Taaskord Eestis ja ka võistlemas.
Laupäeval läksin tegin kaasa Rapla Rattamaratonil ja pühapäeval Narvas XCO karikasarja etapil.
Raplas oli korralikult mudane ja see tegi ka sõidu päris pikaks, eeldasin aega rohkem sinna kahe ja poole kanti. Mul olid küll joogipudelid kaasa võetud, aga ei olnud neid kellelegi anda. Arvasin siis et ehk suudan maratoni joogipunktidega ära majandada.
Stardist minema ja Liisa pani kohe punni põhja ja tema grupiga ma koos ei suutnud minna, esimese joogipunkti kandis tundsin, et joogist jääb väheks, võtsin sealt küll topsi juua, aga tasapisi hakkas janu end tundma andma, teises joogipunktis jäin seisma ja pudel täis, sellega aga kaotasin need paar venda, kellega koos sõitsin, siis sain pikalt üksi sõita, kuni hiiglama suur punt tagant järgi sadas. Jõudsime Keava mägedeni, kus oli ka Hansgrohe kiirenduskilomeeter, kuigi jalad suht krambiäärel joogipuudusest otsustasin üritada ja punnisin selle kilomeetri nii kuis jaksasin, peale seda polnud enam midagi kehas ega jalgades, kuid siiski jõudsin finishisse enne kui Merili mulle järgi jõudis.
Hea trenn, mida ma sinna minnes tahtsingi saada, kuid veidi kehvasti selle vedelikupuudusega, kuna pühapäeval tahtsin veel korralikult pingutada.
Ebameeldiv intsident juhtus rattapesus, voolikuid palju ja kõik pesid omi rattaid, minu lähedal olev aga suunas veejuga peale ratta ka minu suunas, arvasin, et ehk ei pane tähele ja juhtisin tähelepanu, et mind mitte pritsida, eeldasin ehk liialt, et inimene ei pannud tähele ja parandab end, kuid hoopis vastas, et sa nii või naa nii porine, et mis see vesi teeb. Ma olin hämmingus sellisest jultumusest, et ei suutnud midagi korralikku vastatagi, vaid liikusin oma rattaga eemale. Ma võisin ju porine olla, aga sõidust soe sees, ei tahtnud külma vett krae vahele saada, et siis seal jaheda tuules käes olla. Tõsiselt oleksin tahtnud selle matsi külma veega üle kasta! Harvad võistlused, mis Eestis teen ja siis sellised intsidendid jätavad mõruda maigu suhu küll.
Aga lõpetan ikkagi positiivsema noodiga, maratoni GP naiste teine ja kiirenduskilomeetri kiireim.
Pühapäeval Narva, juba see, et seal rajaga vaeva nähtakse kutsub sõitma. Mõned lisad eelmise aastaga juures, rada tõesti vägev. Alguses ehk ei tundnud end nii värskena (nagu eeldada võis), kuid mida ring edasi seda paremaks muutus tunne, samuti leidsin paremaid liine rajal, sellisel rajal on parem kui eelmisel päeval saab rahulikult üle vaadata, aga no seda võimalust ei olnud. Kahjuks läks mul viienda ringi alguses tagakumm, täpselt siis kui olin saanud juba kerge vahe Iirisega, väikse aga ikkagi. Kelgumäel suutsin leida selle terava kivi seal rohu sees, mida ei märganud ja piisavalt suure paugu sain, et piim kummi ära ei suutnud parandada. Ja läbi ta oligi minu jaoks. Isegi kui oleksin võtnud tagavarajooksud kaasa, siis punkt asus ringi lõpus, ehk et jooksuvõistlusele ma ei tulnud sel korral. Kahju muidugi, aga korraliku kergelt üle tunnise pingutuse sain kätte ja treener minus oli rahul, loomulikult sportlane minus pettunud, ja mehaanik veeretas silmi, et peab tööd tegema hiljem :D
Kahjuks suutsin nende päevade jooksul kerge külmetuse hankida, aga loodetavasti saan sellest kiirelt üle , et laupäeval Valgehobusemäel stardis olla.
Aitäh kõigile toetajatele ja kaasaelajatele!
