Parem hilja kui mitte kunagi, kuna Hispaaniasse arvutit kaasa ei võtnud, siis venis selle blogipostitusega. Nii kui eelmine aasta ennast kirja panin, siis sai ka Filipe pandud, et Kataluunia tuur oli ikka palju kergem, kui ise ei pidanud kohale logistama ja kohapeal ka keegi, kes aitab. Aga läks nii, et ta ei saanud tulla kohe, vaid tuli hoopis lennuga nädalavahetuseks järgi.
Seega autoga ise kohale, jagasin küll sõidu kahe päeva peale ära, aga siiski olen nii tähelepanelik sõites, et see väsitab kohutavalt.
Tuuril olid ka stardid vara, kell 9, see tähendab kell 6 ärkamist.
Esimene päev, korralik sõit, finishisse jõudes olime suuremas pundis veel kahe naisega, finish tuli ootamatult peale kurvi, seega isegi ei hakanud tegema finishit, ise mõeldes, et küll ma järgmistel päevadel selle koha üle sõidan, aga võta näpust, ei sõitnud.
Teine päev, rada meeldis rohkem, päris pikalt sõitsime Greetega koos, viimane tõus oli väga raske, jäin vist nälga.
Siis õhtul sain veel 5h autos istuda, et Filipe Barcelonast ära tuua, õnneks tagasi teel oli tema roolis ja ise proovisin magada. Hommikul ärgates oli küll tunne, et ma ei jõua isegi starti sõita. Aga vot jõudsin.
Kolmas päeva, pikim. Natukene segadust pudelitega, kaotasin ka ühe ära laskumisel, aga sveitslannaga madistasime terve sõidu, ilma tagaamordita ei olnud mul eelist sellisetel radadel nagu MEditerreneanil olid, aga sain hakkama, siiski kolmanda päeva viimane laskumine, läks mingi hetk liiga hulluks ja suutsin siiski kummi ära lõhkuda, siis oli probleeme veel mul CO2 balooniga, pumpa polnud kaasa võtnud, siis sain ühe mehe käest, kes mingi pundiga möödus, laenatud ja olin taas võimeline sõitma, naisega kellega koos sõitsin kaotust nende kilomeetrite jooksul tuli 7min.
Neljas päev, panin kogu oma energia mängu, et kas saan sveitslannast jagu, sain isegi tõusudega kerge vahe sisse, aga laskumisel panin täiesti tavalises kruusakurvis külje maha ja piisas, et sai mu kätte. Punnisime veel selle siledama osa, omavahel tööd jagades ja saime ka hispaanlanna kätte. Ja finishis olimegi.
Kokkuvõttes 17 koht, mis ei tundu ei tea mis hea, aga konkurents oli tugev ja minult oli stabiilne sõit. Olin ka kerge viirusega, mis ikka veel natuke annab tunda, hingamisteede röga ja raskendatud töö.
Algselt oli mõeldud, et sellele järgneval nädalavahetusel lähen taaskord Banyolesisse sõitma, aga eelarve natuke pitsitas, samas oli Benicassimis kuni neljapäevani makstud ette, seega olime seal ja sõitsime natuke veel ringi nendes mägedes seal, siin kolmapäevane video meie rattatiirust.
canofotosports
canofotosports
canofotosports
canofotosports
canofotosports
No comments:
Post a Comment