Big Ride - Castejon de Sos

Et siis enDURO!

Olen nagu läbiklopitud, kõik lihased on haiged ja keha väsinud, mis väsinud.

See on see endurojärgne hommik.

Aga alustan siis algusest, teisipäeval reisisin Eestist tagasi Portugali, kolmapäeva pärastlõunal alustasin oma autosõitu Püreneedesse, seekord võtsin 1000km reisi täitsa üksi ette. Et end enne võistlust mitte liiast väsitada, tegin reisi kahes osas, jätkasin oma sõitu neljapäeva hommikul.

Kohale jõudes tervitas mind korralik leitsak, elasin kohe Castejon de Sos kesklinnasüdames ühes hostelis, merepinna kõrgus all orus oli juba peaaegu 1000m peal. Kuna eelnevalt olen tundnud, et parim variant uusi radasid enne võistlust tundma õppida on need kaks korda läbi sõita kui võimalik, siis otsustasin, et neljapäeva õhtupoolikul teen siis esimese lõigu (tükkaega olen mõelnud, et peaksin lõpuks portugalikeelse PEC ära vahetama, kui ei ole seda õiget vastet leidnud, kui inglise keelest otse tõlkida, siis jääks nagu etapp, aga etapp jätab mulle sellise teise maigu suhu, siis vaatasin motoenduros kasutatavaid sõnud ja katse on ka nagu teine värk, teen siis nii et mina räägin lõikudest, need on siis need osad rajast, mille stardiaeg on etteantud ja pead seal õigel ajal olema või saad ajatrahvi, ning päeva lõpuks liidetakse lõikude ajad kokku ja saab selgeks teha, kes on olnud kõige kiirem), kuhu kõige pikem tõus, et siis laupäeval kohustuslikus trennis saaks teha need 2,3,4. lõigud, et oleks vähem väsitamist ja reedel plaanis kõik läbi teha. Kuigi eelmisel aastal oli ka siin Big Ride osavõistlus, siis seekord kulges võistlustrass hoopis teise mäe peal.

Neljapäeval siis rajale minnes kohtasin seal kahte sõitjat, kes ka läksid rajale, kui uurisin, et millisele nad lähevad (3,4) ja kuuldes et ma kavatsen minna 1. lõiku sõitma, siis soovisid edu ja mainisid et mingi 2 – 2,5 h tõus ootab mind ees. Mõtlesin, et ah mis te nüüd, kindlasti ei lähe nii kaua aega, aga vot läks! Algus läks päris järsult üles, kuid oli ka laugemaid kohti, siis oli kergem tõus, koos mõne kerge laugega, siis viimane tund aega oli sellist ühtlast tõusu, ilma puhkekohtadeta, seal hakkasin juba väsima ja tundsin et reisimistest ei ole just kõige värskem tunne. Vahepeal juba mõtlesin, et kas olen ikka õigel teel, et linte polnud juba ammu näinud, siis lõpuks oli vastasnõlval näha 1.lõigu linte, aga sinna läks veel oma 15 minutit tõusu enne kui stardipaika jõudsin. Seega korralik pingutus enne kui päris võistlus veel peale hakkab!

Lõik 1 – minu lemmik nendest neljast, selline kiire, sujuv, palju ka selliseid kriutski kohti, esimene pool rajast pigem rohumaal, teine pool metsas, kive ka piisavalt. Vt. videot ;)

Reedel siis plaanisin teha kõik läbi, alguses mõtlesin et teen 2,3,4 ja siis hiljem õhtul 1, kuid otsustasin sõidu käigus ümber, et kaks korda ei taha end puhkeasendist välja ajada ja tegin kõik jutti.

Lõik 2 – algus sama mõnus ja sujuv, kuid võistluskäigus sai ikka selgeks et päris palju pidi ka pedaali andma, viimane osa kivine ja siis juba käed andsid tunda, et päris raske saab olema, peale 1500m+ mis juba jalgades.

Lõik 3 – väga , kohe väga palju pedaalimist, alguses ka selline 20 m põks ülesmäge, hiljem veel lauget osa.

Lõik 4 – palju järske tagasipöördeid, hästi palju ülakeha tööd, kus pidevalt pidurid blokis, reedel olin kohe väga väsinud ja panin ka seal külje maha, kuna ei suutnud enam ratast valitseda.

Reede õhtuks olin nii väsinud, hakkasin oma plaanis kahtlema, et kas oli tark tegu, et kõik lõigud kaks korda enne läbi sõita, laupäeval olid 4st lõigust 3 kohustuslikud teha.

Laupäeval kohe hommikul rajale, et vältida kuumust, mis reedel mind päeva käigus ikka päris valusalt küpsetas, väsinud olla, kuid nüüd oli terve pärastlõuna puhkamiseks.

Ja pühapäeval hommikul 8:06:40 start. Õhk oli mõnusalt jahe. Trennides olin endale sellised ajavõtukohad kindlaks määranud, et oleks tugipunktid, et kust kuhu kui kaua läheb, ühte osa rajast sõitsime koguni kolmel korral, kus tõus kattus minnes 1,2,3-le lõigule.