Will take a bit time with the English version, sorry
Laupäeval läksin tegin kaasa Rapla Rattamaratonil ja pühapäeval Narvas XCO karikasarja etapil.
Raplas oli korralikult mudane ja see tegi ka sõidu päris pikaks, eeldasin aega rohkem sinna kahe ja poole kanti. Mul olid küll joogipudelid kaasa võetud, aga ei olnud neid kellelegi anda. Arvasin siis et ehk suudan maratoni joogipunktidega ära majandada.
Stardist minema ja Liisa pani kohe punni põhja ja tema grupiga ma koos ei suutnud minna, esimese joogipunkti kandis tundsin, et joogist jääb väheks, võtsin sealt küll topsi juua, aga tasapisi hakkas janu end tundma andma, teises joogipunktis jäin seisma ja pudel täis, sellega aga kaotasin need paar venda, kellega koos sõitsin, siis sain pikalt üksi sõita, kuni hiiglama suur punt tagant järgi sadas. Jõudsime Keava mägedeni, kus oli ka Hansgrohe kiirenduskilomeeter, kuigi jalad suht krambiäärel joogipuudusest otsustasin üritada ja punnisin selle kilomeetri nii kuis jaksasin, peale seda polnud enam midagi kehas ega jalgades, kuid siiski jõudsin finishisse enne kui Merili mulle järgi jõudis.
Hea trenn, mida ma sinna minnes tahtsingi saada, kuid veidi kehvasti selle vedelikupuudusega, kuna pühapäeval tahtsin veel korralikult pingutada.
Ebameeldiv intsident juhtus rattapesus, voolikuid palju ja kõik pesid omi rattaid, minu lähedal olev aga suunas veejuga peale ratta ka minu suunas, arvasin, et ehk ei pane tähele ja juhtisin tähelepanu, et mind mitte pritsida, eeldasin ehk liialt, et inimene ei pannud tähele ja parandab end, kuid hoopis vastas, et sa nii või naa nii porine, et mis see vesi teeb. Ma olin hämmingus sellisest jultumusest, et ei suutnud midagi korralikku vastatagi, vaid liikusin oma rattaga eemale. Ma võisin ju porine olla, aga sõidust soe sees, ei tahtnud külma vett krae vahele saada, et siis seal jaheda tuules käes olla. Tõsiselt oleksin tahtnud selle matsi külma veega üle kasta! Harvad võistlused, mis Eestis teen ja siis sellised intsidendid jätavad mõruda maigu suhu küll.
Aga lõpetan ikkagi positiivsema noodiga, maratoni GP naiste teine ja kiirenduskilomeetri kiireim.
Pühapäeval Narva, juba see, et seal rajaga vaeva nähtakse kutsub sõitma. Mõned lisad eelmise aastaga juures, rada tõesti vägev. Alguses ehk ei tundnud end nii värskena (nagu eeldada võis), kuid mida ring edasi seda paremaks muutus tunne, samuti leidsin paremaid liine rajal, sellisel rajal on parem kui eelmisel päeval saab rahulikult üle vaadata, aga no seda võimalust ei olnud. Kahjuks läks mul viienda ringi alguses tagakumm, täpselt siis kui olin saanud juba kerge vahe Iirisega, väikse aga ikkagi. Kelgumäel suutsin leida selle terava kivi seal rohu sees, mida ei märganud ja piisavalt suure paugu sain, et piim kummi ära ei suutnud parandada. Ja läbi ta oligi minu jaoks. Isegi kui oleksin võtnud tagavarajooksud kaasa, siis punkt asus ringi lõpus, ehk et jooksuvõistlusele ma ei tulnud sel korral. Kahju muidugi, aga korraliku kergelt üle tunnise pingutuse sain kätte ja treener minus oli rahul, loomulikult sportlane minus pettunud, ja mehaanik veeretas silmi, et peab tööd tegema hiljem :D
Kahjuks suutsin nende päevade jooksul kerge külmetuse hankida, aga loodetavasti saan sellest kiirelt üle , et laupäeval Valgehobusemäel stardis olla.
Aitäh kõigile toetajatele ja kaasaelajatele!
No comments:
Post a Comment