Viies!
Koht sama, mis eelmine aasta, aga tegelikult minek on parem. Pole midagi teha, kui lihtsalt see teadmine.
Positiivne korralduse poolest, et naiste start tehti eraldi, oleks võinud suurema vahega isegi lasta, et las me madistame. Igatahes oli teistsugune start kui muidu maratonidel, võrdsem meie oma vahel. Teadsin, et see on pigem plussiks minu jaoks, kellel ei ole väga tugevat starti.
Negatiivne korralduse poolest, et põhisõit jäi meile ilusti jalgu, ehk et startisid tund hiljem ja olid meil rajal ees, minu jaoks tähendas see 20-25km lõpu singleid koguaeg rada paludes.
Peale xco sõitu, teadsin, et mul on hea võimalus poodiumile saada ja miks mitte ka võita. Rada käisin ka kolmapäeval ja neljapäeval natuke uudistamas ja tundsin end hästi ja rada lahedalt singleid täis ja üles alla looklev.
Aga sel korral kahjuks öö vastu pühapäeva läks raskelt, see väike ärevusklikk ei kustunud ja kuigi olin super väsinud juba kella 3 öösel, siis ikkagi ei suutnud korralikult uinuda. Seega sinna läksid lootused võita, kuid asusin starti, kuna kui ei alusta, siis ei ole mingit tulemust.
Vällamäe mäel pingutasin ehk natuke liiast ja järgmisel tõusunukil jäi vahe sisse kolmikuga, kes hiljem koos pea lõpuni tulid, ja seal ma siis ülejäänud võistluse üksi sõitsin. Ja ootasin meeleldi lõpu viimase 20 km singleid, aga kui sinna jõudsin ja seda põhisõidu liiklust nägin, oli pettumus nii suur. Tegelikult väga paljud kenasti andsin teed, kuid eks see oli raske nii teeandjale kui minule mööduda, kuna ikkagi singlid. Suur aitäh kõigile, kes seda torisemata andsid. Alati palusin viisakalt, aga juhtus ka neid kes ei tahtnud anda, et kus ma annan singli peal. Paar inimest küsis, et miks ma pean küll just seal uhama, aga neid kohti ma just naudin ja uhan, pole eriline sirgete sihtide uhaja, kõik me oleme erinevad, mina kedagi sirgel uhada ei takista! Aga jah, see fakt oli pigem korraldajate kapsaaeda, et nii sätitud.
Tänan kõiki, kes kaasa elasid!
Fifth!
Same place as last year, but actually the going is better. Nothing to do, just to know the fact.
Positive from the organization side, is that the women had their own start, could have even been with more of a cap with the men. So it was way different from the normal marathon start, more equal between us. And I knew this is better for me with the weaker start.
Negative from the organization side, is that they let the other distance enter the marathon the way that they were on our course and disturbing our race, for me it meant 20-25km of singles full of slower people and waisting energy asking and over taking.
After the xco race I knew I had good chance of podium and why not even to win it. I went to check the course as well on Wedndesday and Thursday, and I felt great and course was great singles up and down.
But so very disappointed with the night before race, that little nervous tick that doesnt let me fall asleep. I was already so exhausted by 3 oclock and still didnt fall asleep properly. So there went the hopes of winning, but I went to start as this is the only way to get a result.
On one of the hardest climbs, Vällamäe, I made a too big of a effort and the next climb I got a cap with the group of girls and from that point it was a solo ride. I gladly wanted to arrive to the last 20km single tracks, but when I arrived the dissapointement was huge, the traffic that was on it was horrible. Most of them gave me way quite quick, but it was hard for the person and for me to overtake as it was singles. Huge thanks for all of them who gave it without any resentment. I always asked politely , but once in awhile I encountered the ones who didnt want to give way, saying how I can on a single track. Why should I go much faster on the singles, well I enjoy going fast on the singles and corners, thats the way I am , dont enjoy much just powering the straights, we all are different, I dont mind others going fast on the straights! But yes this confusion was more of poor organization from the race.
Thanks for all the cheers!
No comments:
Post a Comment