avalanche korraldajad pidid võistluse hiljemaks lükkama, uus kuupäev on 4. November).

See aasta siis üks särkide aasta (Avalanche oma veel õhus ;) ). Võitsin 5 erinevat särki, kuid see kõige kallim, mida tahtsin, jäi saamata. Seega nimetan selle hooaja särkide aastaks.
Ja isu on jätkata võistlemist ja särkide püüdmist. Samas ka kindlasti aitan kuidas saan nooremaid ja loodetavasti ka inspireerin neid veel rohkem. Minu sportlaskarjääri olevik veel kestab, kuid heameelega näen tulevikku sirgumas veel kiiremateks ja osavamateks. Samuti on mul hea meel kõiki rattasõitjaid juhendada ja aidata neil rattasõidust rohkelt rõõmu tunda, seetõttu tasakesi askeldan ka MTBcamps (www.mtbcamps.eu) sõitudega. Igatahes olen kindlasti veel rattal jätkamas.

Toon siin mõned numbrid hooajast, sellised ebatraditsioonilised :

2 Portugali karikasarja üldvõitu (maantee ja xco)
3 UCI kategooria võistluse võitu
3 paarisvõistkondade mitmepäeva võistlust
5 erinevat võidetud särki (see number ühega veel isutamas novembri alguses)
5 anti-dopingu kontrolli
37 starti
125 km pikim võistlus (Grand Raid BCVC)
264 m lühim võistlus (mäkketõus – Subida mitica da Rainha Santa Isabel)

Tänan kõiki oma sponsoreid, toetajaid, abistajaid, sõpru, lähedasi. Paljud neist särkidest rändavad just teile, tänutäheks.
Saksa Automaatika ja Harri, ilma nendeta ei oleks siia Portugali tulek ja olemine võimalik
Coluer – see aasta kaks super ratast - Invicta ja Poison, mis mõlemad kroonisin Portugali karikasarja võitjaks
American Classic Eesti maaletoojad Extrom OÜ– parimaid jooksud, millega kunagi sõitnud olen
Goingbike koos Andre ja Alvaroga – nende abiga olid rattad alati võistlusvalmis
VelofitSystem Retül ja Antonio – rattad said täpselt minu järgi paika sätitud
Kenny equipement – minu pea ja keha kaitsja
Hutchinson kummid – hoidsid mind kenasti rajal
USWE – minu joogivaru kandja pikkadel sõitudel
Neolife toidulisandid – looduslik ja kvaliteetne lisa mu toidule
Xenofit – minu söök võistlusrajal
Pearl Izumi – sõidukingad ja riietus rattal ja vabal ajal
Redmonkey grips – mugavus mu kätele
Juice Lubes – ratas veereb õlitatult

Samuti tänan oma meekonda Maiatos / Reabnorte, kes oli mulle maantee ja xco võistlustel abiks ja toeks.

Nüüd on aeg akusid täita, aega rohkem oma käsitöö hobidega tegeleda, korrastada/puhastada rattaradu, et veel toredam oleks sõita, ja teha plaane ning kaasata sponsoreid järgmiseks hooajaks.




The year of the jersey(s)!

Although there is still Avalanche left to race, I will make the overview of the season (Avalanche race is postponed to 4th of November, as the dry and hot period is still ongoing and the forests are at high risk of catching fire).

This is the year of jerseys (although the Avalanche one is still up for grabs ;) ). I won 5 different jerseys and the one I value the most, I didn’t manage to get. So that’s why the year of jerseys.
And there is so much desire to continue racing and chasing jerseys. And also to help as much as possible the young ones and to inspire them even more. My cycling career is still ongoing, but I wish so much to see the future being even faster and more skilled. And I am happy to advise all bike riders and have them enjoy bike riding to the fullest, in that sense I am working more and more also with MTBcamps (www.mtbcamps.eu). 
Either way you will see me on the bike.

Some nontraditional numbers for the season 2017:

2 portugal cup overall wins (xco and road)
3 UCI category race wins
3 stage races for double teams
5 different jerseys won (will want to get with number one at the beginning of November)
5 anti-doping controls
37 starts
125 km the longest race (Grand Raid BCVC)
264 m the shortest race (Uphill race – Subida mitica da Rainha Santa Isabel)

I thank all my sponsors, supporters, helpers, friends and family. Many of the jerseys will end up with you, as a gift of gratitude.
Saksa Automaatika and Harri – without them coming and staying here in Portugal wouldn’t be possible.
Coluer – this year two super bikes – Invicta and Poison, and both of them I crowned Portugal Cup winners.
American Classic Estonian dealers Extrom OÜ– best wheels I have been riding.
Goingbike with Andre and Alvaro– so my bikes would be in excellent conditions for every race.
VelofitSystem Retül and Antonio – so that my bikes would be fitted to my measures.
Kenny equipement – my head and body protector
Hutchinson kummid – keeping me on track
USWE – hydrating me in the long races
Neolife food supplements – natural and quality added to my meals
Xenofit – my food in the races
Pearl Izumi – cycling shoes and clothes for racing and free time
Redmonkey grips – for the comfort of my hands
Juice Lubes – so that my bike is oiled, greased and puncture free

Also like to thank my team Maiatos / Reabnorte who was always there to support me at the road and xco races.

