Kui eelmine etapp lõppes ja motivatsioon oli laes, et järgmisel tahaks poodiumile ronida, siis nädal möödus hästi, korralikkude trennidega ja siis pühapäeval lihtne kükitus, et midagi maast korjata, tekitas probleeme. Kükitasin ja püsti tõustes tundsin, et midagi on natuke valesti, ei mingit valu, aga lihtsalt tekkis tahtmine labajalga keerutada, et nagu midagi takistab, selline väike krõksuke, mis ikka luuotstes vahepeal käib, aga ei saanud seda krõksukest, ikka kinni. Aga valu polnud ja käia sain ka normaalselt, aga siis öösel vastu esmaspäeva, valutas ja läks paiste. Nädala algus läks siis otsides lahendust ja jalale puhkust andes. Ega keegi täpselt ei osanud öelda,et mis oli, aga laupäeval sain juba käia normaalselt ja julgesin maastikule minna, eeelmised päevad olin ikka trenni teinud, aga mitte päris nii nagu plaanis või muretult.
Siis veel mu uinumise teema kimbutas, mu xco alateadvuse koll :D. Teiste distsipliinide eel ei ole seda, ise olin super rahulik ja kui mõtted olid olid kõik rahustavad ja positiivsed aga see viimane uinumise piir, kus keha läheb alateadvuse kontrolli alla, sealt vot edasi ei saanud, ehk raske öö ilma korraliku uneta.
Seega pühapäeval ei olnud ma see kindel võitleja ja indu täis, aga kui ma kord juba stardis olen, siis jääb sinna kõik. See ei olnud kerge! Rada ise oli tavalisest lühem, ehk me naised saime kokku 7 ringi vändata, samas oli päris huvitav, selline paari alguse lühikese järsu tõusuga, laskumistel pidi ärkvel olema, siis pikem tõusuke, nagu kerge vale-tasane tõus ja lõppu veel üks järsk ja siis juba kiviaiast finishisirgele. Olin kohe peale esimest järsku tõusu kolmandal kohal, aga järgnevad ringid hingati tugevalt kuklasse, neljas oli ikka päris lähedal, kuid proovisin säilitada enda rahu ja mitte vigu teha, mis sellel ringil võisid valusalt maksta, viimased kaks ringi sõitsin natuke rahulikuma vahega, neljandal oligi mingi viperdus vahepeal.
Video ka üleval laupäevasest treeningust (LINK), tundub et ma ikka ei saa seda kehale kinnitust kasutada kaamera paigaldamiseks ja edaspidi tagasi kiivril, aa ja suur uudis ka sain ju viimakse oma uue xc ratta kätte!! Kuna sain ta alles neljapäeval ja Goingbikest olen kaugel ja teistele ei tihanud usaldada dropper-sadula paigaldamist ja endal ei ole raami seest läbi vedamiseks õigeid vahendeid (eelmisel oli raamis all lahti tehtav auguke, kust sain ise lähemale, sellel ei ole), et praegu sõidan, siis ilma, ehk et sadul pidevalt laskumistel kõhus, eks ma ikka kandiliselt tundsin ka ennast sõidu ajal. Aga esmamuljed muidu rattast head, see raamipehmendus sadulaposti all tundub, et tõesti teeb sõidu pehmemaks, muidugi mis ma Lapierre rattalt ootasin ikka häid emotsioone!
Aitäh kõigile kaasaelajatele!
When the last cup ended and I was full of motivation to climb the podium the next one, then the first week went well and some good trainings in, but then on Sunday simple squate to pick something from the ground caused issues. After standing up I felt something is slightly wrong, no pain, just the feeling that I wanted to make circles with the foot, like something was stuck, felt missing the simple crack that bones to sometimes, it didnt come. But no pain and could walk normal, but then in the night started to give pain and swallen up. Begining of the week went by searching help, but no one could really tell, whats the problem, but by Saturday I could walk moreless normal and was positive to go off-road, I had made trainings not like planned from Wednesday on, but only on smooth surface and not without worry.
And then came my walling asleep demon, my xco subconsious droll :D Like I dont have it with the other disciplines, and I myself was only with super calming and positive thoughts, but the last cross from awake to sleep the pass to the unconsiousness well I couldnt cross it, so it was a hard night without good sleep before Sunday.
So on Sunday I wasnt so sure of a fighter and fired up, but once I am in the startline, I always leave my all. This was not easy! The track itself was a shorter one than usual, we women did 7 laps, but it was interesting, first some steep short climbs, descends always had to be alert, then a longer, slight climb and to end up one more steep one and rockgarden descend that led into the finish line. From the first steep uphill I was on the third position, but the rest breathing into my neck, the fourth one real close, I just tried to remain calm and make no mistakes, as they could be killing, last two laps I could ride a bit more calm as she had exaclty that some killing moment.
Also video from Saturday is up(link), I guess I have to again start to make helmet cams as I hit too much the chest one, ohohoh! And the big news I received my xc bike!! First sensations are good, also I expected nothing less from a Lapierre bike! Althought I need to install my dropper post, as I only got it on Thursday, then without any tools and being far from Goingbike and not really trusting other mecahnics, I let it be without it, sure I felt so much more square on the bike going downhill. But the little frame sponge really does make a difference. Happy to receive it!
Thanks everyone for cheering!
No comments:
Post a Comment