Sain väikese reisi Assooridele koos rattaga teha, kuna enduro üks karikasarja etapp korraldati Assooride väiksemail saarel Santa Marial.
Plaan oli jõuda Sao Miguel saarele lennuga neljapäeva pärast lõunal ja reedel õhtul laevaga Santa Mariale, kus siis laupäeval trenni teha ja pühapäeval võistelda, siis laevaga öösel tagasi ja esmaspäeval lennuga tagasi mandrile.
Kõik läkski plaanide kohaselt kuni reede õhtuni, saime laevale minekul teada, et võistlus peetakse ära laupäeval ja kohe öösel laevaga tagasi, kuna mereolud pühapäevaks nägid ette, et laevad sel päeval sõita ei saa, see oleks aga paljude lennud tagasi esmaspäeval ohtu seadnud.
Loomulikult tekitas see stressi, jõudsime kuskil keskööks hostelisse ja hommikul olid siis treeningud rajal, pärast lõunal kell 15 algas võistlus. Ajapuuduse tõttu muidugi pidid ka lühendama võistlustrassi, kavandatud 6 lõigu asemel sõitsime 4.
Esimene (PEC2) oli alguses päris mõne lauge tõusuga, tundus et oleme xc rajal, kuid siis läks korralikult ikka alla ka, maapind hästi libe, selline troopiline mets, kus silmaga ei saa aru kui libe on, kuid nii kui natuke pidurit vajutasin, oli kohe libisemine, ehk väga libe, minu jaoks täiesti teistsugune pinnas, kus olen sõitnud. Teine (PEC3) oli samal pinnasel, suhteliselt lühike, rohkemate hüpete ja sujuvate kurvidega. Kolmas (PEC5) oli juba teisel pool mäge ja pinnas hoopis kuiv! Aga vulkaanilist kivi oli oioioi kui palju, väga hull raputamine ja väga järsk ja paljusid järske kurve, kohe trennis sain aru, et see on ohtlik ja raske just kätele (panin treeningul ka aaloe põõsastesse ühe korraliku matsu). Neljas (PEC6) oli kiire, ilusa vaatega mäel randa, kuhu ka jõudsime lõigu lõpuks. Väga minu maitsele, hästi kiire, samas palju kohti kiviseid.
Võistlusel startisin teisena, meil oli ühe palju punkte, kuid viimati võitis Carolina, siis alustas tema, esimesel lõigul hakkasin teda seal xc raja osas nägema, see tekitas õhina, et olen teda võitmas ajaliselt, sundisin end oma sõitu sõitma, kuna seal mudas oli kerge eksida, enne xc raja osa lõppu sain temast mööda ja jäin ette lõpuni.
Teisel lõigul ei tundunud väga kiire, kuid aegu vaadates aeglane ka ei olnud.
Kolmandal oli tõeline tahtmine lihtsalt lenksust lahti lasta, kuna nii karm oli, päris mitu korda lihtsalt päästsin viimasel hetkel end põõsastest.
Ja siis neljandal läksin kiirust nautima ja läbi ta oligi.
Väga hea meel võidu üle ja kokkuvõttes läks neil võistluse korraldamine ka hästi, arvestades kui palju nad pidid ümber korraldama.
Peale poodiume viidi rahvas, kes laevaga tulid jälle tagasi sadamasse ja pühapäeval tegin turisti rattatiiru Sao Miguel saarel, kus sain korraliku tormi mäe otsas.
Aitäh kõigile kaasaelajatele ja toetajatele !
Treeninghommik Santa Maria saarel / Morning of training
Plaan oli jõuda Sao Miguel saarele lennuga neljapäeva pärast lõunal ja reedel õhtul laevaga Santa Mariale, kus siis laupäeval trenni teha ja pühapäeval võistelda, siis laevaga öösel tagasi ja esmaspäeval lennuga tagasi mandrile.
Kõik läkski plaanide kohaselt kuni reede õhtuni, saime laevale minekul teada, et võistlus peetakse ära laupäeval ja kohe öösel laevaga tagasi, kuna mereolud pühapäevaks nägid ette, et laevad sel päeval sõita ei saa, see oleks aga paljude lennud tagasi esmaspäeval ohtu seadnud.
Loomulikult tekitas see stressi, jõudsime kuskil keskööks hostelisse ja hommikul olid siis treeningud rajal, pärast lõunal kell 15 algas võistlus. Ajapuuduse tõttu muidugi pidid ka lühendama võistlustrassi, kavandatud 6 lõigu asemel sõitsime 4.
