Saturday, January 1, 2022

Head uut aastat! Head 2022!

 Treeningud on läinud plaanipäraselt, päris hea mahu olen saanud hooajale juba alla. Hetkel veel hooaja uudiseid ei jaga, kui ehk seda et sõidan erasõitjana ja litsents on võetud nii eliitratturina kui treenerina, kuna olen ikka edasi oma treenerikoolitusi teinud peale UCI keskuses käimist, kui keegi on huvitatud treeneri teenustest, siis aga palun võib ühendust võtta, samamoodi on MTBcamps täiesti olemas :)

Kui vahepeal sai juba vihmas sõita, siis aastavahetuseks tuli meil täiesti kevad, ehk päeval 20 kraadi ja päike soe. Aasta viimasel päeval sai üks pikem maantee tiir mägedes tehtud, 5h ja 3000 tõusumeetrit, täna uue aasta puhul kergemalt maastiku peal. 

Soovin kõigile blogikülastajatele head uut aastat ja mõnusaid hetki nii rattal kui muidu!

Freita mägedes / Freita mountains 31.12.2021

Kevadehõngu / Smells like spring 01.01.2022

Trainings have gone to plan and until now I have already gathered some nice endurance for the season. At the moment wont still share any specific news about the season, only adding that I continue as private rider and I have a license as an elite rider and as a coach, every year since UCI trainers qualification have been continued to study more, so if anyone interested in coaching can contact me as well as rides and trips with MTBcamps :)

It had started raining also here, but for the new year time came some spring days, 20 degrees and warm sun. The last day of the year was spent on road with 3000 m+ and 5h and the new year day a bit easy on the mountain bike. 

I wish all the blog readers happy new year and wonderful moments on and off the bike! 

Tuesday, November 9, 2021

Loodus

Varsti on rataste tagasiandmise aeg, seega veel natuke sõitu mu lemmikuga. 
Väike video rattasõidust ja samuti sattusime kitsede võimuvõitlusele peale. Tundub nagu oleks koht olnud kokkulepitud, selline vaade! 

Soon I have to say goodbye to my this year´s bikes and so I rode with my favorite.
A small video from our bike ride and we encountered goats establishing their position in the herd, was quite a show in a place with spectacular view! 
Link to bike ride and to goats fight!

Tuesday, November 2, 2021

Portugali enduro karikasarja 4. etapp - Sao Bras de Alportel

 No nii! Viimane etapp enduro karikasarjas oli Algarves, seal ehk aastas paaril päeval sajab korralikult ja meile täpselt sattusid need päevad. Mõned aastad tagasi olen seal sõitnud kuivaga ja tuleb tunnistada, et mulle meeldib rohkem märjaga, ei ole nii palju seda tolmu! 

Kuna juba päris hooaja lõpp ja paljudel ei olnud motivatsiooni nii kaugele reisida, siis osalejaid oli vähem kui tavaliselt, kuid need, kellel oli midagi kokkuvõttes saavutada, olid kõik kohal. Naiseliidis oli rohkem välismaalasi kui kohalikke, ehk eestlane, iirlane, sveitslane ja portugallane. Naisi oli üllatavalt palju just harrastajaid ja seeniore. 

Mäletasin ähmaselt radu ja sel korral tundusid kuidagi palju kergemad, ehk ise olen parem ja ratas ka parem, mäletan, et nii mõnedki kivisemad kohad tundusid mõne aasta eest palju hirmuäratavamad. Meil oli Algarve 5-6h sõit, seega läksime juba reedel, reedel isegi jõudsime natuke radu sõita ja laupäeval siis saime korra kõik rajad läbi sõita. Sisse jäi mõnus tunne, olin treeningut nautinud ja end sujuvana mudastel radadel tundnud, seega selline positiivne ootus võistluseks sees. 

Radadel nagu ikka ei tahtnud teada aegu, mingi aimu sain teise lõpus, kuna sellel oli kõige rohkem pedaali ja peale finishit pidi lihtsalt peatuma ja hinge tõmbama, ütleme nii, et nii Sophie kui Anja tundusid kiired, et sain vaid natuke hinge tõmmata kui juba olid ka nemad seal. 

Muidu ei olnudki nii hull ilm, aga just need stardieelsed ootamised, mis mäetippudes, kus tuul oli vali ja seal hakkas jahe. 

Peale finishit oli kohe pesujärjekorda ja sai nii end kui ratast mudast puhtaks kastetud. 

Kui siis tulemuste lehte lõpuks nägin, olin super üllatunud, minu nimi vaatas esimesena vastu! Sveitslase ees oli edu alla sekundi, aga see sekund oli minu kasuks! Vau! Tean, et oli teinud väiksemaid vigu, aga lõpuks olin ikkagi suutnud olla kiireim naine. Jesss. Mida paremat kui lõpetada nii etapivõidu kui üldvõiduga! Jupidijee! 

