Mõned trennid sain endurot enne sõita, lihtsalt raam oli paranduses ja enne polnud võimalik. Etterutates, raamil taaskord suur mõra samas kohas, ehk et rohkem sellele raamile pole mõtet uut elu sisse puhuda.
Nädalavahetuse eesmärk oli võimalikult palju energiat säästa, aga samas mu võitlejahing ei saa kuidagi mitte minna võitma. Seega selline vastuoluline seis. Laupäeval treeningul panin üle pea ka, sain natuke käelabale haiget, mis pani veel muretsema, et ikkagi mõne päeva pärast vaja kuus päeva jutti kannatada, terve kehaga seda natuke kergem taluda. Samuti märkasin laupäeval, et raamile on mõra samas kohas tekkinud, mis päeva peale kasvas.
Seega pühapäeval stardis olles ei olnud just mugavaim tunne - pole ammu endurot sõitnud, ei tohiks riskida kukkumistega, mitte raami päris puruks sõita, aga siiski anda endast minimaalselt maksimumi et võita. Jeerum! Ei tea ise ka kuidas sellega hakkama sain. Aga sain . Ei kukkunud, raam jäi ühte tükki ja päeva lõpuks olin võitja! ! Ja võitjana sain veel anti-dopingu kontrollis pissida.
Nagu aegadest näha polnud see üldse nii enne viimast lõiku! Keegi kuskil hoidis mulle kõvasti pöialt - aitäh!!
Tegin laupäeval treeningutest videoid, proovin nad üles laadida, siis kui aega (kahtlustan, et enne Porugal tuuri lõppu mitte).
Suur aitäh veelkord kõigile pöidlahoidjatele!
I got to train enduro just few times, just that the frame was in repair and wasnt possible more. Getting ahead of things, I mention that the frame gained a big crack at the same place, so its good bye for this frame, no point of fixing it again.
The goal of the weekend was to save as much energy as possible, but as I am so big of a fighter, I go for the win. So kind of controversial situation. On Saturday I went over the bars and hurt my hand a bit, which made me worry, as in few days I will have 6 days suffering in a row, and it is a bit easier to tolarete with healthy body. Also I noticed on Saturday that the frame started to have a crack in the same place as before which grew throughout the day.
So being on start line on Sunday was with uncomfortable feelings - I havent ridden real enduro for some time, I cannot risk in crashing, I cannot brake the frame and yet give my maximum in a minimum way. WOW! I cannot even imagine how I managed it. But I did! I did not crash, frame was still intact and in the end of the day I was the winner!! And got to pee for the anti-doping controllers.
As you can see from the times I wasnt leading at all before the last stage! Someone somewhere hold their fingers tightly crossed - thank you!!
I did videos from my training runs in Saturday, when I get time I upload them (I suspect not before end of Portugal tour).
Once again thank you to all the supporters!!
Nädalavahetuse eesmärk oli võimalikult palju energiat säästa, aga samas mu võitlejahing ei saa kuidagi mitte minna võitma. Seega selline vastuoluline seis. Laupäeval treeningul panin üle pea ka, sain natuke käelabale haiget, mis pani veel muretsema, et ikkagi mõne päeva pärast vaja kuus päeva jutti kannatada, terve kehaga seda natuke kergem taluda. Samuti märkasin laupäeval, et raamile on mõra samas kohas tekkinud, mis päeva peale kasvas.
Seega pühapäeval stardis olles ei olnud just mugavaim tunne - pole ammu endurot sõitnud, ei tohiks riskida kukkumistega, mitte raami päris puruks sõita, aga siiski anda endast minimaalselt maksimumi et võita. Jeerum! Ei tea ise ka kuidas sellega hakkama sain. Aga sain . Ei kukkunud, raam jäi ühte tükki ja päeva lõpuks olin võitja! ! Ja võitjana sain veel anti-dopingu kontrollis pissida.
Nagu aegadest näha polnud see üldse nii enne viimast lõiku! Keegi kuskil hoidis mulle kõvasti pöialt - aitäh!!
Tegin laupäeval treeningutest videoid, proovin nad üles laadida, siis kui aega (kahtlustan, et enne Porugal tuuri lõppu mitte).
Suur aitäh veelkord kõigile pöidlahoidjatele!
I got to train enduro just few times, just that the frame was in repair and wasnt possible more. Getting ahead of things, I mention that the frame gained a big crack at the same place, so its good bye for this frame, no point of fixing it again.
The goal of the weekend was to save as much energy as possible, but as I am so big of a fighter, I go for the win. So kind of controversial situation. On Saturday I went over the bars and hurt my hand a bit, which made me worry, as in few days I will have 6 days suffering in a row, and it is a bit easier to tolarete with healthy body. Also I noticed on Saturday that the frame started to have a crack in the same place as before which grew throughout the day.
So being on start line on Sunday was with uncomfortable feelings - I havent ridden real enduro for some time, I cannot risk in crashing, I cannot brake the frame and yet give my maximum in a minimum way. WOW! I cannot even imagine how I managed it. But I did! I did not crash, frame was still intact and in the end of the day I was the winner!! And got to pee for the anti-doping controllers.
As you can see from the times I wasnt leading at all before the last stage! Someone somewhere hold their fingers tightly crossed - thank you!!
I did videos from my training runs in Saturday, when I get time I upload them (I suspect not before end of Portugal tour).
Once again thank you to all the supporters!!
No comments:
Post a Comment