Esimene (PEC2) oli alguses päris mõne lauge tõusuga, tundus et oleme xc rajal, kuid siis läks korralikult ikka alla ka, maapind hästi libe, selline troopiline mets, kus silmaga ei saa aru kui libe on, kuid nii kui natuke pidurit vajutasin, oli kohe libisemine, ehk väga libe, minu jaoks täiesti teistsugune pinnas, kus olen sõitnud. Teine (PEC3) oli samal pinnasel, suhteliselt lühike, rohkemate hüpete ja sujuvate kurvidega. Kolmas (PEC5) oli juba teisel pool mäge ja pinnas hoopis kuiv! Aga vulkaanilist kivi oli oioioi kui palju, väga hull raputamine ja väga järsk ja paljusid järske kurve, kohe trennis sain aru, et see on ohtlik ja raske just kätele (panin treeningul ka aaloe põõsastesse ühe korraliku matsu). Neljas (PEC6) oli kiire, ilusa vaatega mäel randa, kuhu ka jõudsime lõigu lõpuks. Väga minu maitsele, hästi kiire, samas palju kohti kiviseid.
Võistlusel startisin teisena, meil oli ühe palju punkte, kuid viimati võitis Carolina, siis alustas tema, esimesel lõigul hakkasin teda seal xc raja osas nägema, see tekitas õhina, et olen teda võitmas ajaliselt, sundisin end oma sõitu sõitma, kuna seal mudas oli kerge eksida, enne xc raja osa lõppu sain temast mööda ja jäin ette lõpuni.
Teisel lõigul ei tundunud väga kiire, kuid aegu vaadates aeglane ka ei olnud.
Kolmandal oli tõeline tahtmine lihtsalt lenksust lahti lasta, kuna nii karm oli, päris mitu korda lihtsalt päästsin viimasel hetkel end põõsastest.
Ja siis neljandal läksin kiirust nautima ja läbi ta oligi.
Väga hea meel võidu üle ja kokkuvõttes läks neil võistluse korraldamine ka hästi, arvestades kui palju nad pidid ümber korraldama.
Peale poodiume viidi rahvas, kes laevaga tulid jälle tagasi sadamasse ja pühapäeval tegin turisti rattatiiru Sao Miguel saarel, kus sain korraliku tormi mäe otsas.
Aitäh kõigile kaasaelajatele ja toetajatele !
Treeninghommik Santa Maria saarel / Morning of training
trennis/in training
trennis/in training
I got to make a trip to Azores with my bike, as one Portugal Cup enduro was organized there, on the smallest island of Azores, Santa Maria.
The plan was to arrive in Sao Miguel island
on Thursday afternoon, then Friday afternoon take a boat to Santa Maria,
Saturday training day, Sunday race day, evening take a boat back and Monday
early morning catch the flight back to continent.
All went to plan until Friday boat trip,
then we received the notice that the race will be held on Saturday afternoon,
trainings in the morning, as the marital previsions were no boats on Sunday
evening, so it would be complicated for many to catch the flights.
Of course this caused stress, we arrived by
midnight to hostel in Santa Maria, morning was passed by with trainings and at
15 the race started. With the limited time we also made fewer stages, from the
planned 6 we had to make now 4.
The first stage (PEC2) had some climbs in
the beginning, it seemed a bit like xc course, but the in the end it descended
well, the ground super slippery, tropical forest, by the eye couldn’t tell that
it was so slippery, for me totally out of my comfort zone. The second stage
(PEC3) was with same ground, much shorter, more jumps and more turns. Third
stage (PEC5) was other side and ground so different, dry and many many lava
stones, very steep and very many tight corners, I understood it was so hard for
the arms (in training also made big crash into the aloe plants). Fourth stage
(PEC6) was fast, more flow, still stones, with super view down to the beach
where it also ended. Much of my taste this stage.
I started second of the women, we had same
points but Carolina had won the last one we did, so she went first, I started
to see her in the xc like section, which made me want to ride faster to her,
but I kept telling myself to focus on the course, as it was so slippery and mistakes
were easy to come, but managed to catch her and pass and stayed up front until
the end of the stage.
I didn’t feel fast in the second stage, but
time was not too bad. On the third one I had such a desire just to let go of
the handle bar, it just hurt so much the arms, I saved from the bushes couple
of times. For the fourth I went to enjoy the speed and then it was already
over!
I am very happy about the win and in the
end of the day the organizers did well to get all in order in so short time.
After the podiums the people who had to
catch the boat were all transported quickly to the port, on Sunday got to make
a tourist day riding in Sao Miguel, caught a big storm at the top of the
mountain.
Thanks for all the cheering and support
guys!
No comments:
Post a Comment