Now is time to refill the batteries, have some more time for my handmade hobbies, cleaning some trails to have more fun riding and putting plans and sponsors together for the next season.


Monday, October 2, 2017

Catalunya Bike Race

Kuigi tervis ei olnud just kõige parem peale Assoore, siis ikkagi otsustasin Kataluuniasse minna, kuna piletid olid olemas ja võistlustasu makstud.
Teadsin, et mingi tulemuse peale ma sinna sõitma ei lähe, aga siis vähemalt saan kohaga tutvuda ja ehk rattasõitu nautida, loomulikult oleks tahtnud seal võidu kihutada, aga vahel on nii, et ei saa.
Esimene päev oli selline imelik eraldistart, et eliidisõitjaid lasti kahe kaupa stardist minema ja uci reitingu vastupidises järjekorras. Naiste eliidi eest startisid veel naiste seeniorid. Mul muidugi ´vedas´ , minuga pidanud naine ei olnud kohale tulnud, ehk et pidin need asfaldilõigud ise kühveldama enne kui rada metsa keeras. Siis juba nägin ka paari eespool startinut ja ka mulle jõuti järgi. Jama hakkas siis kui rada kitsale ja lahedale laskumisele keeras, siis oli ummikut kui palju, osad naised andsid kenasti rada, mõni kohe nagu meelega kakerdas ees. Siiski sain ka sõitu nautida ja ka natuke nagu võistelda, kuigi keha liikus raskelt.
Teine päev oli siis tavaline massistart, meie boks kohe meeste taga. Esimesel laskumisel jälle ummikud, hiljem oli pikk tõus, nii umbes 8km, tundsin et natuke isegi liigun, motiveeris ka üks naine, kes minu kandis sõitis. Kergelt hakkas sadama. Hiljem laskumine oli väga lahe, vihmaga läks veelgi lõbusamaks, kuni jõudsin ühele meeste pundile järele, siis oli tegemist et aeglasematest mööda saada. Samas tuju oli rattasõidust hea, kuid palju rohkem oli köhimist ja nuuskamist. Peale sõitu veel vihmas hotellini, õnneks olin kaasavõtnud kuivad ja veekindlad riided, vaid kingad ja kiiver olid märjad. Õhtupoole läks tunne kehvemaks ja võtsin vastu otsuse, et viimasele etapile ei lähe. See oli neil veel rohkem mäe otsas, kuhu lubas kraade veel vähem ja lubas samuti pilves/vihmast ilma.
Seekord siis DNF - did not finish. Mis seal ikka, ei jäänud vähemalt täiesti haigeks ja nüüd on aega ja rahu, et täiesti terveks saada.
Aitäh sulle!





Although my health was not the best after Azores, then I still decided to go to Catalonia, I already had the tickets and the inscription was paid.
I knew I wasnt going for the result, but at least wanted to get to know the place and also enjoy some mountain biking, of course I would have wanted to race for real, but sometimes I cant.
First day was a uncommon timetrial, elite riders went on the course 2 by 2 in the reverse order of uci ranking. Before elite women, the senior women started. I was ´lucky´ and the girl who was supposed to start with me did nt come, so I didnt have anyone sharing the work the first road part until the road turned into forest. Then I already saw some women who started before me and also they catched me from behind. The mess began when we turned into funny single track, lots of traffic, some women gave way nicely, some appeared to be on the way on purpose. Nevertheless I got to enjoy some riding and also some racing although my body wasnt feeling great.
Second day was normal mass start, we started behind the men. First downhill was again a mess, later there was a long climb, like 8km, I felt more or less and was motivated by another woman who was riding near me. It started to rain slightly. After there was one very fun down hill, and with the rain even more so, at least until I caught a group of men, then it was hard to pass the slow ones. But the spirit was high from riding , although there was so much more coughing and runny nose. After the race to the hotel in the rain, I had dry and rainproof clothes with me, just the shoes and helmet were wet. Afternoon my feeling got worse and I decided I wasnt going to make the last day. That was even more high up the mountain, so the temperature lower and also forecast for cloudy/rainy day.
So this time DNF- did not finish. But well the health is more important, now have some time to heal and rest.
Thank you!

