Täna on selline tunne nagu oleks minust rekka üle sõitnud, ehk puhkepäev kulub marjaks ära.
Rada Valongos oli enam-vähem sama, mis eelmine aasta, ehk oli natuke vähem lahtine. Rada meeldib, paar tõusunukki olid väga järsud, aga enamus oli ikkagi sujuv ja laskumiste kohad olid ka nauditavad. Tundsin end laupäeval hästi ja olin pühapäevaks valmis.
Starti kutsumisel , ma ei kujuta ette kuidas on see võimalik, aga näe on, UCI kohtunikud ei kutsunud UCI rankingu järgi, täielik jama, aga esiritta õnneks sain. Minema sain stardist okeilt, aga ma hetkel maadlen mõistmisega, mis värk, et mul pulss esimestel minutitel ei reageeri, kui keegi oskab selles osas kaasa rääkida, olen tänulik, ülejäänud sõit on jälle kõik tiptop. Ehk et mul ei ole alguses võimalustki Raqueliga kaasa minna, hea kui ma seal viienda-kuuenda koha peal suudan jageleda. Ja siis reageerib pulss ja sain esimese ringi lõpuks möödutud nii mõnestki ja olin teisel kohal, saime Laraga jälle korralikult madistada. Kolmanda ringi keskel ta üritas eest minna ühel tõusul, ma proovisin järgi minna aga väikse vahe sai, kuid ringi viimasel tõusul sain talle ikka saba peale ja enne laskumist otsustasin, et üritan ise, kiirendasin enne laskumisele minekut ja sain ette, siis kõik mängus laskusin, juba oli korralik vahe sees, aga ühes negatiivses kurvis kiskus ratas minema ja ei suutnud kontrollida, pikali ma olingi, täpselt ühes sopaaugus, mõlemad käed kinnastes muda. Sain veel püsti ja rajale täpselt enne teda. Kuid olin päris korralikult rivist väljas oma rütmiga. Viimasele neljandale ringile läksime veel koos, proovisin alguses temaga kaasa minna, aga ei suutnud ja siis rütmi kaotusega kaotasin pisut ka võitlusvaimu. Ei uskunud, et lõpuks nii suure vahe sõitis, aga aeg näitab muud. Seekord siis käsi mullas, aga samas poodiumile ikka asja!
Aitäh kõigile toetajatele ja kaasaelajatele, nüüd ravin natuke põlve, mis nahka kaotas ja puhkan vaimu, et uuesti võistlusvalmis olla.
Ah ja tegelikult ma tahtsin teile ka rajavideo laupäeval teha, nagu omast arust tegin ka, aga miski kala segas minu goprod ja ta kiilus kinni ja kuumenes üle, sellest sain alles hiljem aru. Seega ka sel korral ei ole videot.
(fotosid veel pole) (no photos yet)
Rada Valongos oli enam-vähem sama, mis eelmine aasta, ehk oli natuke vähem lahtine. Rada meeldib, paar tõusunukki olid väga järsud, aga enamus oli ikkagi sujuv ja laskumiste kohad olid ka nauditavad. Tundsin end laupäeval hästi ja olin pühapäevaks valmis.
Starti kutsumisel , ma ei kujuta ette kuidas on see võimalik, aga näe on, UCI kohtunikud ei kutsunud UCI rankingu järgi, täielik jama, aga esiritta õnneks sain. Minema sain stardist okeilt, aga ma hetkel maadlen mõistmisega, mis värk, et mul pulss esimestel minutitel ei reageeri, kui keegi oskab selles osas kaasa rääkida, olen tänulik, ülejäänud sõit on jälle kõik tiptop. Ehk et mul ei ole alguses võimalustki Raqueliga kaasa minna, hea kui ma seal viienda-kuuenda koha peal suudan jageleda. Ja siis reageerib pulss ja sain esimese ringi lõpuks möödutud nii mõnestki ja olin teisel kohal, saime Laraga jälle korralikult madistada. Kolmanda ringi keskel ta üritas eest minna ühel tõusul, ma proovisin järgi minna aga väikse vahe sai, kuid ringi viimasel tõusul sain talle ikka saba peale ja enne laskumist otsustasin, et üritan ise, kiirendasin enne laskumisele minekut ja sain ette, siis kõik mängus laskusin, juba oli korralik vahe sees, aga ühes negatiivses kurvis kiskus ratas minema ja ei suutnud kontrollida, pikali ma olingi, täpselt ühes sopaaugus, mõlemad käed kinnastes muda. Sain veel püsti ja rajale täpselt enne teda. Kuid olin päris korralikult rivist väljas oma rütmiga. Viimasele neljandale ringile läksime veel koos, proovisin alguses temaga kaasa minna, aga ei suutnud ja siis rütmi kaotusega kaotasin pisut ka võitlusvaimu. Ei uskunud, et lõpuks nii suure vahe sõitis, aga aeg näitab muud. Seekord siis käsi mullas, aga samas poodiumile ikka asja!
Aitäh kõigile toetajatele ja kaasaelajatele, nüüd ravin natuke põlve, mis nahka kaotas ja puhkan vaimu, et uuesti võistlusvalmis olla.
Ah ja tegelikult ma tahtsin teile ka rajavideo laupäeval teha, nagu omast arust tegin ka, aga miski kala segas minu goprod ja ta kiilus kinni ja kuumenes üle, sellest sain alles hiljem aru. Seega ka sel korral ei ole videot.
(fotosid veel pole) (no photos yet)
Today I feel like a I have been hit by a
truck, so the rest day is well deserved.
The track in Valongo was more or less the
same as last year, maybe a bit less loose. I like the course, some steep parts
of climbing but most more smooth, and also quite fun to go down.
I felt good on Saturday and I was ready for
Sunday.
The call-up was a mess, I don’t know how
its possible, but it is, the UCI commissaires were not able to make the call-up
by the UCI ranking, total nonsense, at least I got to depart on the front row.
I got off quite good, but at the moment I puzzle by the fact that my heart rate
does not respond quick, if anyone has knowledge about it, I appreciate it,
after some minutes it is fine and going high and well all race. So in the
beginning I didn’t even have a chance to go with Raquel, good that I managed to
be there in 5th,6th place, and then it went high and by
the end of lap one I managed to pass quite a few and was in second position. We
got a good fight on our hands with Lara again. In the middle of the third lap,
she attacked on one climb, I tried to go with her, not quite managed, but later
in the steep part I caught up with her again. So I decided to attach going
down, I sprinted to get the lead to the downhill and I was making good ground until
one off camber turn, where the bike started to slip away and I wasn’t able to
control it, down I went, by hands in the gloves all muddy, I still managed to
get up and enter the track before her. But it had shook me quite a bit, we
entered the last, fourth lap together, but I was not able to go with her, the
losing of the rhythm made me after lose also some fighting spirit. I was
surprised to see the gap in the end to her, but well time is time. So this time
I ate some dirt, but still got to stand on the podium!
Thank you all my supporters and cheerers, I
will now heal my knee, that is scraped from skin and relax some mind to get
that fighting spirit back!
Oh and actually I wanted to make a video of
the track for you on Saturday, but I don’t know what gopro had eaten, it just
stuck and overheated, I thought I was making a video. So also this time no
video of the track.
No comments:
Post a Comment