Portugal MTB tour 2019 - UCI S1

Nagu ennegi juhtunud oli mul see aasta enne Portugal MTB tuuri nädalavahetusel võistlus, teadsin, et algus saab olema tuuril raske. Sel aastal oli tuuri algus natuke kaugemal, seega ka autoreisi natuke rohkem. Ja proloog oli palju pikem ja raskem kui eelnevatel aastatel. Aga alustan siin jutustamist.

Proloog – 27 km 1141m+ 1h47min 2. naiste tiim , üldarvestuses 38. Pinhao – Alijo.

Algus oli natuke peale 13, seega päike küttis tugevalt, enamus rajast viinamarjaistanduste vahel , kus varju sõitjatele ei olnud. Mulle oli see päev raskeim, särtsu ei olnud ja meetrid venisid, Greete pidi palju ootama, teadsin juba enne et see saab raske olema, aga alati loodan ikka et on natuke parem. Peale joogipunkti mis oli 16 km kus sain jahedat vett läks enesetunne natuke paremaks samuti lõppes suur ronimine. Eks väike pettumus oli ikka et roosat särki endale ei saanud, aga samas teadmine, et veel viis päeva ees andis lootust.

1.etapp – 80km 2081m+ 4h24 1.naiste tiim, üldarvestuses 27. Castro Daire- Castro Daire.

Kui alguskilomeetritel saime naised maha raputatud, siis edasine oli proovida saada nii suur vahe kui võimalik ja seda rohkem kui kaks minutit, et särgid endale saada. Suutsin pingutada ja mäletasin paljustki ka rada, eks rajad iga aasta erinevad, aga rajaosad kattuvad, ehk ikka mäletan tõuse ja mis edasi tuleb, proovisin hammastega kinni hoida erinevatest gruppidest, et laugemad kohad oleksid Greetele ja mulle kergemad. Siin ja seal oli ka Greete abistav käsi selja peal, kuna neil pikkadel tõusudel oli temal rohkem jõudu. Etapp õnnestus hästi ja olime finishis ikka palju õnnelikumad kui eelmine päev.

Pärast lõunal sain ka autotripi teha, et auto viimase päeva finishisse toimetada ja tagasi organiseeritud bussiga. Ehk et puhkusaeg natuke kärbitud.

2.etapp – 93km 3238m+ 5h53min 1.naiste tiim, üldarvestuses 27. Castro Daire- Sao Pedro do Sul.

Pikim etapp, plaan oli kindla peale sõita ja saada ka veel edumaa minuteid, et kindlam tunne oleks, kuna eks teadmine, et tehnilised probleemid võivad väga palju aega võtta, oli alati kuskil ajusopis meenutamas end. Pikad tõusud, õnneks kuna etapid algasid päris vara, siis väga palaval ajal me ei sõitnud. Kuid alati võtsime ka joogipunktides pudelid täis. Neil pikkadel etappidel oli meil strateegia, et Greete jääb joogipunkti ja toob joogid, kuna teadmine kui palju järgnevatega aega on, meil puudus, seega proovisime nii kiiresti kui võimalik teha. Selgi aastal ei puudunud maagiline Drave, enne sinna laskumist läbisime mäetippu mida varem pole sõitnud, fantastiline vaade, lihtsalt imeline, aga seda imetlemist oli vaid paariks sekundiks, kuna siis pidi juba jälgima rada, et lahtiseid kivisid vältida, aga siiski mälestustesse jäi. Drave väljasurnud külast läbi sõites on suurem kiviteed, kus vahel väga raske sõita. Mul jäigi üks kivinukk liiga raskeks, olin 0 kiirusega ja siis ei saanud jalga lahti ja külili ma olingi seal kivide peal. Õnneks vaid paar sinikat, aga tagumise piduriketta sain ära mõlgitud ja korralikult, ehk et nüüdsest oli pidur igal jooksupöördel peal, proovisin seda enne tõusu käega sirgeks pingutada, aga kuna ta oli obaduse nii kindlalt ja tugevalt ühte kohta saanud olid käega seda sirgeks väänata võimatu, see tähendas järgmised 30km pidurdamist. Aga finishisse me jõudsime võidukalt ja päris korraliku vahega teiste naiste ees. (Kõik tulemused stopandgo veebilehel).

3.etapp - 56km 1585m+ 3h28min 1. naiste tiim, üldarvestuses 30. Vouzela – Vouzela.

Enne etappi sain mehaanikult abi ja tööriistaga sai ketas paari sekundiga sirgemaks väänatud ja starti juba rahulikult minna. Teadsin, et rada mulle kindlasti meeldib, kuna ikkagi Vouzela kivised teed ootasid. See etapp andiski kõige rohkem emotsiooni ja energiat sõitmisest. Juba ka jäime kahekesi joogipunktidesse seisma, kuna ajaliselt oli meil paras varu teiste naiste ees. Väike intsident oli mul ühes joogipunktis ka, jäime seisma, ma võtsin juba parema jala välja kui paremalt tulnud mees suure hooga vasakule rattalt hüppas, ma kaotasin tasakaalu ja maha ma potsatasingi, taaskord kukkumine 0 kiiruselt. Samale küljele kui eelmine päev, pahandasin natuke kuid surusime ikkagi sõbralikult kätt ja peale joogipunkti sõitsime koos edasi.

4.etapp – 4x6km 661m+ 1h23min 1. naiste tiim , üldarvestuses 37. Termas Sao Pedro do Sul.