Tuesday, September 26, 2017

Azores MTB marathon - UCI World Series Marathon

Reedel kiire eraldi ja pühapäeval maraton.
Esimest korda Assooridel, niiske ja palav, samas jahe tuul, mis osadel päevadel ikka päris kõvasti puhus.
Jõudsin kolmapäeval saarele ja tegin kerge tiiru, neljapäeval tegin kohe päris pika tiiru, sõitsin enam-vähem maratoni raja läbi, rattal olin pea 7 tundi. Päev oli ilus ja sai ka palju pause pildistamiseks tehtud. Rada hakkas meeldima, vägagi minu maitse järgi radu, metsa ja dzunglit, loomulikult ka kruusaradu, kuid neid ei pannud nii tähelegi.
Neljapäeva öösel tõusis tuul ja kuna elamises oli palav ja aknad lahti, siis puhus sisse ja eks ma vist päris heas vormis olin, kuna kohe ka sain külmetuse, kurk kipitas. Reedel sain veel korralikult pingutada eraldis, mis oli natuke üle 3km pikk ja Ponta Delgada linnapargis, enamus künklikul rohumaal kuid lõpus ka tore väike laskumine. Olin naistest kiireim, juhuuuu!!
Laupäeval oli olemine natuke veel kehvem, nina ka lurises ja pea kumises. Aga mis seal ikka kavatsesin pühapäeval endast kõik anda, öösel oli korralikult sadanud ja rada mudasem. Ja seda rohkem see mulle meeldis. Kohe stardist läks mäkke pikalt ja sain aru, et ikka kui ninast õhk korralikult läbi ei käi, siis ei ole just kõige parem ka pea kumises, kuid olin endale vähemalt poodiumi koha eesmärgiks seadnud. Esimese tõusu peal sõitsin seal neljanda kuni kuuenda koha peal. Siis neljandana sain esimesele pikemale laskumisele ja seal tõusis ka tuju ja läks meelest ära. et kõige parem enesetunne ei ole. Nägin vilksamisi ees ka kolmandat naist. Ühtlaselt kuid kindlalt sain talle koguaeg lähemale, seal teisel pikal tõusul me ikka omavahel madistasime, et kord üks eespool siis teine, kuid õnneks neljapäevasest trennist oli kasu, et ma teadsin, kui kaua täpselt pean kannatama, et täitsa tõusu tippu jõuda, siis oli veel singleid ja tõusunukke, kuid ka väga vahvaid laskumisi, libisesin talt eest ära. Finishisse jõudes nägin et teised naised veel päris kaua ei ole seal olnud ja kui finishiaegu nägin, siis olin väga positiivselt üllatunud, et oma kehvakese enesetunde pealt nii paljude tundide kohta rattal, kaotasin siiski vähe. Siis jäi kergelt kripeldama, et mis oleks võinud olla, kui ehk, tähendab et Assooride maratonile tuleb tagasi tulla, et see kinni panna, kuna rada mulle meeldib :D
Aitäh kõigile kaasaelajatele ja toetajatele! Nüüd proovin nii palju kui suudan terveks saada ja juba reedel Kataluunias stardis!
















On Friday fast time trial and on Sunday marathon.
My first time to visit Azores Island, humid and warm, but also with cold wind that picked up in some days.
On Wednesday arrived to the island and made a loop, Thursday I made a big loop, I more or less rode the whole marathon course, almost 7 hours on the bike. The day was nice and got to make plenty of photo stops. I started to like the course, lots of parts for my kind of riding, forest and jungle, also had some fire roads, but didn’t bother the overall.
Thursday night the wind picked up and as it was hot in the hostel the windows were open, and the wind blew in and that was all it took, I caught a cold, I guess I was in pretty good form, throat sore. On Friday good effort in the time trial, a bit more than 3 km and in Ponta Delgada city park, lots of pumpy grass and in the end a nice downhill part. I was the fastest woman, yupiii!!
On Saturday I felt a bit worse, nose running and head thick. But what the heck I went to give my best on Sunday, the night was rainy and the track muddier. And so I liked it even more! Right from the start long climb, where I understood that with no air going through the nose it is hard to be at fast. And the head was giving me hell, but I had put my goal at least podium. On the first climb I rode in 4th to 6th position, going for the downhill I went 4th and then the downhill was so enjoyable that I had forgotten how my health was, the fun motivated me and just somewhere ahead I saw the back of the 3rd woman. Steadily I caught up with her and we had a good battle on the second long climb, sometimes me sometimes her ahead, here my Thursday ride helped, I knew when the hard part finishes and I pulled away. Then it was nice singles and cool downhills, I was going good. Arriving to the finish I saw that the other ladies were not there too long time and after when I saw the results, well to finish so close with so many hours and the illness in me, I lost so little. So this got me, what if, so this means I got to return to the Azores and win the race, because I really like the course here :D

Thank you all for cheering and supporting! Now I will try to get a bit better and already on Friday in Catalonia to start the stage race!



