Kätte jõudis suvi!
Lõpuks ka siia suvesoojus jõudnud, kraadid hüppasid kohe pea et topelt, kui nädala sees oli napilt alla 20 siis nädalavahetusel olid üle 30. Aga seda oli ilmateatest oodata, seega tegin oma kodutöö ära. Ehk ära katsetatud sõitmine kombega, kui vett peale valada, siis kleepub kenasti keha külge ja sõites tuuleiil mõnusalt jahutab. Samuti olid joogid jää sees. Ja enne hoidusin väga palavuse käes olemist, ka laupäeval käisin kohe hommikul rada vaatamas.
Rada oli tavapärasest karikasarja rajast teisel pool küngast, kus ma korra ühte regionaalvõistlust olin sõitnud, rada oli muidugi muudetud, palju lahtist kivi ja palju teravat kivi maa seest välja piilumas, mis kohe otsisid pahandust. Kaks jooksukat olid ka, kuna mägi nii loodist väljas ja kivine või lahtine kruus. Rada ei olnud just selline, et sõidad ja naudid, ehk selle kummikatkisõitmise mure kummitas koguaeg peas.
Pühapäeval sõidu ajal sõin, jõin, kastsin korralikult. Stardist minek ja mul oli raskusi Joana tagarattasse saada, terve esimese ringi oli selline 10m vahe, vahepeal tuli Lara sellise kiirusega tagant ja võttis selle väikse vahe Joanaga kinni, mul jäi suu lahti, ma seal ikka 10 m kaugusel. Kuid ringi lõpuks sain nad kätte ja ringi alustasime kolmekesi, seal tõusul nägin et Lara hakkab vahet jätma, kohe süstisin mööda ja Joana seljataha. Selle teise ringi peal sain oma hingamise tagasi ja nägin et osadel tõusudel võiksin kiiremini liikuda. Kolmandal ringil kiirendasingi enne ühe tõusu lõppu ja sain mööda. Kolmanda ringi lõpusirgel oli meil ehk 10m vahet, kuid siis see hakkas kasvama. Neljandal ringil ühel laskumisel sain ühele ringiga aeglasemale järele täpselt lõpus kus oli kurv ja kurvi laiemalt võttes oli seal lahtist kiviklibu kus kaotasin juhitavuse ja olingi pikali, päris korralik mats, kiiresti üles, pudel ka korvi, lenks tagasi sirgeks ja minek, ise veel vaatasin tagasi, ega Joana mu maas vedelemist ei näinud. Siis edasi. Viimasel, viiendal ringil suutsin ühes kivises sektsioonis veel külje maha panna, proovisin ehk liiga ettevaatlikult minna ja oligi tulemuse käes. Aga siis veel paar tõusukest ja laskumist ja sain käed üleval finishis olla. Hea meel!
Aitäh teile!
The summer arrived!
Finally the warm days arrived here too, the degrees jumped almost double, when during the week it still was just almost 20, then weekend was over 30. But this I had anticipated looking at the forecast, so I was prepared. The tested way to use skin suit, when poring water on it, it sticks to the skin and while riding the air cools it. Also drinks on ice. And before I avoided to spend time in the heat, also Saturday went the earliest possible to check the course.
The usual Valongo Portuguese cup course was this time moved to other side of hill, I had been once racing a regional race there. Of course the track was changed, lots of loose rocks and sharp rocks peaking from the ground, looking for trouble. Also to run sections up hill, as it was too steep with rocks or loose ground. The course wasn't exactly very enjoyable, but probably also the puncture possibility lurked in the head.
Sunday during race I ate, drank and watered myself properly. When we went off from the gun I had trouble to take Joana wheel, almost all first lap I was like 10 m behind, at some point Lara came behind with such a power and went straight to Joana wheel, I was just like what! still at 10 m from them. But by the end of the lap I caught up with them and we started the second lap 3 together. At the first climb Lara started to leave a gap and I reacted immediately . During the second lap behind Joana I got my rhythm and I could feel I can go a bit faster at some climbs, so on the third lap at one climb I sprinted and at the finishing straight I had like 10 m of gap. This started to grow. At fourth lap after one long descend I caught up with a slower rider who was lapped and I had to take the wider way around the corner, I had too much speed for the loose ground and I crashed hard, I picked up my bike, bottle, straightened the steering and peeked back if Joana had seen that I was on the ground, but no, and off I went. And on fifth lap I managed to crash again at one rocky place, I guess I tried to go a bit more cautious and that was the result. But I went on, few more climbs and descends and I could finish hands held high. I am happy!
Thank you!
