Kirjas mul seda võistlust siin ei olnud, kuid näe möödus võistlusnädalavahetus, sõites downhilli, oli üks regionaalvõistlus siinsamas kodu juures :)
See oli mul sel aastal alles teine nädalavahetus olla dh rattal, kuid mul oli enesekindlust, et võistelda ja teha ära ka kõik hüpped. Jee nii uhke enda üle :D
See justkui kodurada, aga samas dh rattaga olen siin enne vaid ühe korra sõitnud. Reedel käisin raja läbi jalgsi, et kui trenni juba laupäeval minna, siis mäletada, kus hüpped asuvad. Vaatasin kõik üle ja tundsin, et olen võimeline kõik hüpped ära tegema.
Nädalavahetuseks oli väga palav ilm, nii 38 varjus ja ei taha teadagi kui palju päikese käes. Pärastlõunasel ajal oli tuuleiil ka nagu föönist, fuhh, ma arvan, et päästis meid kõiki jõekäär, kus oli võistlusefinish, see on ka mu üks lemmikkohti suvel muidu suplemas käia. Aga nüüd kujuta ette, et on nii palav ja siis paned kogu varustuse selga, kõik kehakaitsmed, kinnine kiiver, prillid ees, no täiesti ära pakitud.
Laupäeval trennis tegin video ühest esimesest treeninglaskumisest, näha on et mõned hüpped jäid veel tegemata ja mõnes olin päris toores, aga päeva neljandaks laskumiseks olid kõik hüpped tehtud ja valmis võistlema.
Pühapäeval oli võistlus planeeritud rohkem hommiku poole, kuid siis oli tugev tuul, mis üleval ei lasknud hüppeid teha, lihtsalt viis hüppelt sind minema, seega turvalisust arvestades lükati võistlus pärastlõunasse, kus prognoos lubas tuule vaibumist.
Hommikul siis kaks treeninglaskumist, kus ühes ei teinud ühtegi üleval lagedal olevat hüpet, kuna tundsin, kuidas tuul segab.
Lõpuks oli siis aeg kvalifikatsiooni sõiduks, sain ehk mingi 30 sekundit sõita ja siis lõi üks kivi mul tagumise kummi puruks ja edasi vaid rahulikult, et mitte pöida lõhkuda, kuid siiski rattal alla.
Finishisse jõudes kohe uus sisekumm sisse ja varsti oligi aeg finaalideks. Ma olin ainuke hakkaja naine, kes üldse võistlusest osa võttis. Finaalis seega oli mul veel suurem soov kõik kenasti ära teha, ka need kaks suuremat hüpet, teeületus hüppel rahvas ahhetas ja rõkkas kui nägid, et ma võtan trajektoori hüppele, kõik sujus, ei pannud põõsasse nagu videos :D ja ka viimane hüpe, mida videos ei ole jõekäärdu läks ideaalselt, ka seal rahvas ohhetas :D palju oli ka mehi, kes neid hüppeid ette ei võtnud. Aga see mind ei kõigutanud, ma olin õnnelik oma enesekindluse ja julguse üle ja õhtul magama minnes valdas mõnus rahulolu tunne, kuigi keha oli omadega läbi.
Ahh ja ema soovitan pilte ja videot mitte vaadata :D hehe, võivad natuke ehmatada .
Video treeningult / Video from training
I didnt have this race on my calendar, but my weekend went by riding a dh regional race, just very close to home :)
This was just my second weekend this year on a dh bike, but I had the confidence to race and make all the jumps. Yeii so proud of me :D
It is home course, but yet I have only ridden this course once with dh bike before. On Friday I went to walk the track to remember where were all the jumps for Saturday training. I viewed all and felt confident about doing every jump.
For the weekend the weather was hot, 38 in the shade and I dont want to know how much on the sun. In the afternoon the wind breeze was like from oven, huh, I think the river bay saved us all, where the race ended, it is also one of my favorite spots in summer to go swim. And now imagine with this heat to put on all your protections, full helmet, googles, all packed.
On Saturday I made a helmet cam video from the first run down, as you can see some jumps were still unmade and in some I was very raw, but by the fourth run I had made them all and ready to race.
On Sunday the race was planned more in the morning, but there was so strong wind and in the up part it didnt let to make jumps as it just blew you away, so for the safety they delayed it to afternoon where the precast was that the wind will calm down.
In the morning I made two training runs, in one of them I didnt make any of the jumps in the upper part, just too much wind.
So finally time to ride the qualification run, I got something like 30 seconds to ride and then I punctured my rear tire, so then I just rode slow down not to damage the rim too much.
Arrived finally to finish , put a new inner tube in and then it was time for the finals. I was the only woman willing to make the race. So in the final I had so much more will to make all the jumps perfect, the two bigger jumps were the goal, roadgap one the people started to shout and cheer when they see me going for the jump line, didnt go to the bushes as in the video ;D and the last jump that isnt in the video went perfect as well to the finish line, also growd was cheering :D quite a many guys didnt go for the big jumps. But I didnt care about that, I was happy with my confidence and courage and going to bed at night I had this feeling of satisfaction, although the body was all done.