Sel korral Termas de Sao Pedro do Sulis väike ringike, mida tegime 4 korda. Ei midagi väga tehnilist ringil, üks lahe laskumine mida sain ühel korral päris oma laskumistempoga võtta, wuhuuu tunne, et läheks üles ja tuleks uuesti alla. Aga see juba oligi viimasel ringil. Samuti ka siin oli mul üks 0 kiirusel kukkumine, oli üks kivisild kust päris sõites ei saanud, võtsin jala välja aga pinda jalge all ei olnud ja nii ma seal silla ääres põõsasse kukkusin. Täiesti uskumatu selliseid 0 kiirusel kukkumisi teha, aga no õnneks oli viimane ka selle tuuri jooksul.

5. etapp – 66km 1561m+ 3h47min 1.naiste tiim, üldarvestuses 34. Vouzela-Viseu.

Viimane etapp kus samuti oli lahedaid kiviteid, aga eks väsimus oli juba korralikult sees et nii palju energiat enam radadest ei suutnud ammutada, aga siiski oli päris mitmeid lõike mõnusat andmist. Lõpuks tahtsin lihtsalt finishisse jõuda ja saimegi tuuri lõpetatud ja suuri mehaanilisi probleeme ei olnud, kui tore!

Aitäh Greetele ja kõigile minu toetajatele ja kaasaelajatele! On tore sõita rattaga kui ilm on ilus ja võistluskorraldus super, seda võistlust soovitan kõigile, mitte vaid võidukihutamiseks vaid ka rattasõidu nautimiseks!

Väga palju ilusaid pilte on, laadin need varsti neid veel üles, et on milleks blogisse tagasi tulla ja vaadata!

Like it had happened before I had a race before the week of Portugal MTB tour, so I knew the start will be hard. This year the start was a bit further away, so it meant longer car drive as well. And the prologue was much longer and harder than last few years. But here I go then.

Prologue – 27km 1141m+ 1h47min 2.women team, overall 38. Pinhao-Alijo.

The start was after 13 oclock, the sun was heating hard, most of the course was between the wine yards, so no shadow for the riders. This was the hardest day of the tour for me, I did not have the spark and meters were so long, Greete had to wait a lot, I knew the day will be hard for me, but always I hope its not that hard. After the feedzone at 16km where I got some fresh water I started to feel a bit better, also the hard climb had ended. It was disappointing a bit not to take the pink jersey, but I knew we have more five days to go.

1.stage – 80km 2081m+ 4h24min 1.women team, overall 27. Castro Daire- Castro Daire.

After couple of kilometers we got a distance with the other ladies, so the rest of the stage was always trying to have good pace to get more time, more than 2 minutes, to get our jerseys. I felt better and could put force on the pedals, I remembered quite a lot of the course, all course were different but still some parts from previous years matched, so I knew where to really try to hold on to a group to have a easier later for me and for Greete. Now and then Greete helped with the longer climbs as she was stronger. The stage went well and we were much happier at the finish than day before.

2.stage – 93km 3238m+ 5h53min 1.women team, overall 27. Castro Daire – Sao Pedro do Sul.

Queen stage, the plan was to ride safe and get as much minutes to have more secure feeling, because the knowing that anything can happen and technical problems can take a lot of time, was always somewhere lurking in the back of our minds. Long climbs, it was good the stages started in the morning, so not too hot times for riding. We always filled our bottles in all feedzones. On those long stages the strategy was Greete to stop and fill while I continue, to lose as little time as possible, as we had no idea how much time we were ahead of others. Also this year the magical Drave village was on plan. Before descending to it, we passed a new part for me and the view was just amazing, I remember looking and thinking this is so fantastic to be here, but then the next seconds I already needed to check the course for not to hit any stones. Going through Drave there are big stone paths, where some are really difficult to pass, on one little climb I couldn’t make it and I was unable to take out my foot and with 0 speed I crashed on my side. Just few bruises, but back brake disc was damaged. So from then on I had the brake on for every wheel turn, I tried to bend it with hand, but it had gotten a sharp bang to one spot so it was impossible to straighten with hand, so it meant 30km to finish with braking. But we made to finish victoriously and with a good gap with the other ladies (all results stopandgo website).

3.stage – 56km 1585m+ 3h28min 1.women team, overall 30. Vouzela-Vouzela.

Before the stage I got help from the mechanic and with right tool the problem was fixed within seconds and I could go to start without braking. I knew I will like the tracks, always have loved Vouzela stone paths. And this was the stage that gave me the most joy and energy from riding. We also already stopped in feedzones together, as we had good gap. I had in one feedzone one incident, as we stopped and I had gotten out my right foot, a guy jumped off his bike to my side and bang I was down on my left side, so again crash with 0 speed. And on the same side as day before, I was mad, but then still shake hands and rode off together from the feedzone.

4.stage – 4x6km 661m+ 1h23min 1.women team, overall 37. Termas Sao Pedro do Sul.

This time xco track at Termas which we made four times. Nothing technical, one cool downhill, that one time I got to go with all my speed and made me feel like I wanna do it again, but that was already the last lap. Also had one 0 speed fall, we had one stone bridge that was hard to ride, so I was taking my foot out and when I put it on the ground there was no ground and I was in the bushes at the side of the bridge. So incredible to have these 0 speed falls, but luckily that was the last time in the tour.

5.stage – 66km 1561m+ 3h47min 1.women team, overall 34. Vouzela-Viseu.

Last stage that also got some fun stone paths, but the tiredness was already so in the bones that it was difficult to get energy from them, but still enjoyed lots of parts of the track. But mostly I just wanted to arrive to the finish, which we did and we finished the tour and without major mechanical problems, so good!

Thanks to Greete and all my sponsors and supporters! It is so nice to ride when the weather is good and organization super, and this is a race that I recommend to every mountain bike lover, not just for racing but also enjoying riding!