Lõpuks ka siia suvesoojus jõudnud, kraadid hüppasid kohe pea et topelt, kui nädala sees oli napilt alla 20 siis nädalavahetusel olid üle 30. Aga seda oli ilmateatest oodata, seega tegin oma kodutöö ära. Ehk ära katsetatud sõitmine kombega, kui vett peale valada, siis kleepub kenasti keha külge ja sõites tuuleiil mõnusalt jahutab. Samuti olid joogid jää sees. Ja enne hoidusin väga palavuse käes olemist, ka laupäeval käisin kohe hommikul rada vaatamas.
Rada oli tavapärasest karikasarja rajast teisel pool küngast, kus ma korra ühte regionaalvõistlust olin sõitnud, rada oli muidugi muudetud, palju lahtist kivi ja palju teravat kivi maa seest välja piilumas, mis kohe otsisid pahandust. Kaks jooksukat olid ka, kuna mägi nii loodist väljas ja kivine või lahtine kruus. Rada ei olnud just selline, et sõidad ja naudid, ehk selle kummikatkisõitmise mure kummitas koguaeg peas.
Pühapäeval sõidu ajal sõin, jõin, kastsin korralikult. Stardist minek ja mul oli raskusi Joana tagarattasse saada, terve esimese ringi oli selline 10m vahe, vahepeal tuli Lara sellise kiirusega tagant ja võttis selle väikse vahe Joanaga kinni, mul jäi suu lahti, ma seal ikka 10 m kaugusel. Kuid ringi lõpuks sain nad kätte ja ringi alustasime kolmekesi, seal tõusul nägin et Lara hakkab vahet jätma, kohe süstisin mööda ja Joana seljataha. Selle teise ringi peal sain oma hingamise tagasi ja nägin et osadel tõusudel võiksin kiiremini liikuda. Kolmandal ringil kiirendasingi enne ühe tõusu lõppu ja sain mööda. Kolmanda ringi lõpusirgel oli meil ehk 10m vahet, kuid siis see hakkas kasvama. Neljandal ringil ühel laskumisel sain ühele ringiga aeglasemale järele täpselt lõpus kus oli kurv ja kurvi laiemalt võttes oli seal lahtist kiviklibu kus kaotasin juhitavuse ja olingi pikali, päris korralik mats, kiiresti üles, pudel ka korvi, lenks tagasi sirgeks ja minek, ise veel vaatasin tagasi, ega Joana mu maas vedelemist ei näinud. Siis edasi. Viimasel, viiendal ringil suutsin ühes kivises sektsioonis veel külje maha panna, proovisin ehk liiga ettevaatlikult minna ja oligi tulemuse käes. Aga siis veel paar tõusukest ja laskumist ja sain käed üleval finishis olla. Hea meel!
Aitäh teile!
The summer arrived!
Finally the warm days arrived here too, the degrees jumped almost double, when during the week it still was just almost 20, then weekend was over 30. But this I had anticipated looking at the forecast, so I was prepared. The tested way to use skin suit, when poring water on it, it sticks to the skin and while riding the air cools it. Also drinks on ice. And before I avoided to spend time in the heat, also Saturday went the earliest possible to check the course.
The usual Valongo Portuguese cup course was this time moved to other side of hill, I had been once racing a regional race there. Of course the track was changed, lots of loose rocks and sharp rocks peaking from the ground, looking for trouble. Also to run sections up hill, as it was too steep with rocks or loose ground. The course wasn't exactly very enjoyable, but probably also the puncture possibility lurked in the head.
Sunday during race I ate, drank and watered myself properly. When we went off from the gun I had trouble to take Joana wheel, almost all first lap I was like 10 m behind, at some point Lara came behind with such a power and went straight to Joana wheel, I was just like what! still at 10 m from them. But by the end of the lap I caught up with them and we started the second lap 3 together. At the first climb Lara started to leave a gap and I reacted immediately . During the second lap behind Joana I got my rhythm and I could feel I can go a bit faster at some climbs, so on the third lap at one climb I sprinted and at the finishing straight I had like 10 m of gap. This started to grow. At fourth lap after one long descend I caught up with a slower rider who was lapped and I had to take the wider way around the corner, I had too much speed for the loose ground and I crashed hard, I picked up my bike, bottle, straightened the steering and peeked back if Joana had seen that I was on the ground, but no, and off I went. And on fifth lap I managed to crash again at one rocky place, I guess I tried to go a bit more cautious and that was the result. But I went on, few more climbs and descends and I could finish hands held high. I am happy!
Thank you!
No comments:
Post a Comment