Aitäh kõigile!

Video treeningutest







So its done! Last cup race in Algarve, it rains heavy just couple of days in a year there and we nailed those couple of days of rain! Some years ago I had ridden there in dry and got to admit I like it more with rain, less dust on the way!

As it is late in the season and many already didnt have motivation to go that far for the race, so we had less people than usual, but all who had something to win in the overall were there. Elite women was very international, Estonian, Irish, Swiss and Portuguese. Surprisingly many women in amateur and masters categories.

I rememberd some parts of the tracks and they seemed easier, so I guess i am better now and also my bike is better, I rememeber some rocky parts being quite scary but now not so much. Our travel was about 5-6h so we arrived on Friday and even got to ride some tracks. On Saturday did all four once. I ended the training with good feeling inside, had had some fun and flowy sensations on the muddy tracks, so i was positive for the race to come.

Race day as always I didnt want to know the times, only on the second one that had more pedalling, I had to stop at the end to catch a breath, so I saw Sophie and Anja arriving soon after me, so I knew they are fast. 

The weather wasnt too bad, only on the top with the wind it got a bit chilly. 

After the race to the washing the bike and ourselves with the hose.

When finally got to see the results and saw my name at the top of the list I was so surprised! I had won with less than a second before the swiss, but the second was in favor of me! Wow! I knew I had made some little mistakes, but in the end I had been the fastest lady . Yes! What better way to end the season than with the cup win and the overall win! Yepiiii! 

Thank you to all! 

Video from training



Tuesday, October 12, 2021

VCPGE 2021

 See pikk akronüüm tähendab Vila do Conde Peneda-Geres Extreme võistlus, millest nüüdseks olen võtnud osa neli korda (Filipe on võtnud osa kõigist toimunud üritustest ehk seitsmel korral), see siis paarisvõistkondadele mõeldud võistlus. Oleme neli korda selle ürituse võitnud segapaaride arvestuses, tundub lihtne, aga tegelikult on sinna tikitud palju õnne ja ka teiste ebaõnne ja loomulikult palju enda vastupidavust nii füüsilist kui mentaalset. 

Eelmisel aastal jäeti võistlus ära, sel aastal lükati edasi, kusjuures alguses tundus, et need uued kuupäevad ei sobi, kuid siiski lõpuks klappisid, sellega seoses samas ei olnud sel aastal palju osavõtjaid, aga korraldus oli suurepärane ja rajad väga toredad, samuti oli meil mõnusat ilma, ehk suurepärane pikem nädalavahetus sõites mägedes rattaga. 

Kolm päeva sõitu siis, esimesel sõitsime Vila do Conde linnast Vieira do Minho´sse 97km ja 2477m+ minu garmini järgi, raja läbimine siis 100% liselt enda gps seadme järgi, ehk ei mingeid linte ega silte, vaid teiste rattajäljed looduses :D eks nii mõnelgi korral kerge eksimine, kui väiksed teed lahknesid ja alles paari meetri pärast sai gps järgi aru, et valesti. Esimesel päeval oli Filipel raske peale 3h , järgmistel päevadel oli pigem minu tempo, mis meie tempo määras. 

Teisel päeval ring alguse ja lõpuga Vieira do Minho´s 67km ja 2514m+, palju, palju tõusu, sest laskumised ju mööduvad nii kiiresti, et enamus ajast möödub tõusul. Just nendel väga järskudel, pikkadel oli mul raskusi. Kuid loodus kaunis ja tore rattaga sõita.

Kolmandal päeval täiesti teist teed mööda tagasi Vieira do Minho´st Vila do Conde´i 99 km ja 1622m+. Teadsin, et hiljem on päris palju sellist kiiremat teed ja pundis hea sõita, seega alguse mägede juures punnisin täies jõus ja laskumisel jõudsime tagasi suuremasse punti, siis väiksemate mägede juures suutsin meeste rütmis sõita, ehk Filipel ka kergem ei pidanud tempot tegema. Kuid 80km juures sain kivihunnikust läbi sõites lõike kummi ja pidime peatuma, et rehvi parandada ja õhku tagasi pumbata, mis sealt august oli välja tulnud. Sealt edasi siis alguses oli kerge kartus, et ehk ei pea pandud punn, aga mida km edasi, sain aru, et vist ikka peab lõpuni vastu, Filipe sai ees koguaeg siis tööd kühveldada. 

Sel korral võtsin pardakaamera kõigile etappidele kaasa ja kellel viitsimust meie üle 15h sõitu, mis poole tunni sisse pakitud, vaadata, siis siin on LINK videole. 

Kuigi oli raske, siis kogu korraldus ja meeleolu oli super, mis tegi ürituse hästi lahedaks ja tore oli taaskord rohelised särgid koju tuua. Ah ja eks me ikka natuke võistlesime ka teiste meespaaridega, et kokkuvõttes saime tubli top10, ehk kümnenda koha. 

