Selgi korral lõppes karikasari Alentejo regioonis, Avis linnas, kus küttis ka sel aastal korralikult. Rada oli väga lahtine ja iga ringiga tuli rohkem teravaid kive välja.
Aga siis laupäevast alates, jõudsin rajale, üks ring rahulikult, vaadates liine, põhimõtteliselt sama rada, mis eelnevatel aastatel, samas kõige raskemal kivilaskumisel katsetasin ühte uut liini, et sisse keeramisel pauna ei teeks, läks kenasti. Teisel ringil panin ka kaamera tööle ja läksin kõrgema tempoga, jõudsin selle keeruka kivilaskumiseni ja mõned sentimeetrid läksin õigest liinist mööda, et olukorda päästa, pidin keha rohkem liikuma saama, kuid sadulapost jäi ette ja nii ma külili olin ja enne seda kuulsin raksakat, sadulapost läinud. Mina oma agresiivsete liinidega, pigem pean ikka allalastava sadulaga sõitma.
Ehk et trenn oli tehtud ja läksin autode juurde, õnneks ühel meie tiimist, tulid tuttavad pärastlõunal Agueda kandist ja said Goingbikest uue (tähendab mu vana Poisini sadulaposti, mis oli samas mõõdus) kaasa võtta. Õhtul panin sadula ümber ja hommikul rattale. Olin teinud ka otsuse, et võistlusel lähen selle kivilaskumise B-liini mööda alla, üks-kaks sekundit aeglasem, kuid ilma närvikõdita.
Pühapäeval meil stardis ka kaks maailmatähte, kohtunikud hakkasid vist pabistama, et naised on nii võrd kiired ja viimasel hetkel enne starti panid ühe ringi juurde, ehk kuus ringi pidime sõitma, ma juba viie ringiga ootasin 1h40 sõitu. Tegelikult tegid seal kohtunikud vea, viis ringi oleks täpselt andnud võitja aja 1h20-1h40 vahele. Samuti tegid mehed eliit hiljem ka kuus ringi, ehk et naised said ikka korralikult.
Stardist sain enda tunde järgi suht hästi minema, kuni teise ringi keskpaigani olin viiendal positsioonil, siis tundsin, et saan kiiremini ja möödusin Joanast. Tegelikult ei olnud ma üldse kaugel Raquelist, kuid silmside puudus ja eks tegemist oli enda sõiduga ka. Koguaeg kui väsimus tahtis natuke pingevabamalt sõita, siis sundisin end tähelepanelik olema, sellel rajal oli ikka väga palju kive, et kumme lõhkuda ehk et koguaeg pidi momendis olema. Lõpetasin siis sokolaadimedali kohal, olen oma sõiduga rahul ja tean et olen heas hoos hetkel.
Kokkuvõttes oli kindel teine sel aastal, lõpetades alati peale naist, kes võitis, ja enne teisi, kes mu taga olid, eelmise aasta number neli muutus kaheks.
Aitäh kõigile!
Also this time the Portugal Cup series XCO ended in Alentejo region, in Avis, also this time the heat was turned on, hot and dusty. The course was loose and lots of rocks popping out.
Now from Saturday, I arrived to the course, one lap easy, looking lines, mostly the same track as previous years, in the hardest rockgarden I tried a new line, more straight from the corner, went well. Next lap I put my camera on and went for a faster lap, when I arrived to that rock garden, I missed my line by few centimeters and to compensate for it I needed to move my body more, but the seat post was on the way, so I crashed on the side, before hearing a crack, my seatpost broke. Me with my agressive lines, need to go back to dropper seat post.
So the training was done and went to the cars, luckily one from our team had some relatives coming from Agueda later in the afternoon, so they could bring a new (well old one from my Poison) seat post from Goingbike. At night changed the saddle to the seat post and in the morning to the bike. I had also made a decision go for the B-line in that rock garden, one-two seconds slower, but no nerves.
Sunday at start line we also had some world names on the start, commisaries got scared that the women are so fast and they in the last minute changed the laps from five to six, already with the five I was counting to have 1h40 race time. But the commissaries made a mistake, also winner time was over the time, five laps would have given the correct time for the winner 1h20-1h40. And later on even the elite men made six laps, so that showed for us was a much longer than normal.
I got away from the start I think quite good, I rode in the fifth position until middle of second lap, then I felt I can go faster. Actually I was not too far also from Raquel, but I didnt have no visual and also had to always be making my own race. When I felt tired and focus started to fade I always waked me up for to be cautious, on that track there are too many sharp stones. So I ended up in the chocolate medal position, but I am happy with my race and I now I am moving good at the moment.
