VCPGE 2022

 Taaskord siis paaristuuril Vila do Conde Peneda Geres Extreme- il koos Filipega. Viies kord seda tuuri sõita ja neil tore väljakutse, et kes on teinud viimased viis järjest saavad nendelt ilusa särgi, seega oli minu kord saada, Filipe sai juba neljanda särgi, kuna on kõik kaheksa korda, mil seda võistlust korraldatud, osalenud. 

Reede Garmini andmetel - 117km 3042m+ keskmine temp. 31 maks 40 (pidevalt üle 32 oli peale 3h kui olime juba sisemaale mägedesse jõudnud), marsruut Vila do Conde - Vieira do Minho. Ametlik aeg 7h43´31´´ , tiimide arvestuses 42 (segapaaridest 2).

Alguses oli ok, võtsin tundega, et on võistlus, aga mitte maksimaalne tempo, selline mõõdukas, eks Garminil oli ees koguaeg kaart, tuur on täielikult GPS raja järgi, ja peab tähelepanelikult pöördeid jälgima ja samuti ka liiklust, et ohutult maanteid ületada ja linnakesi läbida. Päris palju oli sel korral valepöördeid, ehk pidi hoo nulli võtma ja paar meetrit tagasi keerama. Teine segapaar tuli üllatuslikult tagant järele mingi hetk, ehk kuskil tund aega sõidetult. Siis sõitsime suhteliselt lähestikku, et toidupunktides nägime alati üksteist, kuskil peale 5h hakkas mul juba päris paha, vahepeal oli juba selline iiveldustunne (kuumus), kuna olin ka päev enne lennanud, siis seegi aitas kaasa vedeliku puudusele. Ehk eelviimasel tõusul oli juba päris paha, jalad krambitasid. Pidin hakkama pause tegema, kuna nii tõusul kui laskumisel võtsid jalalihased krampi selliselt, et liikuda ei saanud. Mul pole kunagi nii hulluks asi läinud, et täielikult paraliseerun. Enne viimast joogipunkti läks ka teine segapaar eest oma teed. Ma isegi ei mõelnud võistlemisele, ainuke asi oli, et kuidagi finishisse jõuda, ükskõik millal, aga et jõuda. Viimasel 6km tõusul tegin nii mitmeid pause, kus lihtsalt istusin varju maha ja puhkasin, et jalad saaksid edasi liikuda. Võib öelda, et see oli mu üks hullemaid päevi rattal üldse, aga ma ei tahtnud katkestada, nii enda pärast (hiljem teiste jutte kuulda ja mõelda,et oleks võinud ju edasi proovida), kui ka ei tahtnud oma paarilist Filipe alt vedada. Tema muidugi pidi lihtsalt ootama, et ma jalad alla saaksin. Ega seal palavuses niisamagi mõnus olla ei olnud. Viimased kaks tundi oli pidevalt 38-40 juures. Ma ei tea kuidas, aga paarisaja meetri kaupa, saigi lõpuks mägi otsa ja rahulikult veeresime finishi poole. Kaotust vaid selle mäega esimesele segapaarile tuli 33min, aga imekombel tagant teisi segapaare isegi mööda ei läinud. 

Laupäev Garmini andemetel 77km 2787m+ kesmine temp. 34 maksimaalne 47! Üle 34 oli alati peale 3h. Marsruut Vieira do Minho - Vieira do Minho, ametlik aeg 5h55´39´´. Paaridest 44 koht ja segapaaridest 2. 

Võite ette kujutada, kui läbi mu keha oli, reedel isegi lihtsalt hotellis olles ja külge keerates võtsid lihased krampi, ehk laupäeva eesmärk oli alati hästi rahulikult, kuidagi mägedest üle saada, alati nii palju kui võimalik end kasta ja kosutada toidupunktides. Võistlus mõte oli täielikult välistatud, lihtsalt päev üle elada, kuna oli oodata kuuma ja nii ka läks. Seega hästi kalkuleeritult ja lihaseid nii vähe kui võimalik pingutades (muidugi need mäed tahtsid ületamist) läks päev mööda. Lihased krampi ei läinud ja peatused olid vaid toidupunktides. Üllatuslikult sõitsime enamus etapi koos liidrisärgis segapaariga, kes lõputõusul ikka natuke võistelda tahtsid ja eest ära pingutasid. Kaotust neile tuli napilt alla 3 minuti. 

Siis laupäeva õhtupoolikult oli mõnus sunset lounge väikse joogi ja snäkiga, ning jagati 5x särke ja ka päeva poodiumid. Sai päris palju jala käia, mingi tunnike kindlasti. 

Viimasel päeval panime mõlemad siis saadud 5X särgid selga!

Pühapäev Garmini andmetel 92km 1750m+ keskmine temp 19 maks 24. Marsruut Vieira do Minho - Vila do Conde. Ametlik aeg 4h29´17´´ paaride arvestuses 27, segapaaridest 1. 

Algus nagu ikka hommikul, kui temperatuur veel kõrgel polnud ja liikusime ranniku poole, esimesel tõusul tuli ka udu ja olime terve päev pilves. Stardist minnes juba teadsin, et nüüd ikka finishisse jõuab ja proovin, mis mul veel kehas on, kui esimesel tõusul veel pilve peale saime, siis lasi keha ka korralikult tööd teha. Hea oli lõpuks normaalselt jõudu rakendada ja pedaalida mitte ainult pedaale ringi ajada. Seega esimesel tõusul tegime kohe minekut, kuna sel päeval oli meil rohkem laskumist kui tõusu, siis seda kiirem ja nauditavam sõit oli, Filipe tegi siledamatel osadel ees tööd, ma proovisin tuules püsida ja tõusud nii nagu minu tempo võimaldas. Hea oli võistelda peale neid raskeid päevi, mis ei olnud vaid füüsiliselt rasked vaid ka emotsionaalselt, kuna reedel hakkasin ma juba kõiges kahtlema, et mis ma üldse teen, kui ma niimoodi pausidega vaid sõita saan. Panime sellel kergemal etapil nii hästi, et segapaaride liidrid pidid ikka pingutama, et mitte särki kaotada, lõpuks oli isegi 23minutit vahe. 