Aitäh kõigile kaasaelajatele ja toetajatele! 








































Vila do Conde Peneda-Geres Extreme 2021 is an event for double teams that I have participated now for 4 years (Filipe has participated in all the editions - 7 times), and all the four times we have won in the mixed team category. Seems easy, but actually a lot of luck and also bad luck of the others, and of course lots of persistence physical and mental has been a factor of the wins. 

Last year the event was cancelled and this year is was postponed and it seemed that the new dates dont fit into my calendar, but there were more alterations in the calendar and in the end the dates were good to make the race, that meant not so many participants, but the organization was very good, the trails awesome and the weather was also excellent, so it was a good three days riding our mountain bikes. 

First day we rode from Vila do Conde to Vieira do Minho 97 km and 2477m+ by my garmin. The course was 100% by GPS device track, so no signs no markers, only few tire marks on the dirt. Few times every day we took a wrong trail at some point, when the paths are small and go slightly different directions then only after some meters you understand the error. First day was a bit hard for Filipe after 3h, the other days it was more of my rhythm that we needed to take. 

Second day it was a loop starting and ending in Vieira do Minho 67km and 2514m+ and so so many climbing, as the descends go by so fast, so most of the time goes to climbing. Those very steep and long climbs which were the hardest for me. But is was beautiful out there to ride a bike.

On third day we rode back to Vila do Conde from Vieira do Minho, but with totally different route 99km and 1622m+. I knew it was a rolling and fast part after the first climbs and good for being in a bunch, so I pushed as hard as I could in the first climb, after a wrong turn my rhythm broke and lost the group but we caught them on the descend, and later the smaller climbs I managed to push with the speed of the men. But on the 80th km after a rocky section I got a cut in the tire and we had to stop to repair it. After getting it fixed few kms I still had the fear that it will lose air, but then I understood ok it will last until the end, Filipe had the load of working in the front and making the pace.

This time I took my Gopro to all the stages and made a video of half an hour of our more than 15h or riding, you can check it out HERE

Although it is a tough race, then the organization was top and the ambiente so nice that it was enjoyable to ride and it was awesome to take the green jerseys home. Oh and of course we competed a bit with the male pairs as well, we got a good top10! 

Thank you for the support and cheering!



Wednesday, October 6, 2021

Portugali XCO karikasarja 4. etapp - Abrantes

 Kui esmaspäeval rada vaatamas käisime, ehk klubi president oli roolis ja ma sõitsin raja läbi ja elamine oli meil ikka veel Castelo de Vide lähedal, siis enesetunne oli ok, väsimust oli tunda, aga muidu normaalne olemine. 

Aga siis mingil hetkel esmaspäeval sain külma ja teisipäeva hommikul ärkasin juba valusa kurguga. Miks võistlus teisipäeval oli, sest algselt plaanitud xco karikaetapp Aviz linnas jäi ära ja et seda siis kalendrisse mahutada, kasutati ära siinne kalendripüha. 

Videost on näha, et rada selline vanaaegne xco, et ei midagi keerukat, paar elementi proovitud sisse pookida. Aga jah tervis mul väga head sõitu ei lubanud teha, mingil hetkel mõtlesin, et ainult vist pool soovitud õhust sai kopsudesse, kuna kõri ikka päris valus ja hingamine raskendatud. Kahju, kuna tegelikult vorm oli seal, et isegi kerge väsimusega hea sõit teha. 

Punnisin lõpuni ja koht neljas, eks ma viiendat nägin mingitel tagasipööretel, et pidin ikka pingutama.

Aga kokkuvõtte pärast punnisin, et selle pronksi koju tuua, mul ju tulemustasu ikkagi mängus. 

Aitäh kõigile toetajatele ja kaasaelajatele ! Nüüd proovin kiirelt natuke paremas seisus olla, et reedel algaval tuuril ikka sõita jaksata!





When on Monday we went to check the course, well our club president drove and I rode on the track, as the accommodation still was near Castelo de Vide, I was feeling quite good, a little tired but nothing too much.

But at some point on Monday I got cold and on Tuesday morning I woke up with very sore throut. Why we raced on Tuesday, well the originally planned cup race in Aviz was cancelled and to fit an other race into calendar they used up the national holiday. 

From the video you can see it was quite oldschool track with some little atetempts to modernize it. But well by health was an obstacle that didnt let me race well, I had trouble having all the air in and overall less power. Sad, because the form was there, with just the enduro tiredness it would have been much better.

I did what I could, I saw the fifth lady in some corners, so it wasnt an easy ride. 

But I did push for the overall podium, to get the bronze, I had the extra bonus from team for the result in mind.

Thank you everyone to cheer and support! Now I try to get better quick to be able to ride more or less on Friday to Sunday tour!