In the overall I was second , always being after the woman who won and before the next ones. So last years number four went to two.
Thank you all!
Aga siis laupäevast alates, jõudsin rajale, üks ring rahulikult, vaadates liine, põhimõtteliselt sama rada, mis eelnevatel aastatel, samas kõige raskemal kivilaskumisel katsetasin ühte uut liini, et sisse keeramisel pauna ei teeks, läks kenasti. Teisel ringil panin ka kaamera tööle ja läksin kõrgema tempoga, jõudsin selle keeruka kivilaskumiseni ja mõned sentimeetrid läksin õigest liinist mööda, et olukorda päästa, pidin keha rohkem liikuma saama, kuid sadulapost jäi ette ja nii ma külili olin ja enne seda kuulsin raksakat, sadulapost läinud. Mina oma agresiivsete liinidega, pigem pean ikka allalastava sadulaga sõitma.
Ehk et trenn oli tehtud ja läksin autode juurde, õnneks ühel meie tiimist, tulid tuttavad pärastlõunal Agueda kandist ja said Goingbikest uue (tähendab mu vana Poisini sadulaposti, mis oli samas mõõdus) kaasa võtta. Õhtul panin sadula ümber ja hommikul rattale. Olin teinud ka otsuse, et võistlusel lähen selle kivilaskumise B-liini mööda alla, üks-kaks sekundit aeglasem, kuid ilma närvikõdita.
Pühapäeval meil stardis ka kaks maailmatähte, kohtunikud hakkasid vist pabistama, et naised on nii võrd kiired ja viimasel hetkel enne starti panid ühe ringi juurde, ehk kuus ringi pidime sõitma, ma juba viie ringiga ootasin 1h40 sõitu. Tegelikult tegid seal kohtunikud vea, viis ringi oleks täpselt andnud võitja aja 1h20-1h40 vahele. Samuti tegid mehed eliit hiljem ka kuus ringi, ehk et naised said ikka korralikult.
Stardist sain enda tunde järgi suht hästi minema, kuni teise ringi keskpaigani olin viiendal positsioonil, siis tundsin, et saan kiiremini ja möödusin Joanast. Tegelikult ei olnud ma üldse kaugel Raquelist, kuid silmside puudus ja eks tegemist oli enda sõiduga ka. Koguaeg kui väsimus tahtis natuke pingevabamalt sõita, siis sundisin end tähelepanelik olema, sellel rajal oli ikka väga palju kive, et kumme lõhkuda ehk et koguaeg pidi momendis olema. Lõpetasin siis sokolaadimedali kohal, olen oma sõiduga rahul ja tean et olen heas hoos hetkel.
Kokkuvõttes oli kindel teine sel aastal, lõpetades alati peale naist, kes võitis, ja enne teisi, kes mu taga olid, eelmise aasta number neli muutus kaheks.
Aitäh kõigile!
Also this time the Portugal Cup series XCO ended in Alentejo region, in Avis, also this time the heat was turned on, hot and dusty. The course was loose and lots of rocks popping out.
Now from Saturday, I arrived to the course, one lap easy, looking lines, mostly the same track as previous years, in the hardest rockgarden I tried a new line, more straight from the corner, went well. Next lap I put my camera on and went for a faster lap, when I arrived to that rock garden, I missed my line by few centimeters and to compensate for it I needed to move my body more, but the seat post was on the way, so I crashed on the side, before hearing a crack, my seatpost broke. Me with my agressive lines, need to go back to dropper seat post.
So the training was done and went to the cars, luckily one from our team had some relatives coming from Agueda later in the afternoon, so they could bring a new (well old one from my Poison) seat post from Goingbike. At night changed the saddle to the seat post and in the morning to the bike. I had also made a decision go for the B-line in that rock garden, one-two seconds slower, but no nerves.
Sunday at start line we also had some world names on the start, commisaries got scared that the women are so fast and they in the last minute changed the laps from five to six, already with the five I was counting to have 1h40 race time. But the commissaries made a mistake, also winner time was over the time, five laps would have given the correct time for the winner 1h20-1h40. And later on even the elite men made six laps, so that showed for us was a much longer than normal.
I got away from the start I think quite good, I rode in the fifth position until middle of second lap, then I felt I can go faster. Actually I was not too far also from Raquel, but I didnt have no visual and also had to always be making my own race. When I felt tired and focus started to fade I always waked me up for to be cautious, on that track there are too many sharp stones. So I ended up in the chocolate medal position, but I am happy with my race and I now I am moving good at the moment.
In the overall I was second , always being after the woman who won and before the next ones. So last years number four went to two.
Thank you all!
No comments:
Post a Comment