Oh mom I recommend not to check the photos and videos :D they might be a bit scary.
See oli mul sel aastal alles teine nädalavahetus olla dh rattal, kuid mul oli enesekindlust, et võistelda ja teha ära ka kõik hüpped. Jee nii uhke enda üle :D
See justkui kodurada, aga samas dh rattaga olen siin enne vaid ühe korra sõitnud. Reedel käisin raja läbi jalgsi, et kui trenni juba laupäeval minna, siis mäletada, kus hüpped asuvad. Vaatasin kõik üle ja tundsin, et olen võimeline kõik hüpped ära tegema.
Nädalavahetuseks oli väga palav ilm, nii 38 varjus ja ei taha teadagi kui palju päikese käes. Pärastlõunasel ajal oli tuuleiil ka nagu föönist, fuhh, ma arvan, et päästis meid kõiki jõekäär, kus oli võistlusefinish, see on ka mu üks lemmikkohti suvel muidu suplemas käia. Aga nüüd kujuta ette, et on nii palav ja siis paned kogu varustuse selga, kõik kehakaitsmed, kinnine kiiver, prillid ees, no täiesti ära pakitud.
Laupäeval trennis tegin video ühest esimesest treeninglaskumisest, näha on et mõned hüpped jäid veel tegemata ja mõnes olin päris toores, aga päeva neljandaks laskumiseks olid kõik hüpped tehtud ja valmis võistlema.
Pühapäeval oli võistlus planeeritud rohkem hommiku poole, kuid siis oli tugev tuul, mis üleval ei lasknud hüppeid teha, lihtsalt viis hüppelt sind minema, seega turvalisust arvestades lükati võistlus pärastlõunasse, kus prognoos lubas tuule vaibumist.
Hommikul siis kaks treeninglaskumist, kus ühes ei teinud ühtegi üleval lagedal olevat hüpet, kuna tundsin, kuidas tuul segab.
Lõpuks oli siis aeg kvalifikatsiooni sõiduks, sain ehk mingi 30 sekundit sõita ja siis lõi üks kivi mul tagumise kummi puruks ja edasi vaid rahulikult, et mitte pöida lõhkuda, kuid siiski rattal alla.
Finishisse jõudes kohe uus sisekumm sisse ja varsti oligi aeg finaalideks. Ma olin ainuke hakkaja naine, kes üldse võistlusest osa võttis. Finaalis seega oli mul veel suurem soov kõik kenasti ära teha, ka need kaks suuremat hüpet, teeületus hüppel rahvas ahhetas ja rõkkas kui nägid, et ma võtan trajektoori hüppele, kõik sujus, ei pannud põõsasse nagu videos :D ja ka viimane hüpe, mida videos ei ole jõekäärdu läks ideaalselt, ka seal rahvas ohhetas :D palju oli ka mehi, kes neid hüppeid ette ei võtnud. Aga see mind ei kõigutanud, ma olin õnnelik oma enesekindluse ja julguse üle ja õhtul magama minnes valdas mõnus rahulolu tunne, kuigi keha oli omadega läbi.
Ahh ja ema soovitan pilte ja videot mitte vaadata :D hehe, võivad natuke ehmatada .
Video treeningult / Video from training
I didnt have this race on my calendar, but my weekend went by riding a dh regional race, just very close to home :)
This was just my second weekend this year on a dh bike, but I had the confidence to race and make all the jumps. Yeii so proud of me :D
It is home course, but yet I have only ridden this course once with dh bike before. On Friday I went to walk the track to remember where were all the jumps for Saturday training. I viewed all and felt confident about doing every jump.
For the weekend the weather was hot, 38 in the shade and I dont want to know how much on the sun. In the afternoon the wind breeze was like from oven, huh, I think the river bay saved us all, where the race ended, it is also one of my favorite spots in summer to go swim. And now imagine with this heat to put on all your protections, full helmet, googles, all packed.
On Saturday I made a helmet cam video from the first run down, as you can see some jumps were still unmade and in some I was very raw, but by the fourth run I had made them all and ready to race.
On Sunday the race was planned more in the morning, but there was so strong wind and in the up part it didnt let to make jumps as it just blew you away, so for the safety they delayed it to afternoon where the precast was that the wind will calm down.
In the morning I made two training runs, in one of them I didnt make any of the jumps in the upper part, just too much wind.
So finally time to ride the qualification run, I got something like 30 seconds to ride and then I punctured my rear tire, so then I just rode slow down not to damage the rim too much.
Arrived finally to finish , put a new inner tube in and then it was time for the finals. I was the only woman willing to make the race. So in the final I had so much more will to make all the jumps perfect, the two bigger jumps were the goal, roadgap one the people started to shout and cheer when they see me going for the jump line, didnt go to the bushes as in the video ;D and the last jump that isnt in the video went perfect as well to the finish line, also growd was cheering :D quite a many guys didnt go for the big jumps. But I didnt care about that, I was happy with my confidence and courage and going to bed at night I had this feeling of satisfaction, although the body was all done.
Oh mom I recommend not to check the photos and videos :D they might be a bit scary.
No comments:
Post a Comment