Sel korral siis seda viiendat üldvõitu segapaarides ei tulnud, aga viies lõpetamine, mis oli isegi suurema kaaluga sel korral ja rohkem teemaks. 

Üleüldiselt on sellel võistlusel super korraldus, meie pagas liikus ju ühest paigast teise, kui ise rattal olime , toidupunktid olid väga hästi paigutatud ja alati oli külma vett ja muidugi ka sööki ja jooki. Rada oli huvitav, nii palju tagatänava teid ja eelkõige metsa ja singleid. Söögikorrad kosutavad peale võistlust ja kaunid fotod, mis jäävad meenutama, seda aastat 2022!

Aitäh ka kõigile blogilugejatele ja kaasaelajatele! 

Once again Vila do Conde Peneda Geres Extreme doubles tour with Filipe. My fifth time in a row this tour and for those who have made it five times in a row, they award them with a nice jersey, so it was my first time to receive it, Filipe already received couple as he has done all the editions.

Friday my Garmin said 117km with 3042m+, average temperature 31 and max 41 (after 3h when we arrived well in the mainland it was constantly over 32), we rode Vila do Conde to Vieira do Minho. Official time 7h43min31sec, overall 42 pair (2^nd in the mixed).

At first it was ok, I rode with the feeling of competition, but not with maximum effort, on Garmin device I had the map on (the whole tour is only guided with your gps track, so you need to constantly look where to turn and be careful with traffic and people on the roads). We did quite plenty of wrong turns, so needed to make full stop to go back few meters. Second mixed team came behind quite surprisingly fast about an hour in. We rode quite close, so we always saw mostly in the feed zones when stopped for couple of minutes to fuel. After about 5h I already started to feel quite bad, I had had some nausea sensations, I guess from the heat, and as the travel day with flying was still in the body so maybe some dehydration was already before the race. Well I started to have very hard cramps. I just couldn’t move, needed to stop and try to get the cramps away. So I had to stop downhill and uphill just to get my body moving again. I have never had so paralyzing cramps before in my career. Before the last feed zone the other mixed team rode away. I didn’t even think of competing, I just really did not want to stop the race, it took lot of stops and will, but I just wanted to finish. Last 6km climb was with so many stops with sitting somewhere in the shade and recover a bit, so the legs would keep going. It was one of the worst days on bike in my life, but I did not want to quit ( I know how horrible it feels to hear other stories in the end of the day, while I could think why I didn’t try to end the race) and also I did not want to let Filipe down as it is a doubles race. It wasn’t easy for him to wait for me in the heat either. Last two hours it was somewhere 38-40 degrees. I don’t know how but with just few hundred meters at a time I finished the climb and we could descend calmly to the finish town. We had lost with just that hill 33min to the first mixed pair, but somehow other had not catched us from behind.

Saturday from Garmin device 77km 2787m+ average temperature 34 and max 47! Always over 34 after 3h. We did a lap starting and ending in Vieira do Minho, official time 5h55min39sec, in overall 44 pair and 2^nd in mixed.

So you can imagine how done I was on Friday in hotel after the race, even just turning a side made my muscles cramp, so on Saturday my only goal was to make it very easy and try to get over the mountains, to get always fresh water and cool myself down. To compete was totally out of question. Just surviving the day, as it would be hot and it was very hot. So very calculated ride with making as less effort as it is possible climbing. Fortunately my muscles did not cramp and I stopped only in the feed zones. Surprisingly we rode most of the day with the leader mixed team somewhere close, only on the last climb they raced and went away. Gap to them little less than 3 minutes.

On Saturday evening nice sunset lounge with some drink and snack and we got the podiums of the day and also our nice 5X event jerseys. We got a lot of steps in, about an hour of walking.

Last day we both wore the 5X jerseys!

Sunday with Garmin digits 92km 1750m+ average temp 19 and max 24. From Vieira do Minho to the ocean side Vila do Conde. Official time time 4h29min17sec, overall 27 pair and 1^st in mixed.

Start as each morning was nice and early so the day hadn’t boiled up and we were heading towards ocean and on the first climb the cloud came and stayed until the finish time. From the start I had the feeling that I would get to the finish, so I wanted to try what I had left in the body, and when I saw the cloud coming up on us, I knew my body would let me put some effort in. It felt so good finally pedal with power and feel like riding again. So right away on the first climb we set good pace and it was nice to have more descend than ascent, it was nice fast pace, Filipe made loads of work pushing the pace on the flatter parts, where I just had to hang on and on climbs I went as I could. It felt good to race again after two disaster days, which were not physically hard but also mentally hard, as I had started already to doubt everything that I had been doing and why even riding. We rode that well on the last stage that even with less difficulty from the stage we had made 23 min back with the mixed leaders, so they really had to push as well on the day to get the overall 

So this time we did not win the overall, but it was fifth time finishing the race and this time this even weighed more.

Overall this race had such a nice organization, our bags were delivered, bikes washed after race, feed zones well placed on the course and always plenty of fresh water and food. The courses were interesting and discovered many hidden trails. Food after racing excellent and so many nice photos to remind us this editions of 2022!

Thank you Filipe and to all the blog readers and supporters!