Monday, September 18, 2017

Portugal Cup #5 - Avis , UCI C3

Juhuuuu lõpuks võitsin taaskord Portugali XCO karikasarja, peale kahte aastat, mil olen olnud kokkuvõttes teine.
Rada Avises oli põhimõtteliselt sama, mis kaks aastat tagasi, vaid ilmastikuolud olid teised. Päike, kuiv ja tolm ja lahtist pinnast, mis endas teravaid kive peitis.
Laupäeval rajaga tutvudes lõhkus üks neist teravatest kividest mu kummi ja siis oli tavalisest rohkem askeldamist, et pühapäevaks valmis olla ja et ka tagavara jooksud oleksid valmis. Kuigi tehnika sain kõik korda, siis see kripeldav tunne, et midagi võib tehnikaga viltu vedada ja siis ei tule jälle üldvõitu, jäi.
Enesetunne oli pühapäeval hea, kui stardist minema saime, siis proovisin Joanaga kaasa minna, kuid nii hea minek ei oleks olnud, et kindla peale sõites oleks esikoha sel päeval suutnud välja sõita, kuid ma polnud valmis riskima üldarvestuse võiduga, et proovida võtta selle päeva sõidu võitu. Seega sõitsin kindla peale, ei liigset hullu panemist laskumistel, neid seal paar tükki oli, kus oli vaja osata sõita. Siiski oli mul rattal lõbus ja pingutus korralik. Kõik neli ringi sai sõidetud ja 2017 aasta karikasarjavõit koju toodud.
See aasta siis kaks suurt üldvõitu siin Portugalis - XCO karikasarja ja maantee karikasarja oma!
Aitäh kõigile toetajatele ja kaasaelajatele!









Jepiii finally won again the Portugal XCO Cup, after being second two years in a row.
The track in Avis was more or less the same as two years ago, just the weather was very different, this time sun, dry, dusty and loose dirt, that hide the sharp stone ends.
On Saturday one of the sharp stones punctured my tire, so I had more things to do than usual the day before the race, to get my bike and have also the spare wheels ready again. Although all my equipment was again 100% for the race, I was left with the feeling that anything can happen and that could take away my overall win.
My feeling on Sunday was good, when we got off from the start, I tried to stay with Joana, but the legs were not as good to take the win with safety that day, but I was not willing to risk it all to win the day. I prefered to get my overall win with safety, so no really crazy riding on technical sections, there were some nice ones. Yet still I had fun on my bike and the effort was good. All four laps finished and 2017 Portugal XCO series cup is home on the shelves.
So this year two big overall wins here in Portugal - XCO Cup and Road Cup.
Thank you all the sponsors and supporters!


Monday, September 4, 2017

Portugal Cup #5 - Maia

Hea on teada, et ma olen kiireim. Kehvem on see, et lõpuprotokoll seda ei näita.
See enduro etapp oli korraldatud minu klubi poolt, kuid kahjuks see nii väga enduro ei olnud, kuna mäge nii suur ei ole seal kandis. Aga noh tingimused olid kõigile ühesugused.
Ka seekord ei olnud oma rattal. Esimene lõik läks täiesti aia taha, kuna mul oli mehaaniline probleem ja pidin isegi ratas käe kõrval jooksma, nagu arvata kaotasin siis palju aega. Kuid kõik ülejäänud lõigud ma võitsin, kuid kuna lõigud kõik lühikesed ja ei midagi tehnilist, siis oma kaotatud aega esimeses ma ei suutnud tasa sõita. Aga poodiumile sõitsin ja sain koju tuua oma pildiga karika, kõik selle päeva karikad olid minu kujutisega.
See oli ka viimane enduro karikasarja etapp, kuigi puudusin kahelt, siis kokkuvõttes sain ikka kolmanda koha.
Mis seal ikka, enesetunne oli hea, tunnen end ka trennides hästi, nüüd veel korralikud trennid ja siis saan veel kimada.
Aitäh! :)





It is good to know I am the fastest. The bit not so good is that the podium at the finish dont show it.
This enduro cup was organized by my team, but unfortunately there are not so high mountains for good enduro riding. But well the conditions were same for everyone.
Also this time I wasnt on my bike. The first stage went totally wrong, I had mechanical problem and even had to run with my bike, so I lost a lot of time. All the other stages I won, but as they were short and quite easy, so the lost time in the first one I wasnt able to compensate. But I rode to the podium and could take a trophy with my image on it home, all the trophies of the event were with my image.
That was also the last enduro cup event, even though I had missed two I still got third place in overall.
Well thats that, I felt great, also have been feeling great at trainings, now a bit more good training and then I can race some more.
Thank you! :)