Ega väga palju aega niisama olemiseks ei olnud, täpselt nii et sain padjad uuesti kiivrisse, põlvekaitsmed jalga, korra hinge tõmmata ja rajalõigu pealiskaudselt läbi mõelda, mõned kohad olin kindlamalt mällu talletatud, et mitte liiga puusse panna.

Lõik 1 – kuna see oli mu lemmik, siis läksin nautima ja seda kiirelt ja sujuvalt :D Juba suht alguses jõudsin Miriamile järgi, olin ise nii üllatunud, et kuidas ma olin temast nii palju kiirem seal üleval olnud (meie vahel 20sekundit stardis), ta läks täpselt sellises tempos, et paras vaid mõnes kohas tundsin, et oleks tahtnud kiirem olla, aga kuna kõik singlil siis ei hakanud rada nõudma. Päris hea oli tema taga teisest naistest mööduda, kes ette jäid, nad võtsid kõik kohe raja kõrvale ilma ,et ta ühtegi sekundit oleks kaotanud, hiljem teises lõigus oli kohe tunda vahet, mulle anti rada, siis kui rada natuke laiemaks jäi ja sai anda ilma ise rajalt eest tulemata, aga noh arusaadav omad hispaanlased. Aga jah väga mõnus oli nii seal tema tagarattas ka teistest mööda saada. Siis metsa vahel, kus tolmu kerkis rohkem üles ja salakavalaid kive rohkem andsin natuke ruumi, et ise ka kive märgata. Möödusime Marketast, kui tal just maakontakt oli, kuid Miriamgi tundis kuklas koguaeg minu hingamist ja hakkas lõpupoole vigu tegema, et keha juba väsinud ka, ega mulgi kerge ei olnud, ühes kivises kohas pani korraliku käna maha ja sain temast sealt mööda ja paarikümne meetri pärast oligi lõik läbi.

Siis oli lõikude vaheline kõige raskem osa, palju rattalükkamist kivisel singlil ja ajaliselt polnud palju aega. Jõudes siis 2.lõiku oli meil juba 1500m+ tehtud, mis andis tunda ja mitu tundi kehas.

Lõik 2 – üllatusin kuivõrd palju oli treeningutest erinevalt vaja pedaalida, samas oli mitu kohta sellist oo see oli lahe kiviületus, selline enda üle uhke olemist ka, viimane osa kividel rappumist, proovisin sinna jätta energiat, et suudaks ratast kontrollida, sain hakkama.

Siis veel viimane järsk tõus üles ja nüüd olid tõusudega kõik, rajal oli olnud juba üle 5 tunni ja keha tahtis juba puhata, aga veel oli ju kaks lõiku! Seal enne 3.lõiku oli tunda kuidas kütab, samas olid tekkinud äikesepilved, mis vahepeal ähvardavalt müristasid.

Lõik 3 – tõusunukil panin ees väiksele, et kindlalt üles saada ja kett tuli maha, hüppasin siis rattalt, panin keti peale ja tagasi peale, aga kuna pedaalimist oli ka peale tõusu, sain Miriami enne ühtesid kiviseid kurve kätte ja möödusin, kividel sain kätte Marketa, kes pani just külili ühel kivil, ratas oli täpselt ees minu trajektooril, võtsin siis teise trajektoori, kuid see viis otse kivisse ja äärepealt oleks üle pannud, kuid õnneks pääsesin vaid jalaväljavõtmisega ja olin jälle rattal. Siis veel laugel kannatamist ja lõik sai läbi, teadsin, et võitsin seal päris parajalt aega.

Veel viimane osa 4.lõiguni. Plaan oli seal rahulikult võtta ja kuna keha oli juba läbi, siis mitte üle panna kuskil, päris mõned tagasipöörded olin kindlalt aeglasem kui trennis, kuid siis olin ju värskem. Endale üllatusena enne viimaseid kurve nägin eemal Miriami, see tähendas olin talle lähemale saanud ja siis oligi finish käes! Teadsin ilma aegu teadmata, et olin võitnud ja see tähendas ka karikasarja üldvõitu! Juhuuuuuuu!! Jesssss!!! :D

Nii hea, see andis ka lisajõudu, et autoreis peale poodiumi ette võtta ja öösel jõudsin tagasi koju.

Suur aitäh kõigile kaasaelajatele ja toetajatele ja sulle, kes sa selle kõige läbi viitsisid lugeda :P

Lõik 1 / Stage 1 Lõik 2 / Stage 2 Lõik 3 /Stage 3 Lõik 4 / Stage 4

võistlusgraafik / race day graphics

nende päevadega seal sai enduro rattaga ronitud 6009m+ mida on ikka palju, aga sama palju sai ka alla sõidetud :D 

with these days on enduro bike I climbed 6009m+ which is a lot, but at the same time I got to ride down as much :D

tõus 1.lõiku (võistlusel oli veel paar km mööda jõe äärt) / climb to stage 1 (on race day had more couple km besides the river side)

õnnelikult üleval / happily on top

hehe nii lahe laskumine oli / hhehe that was so cool downhill

üks lemmik kohti tõusul / one of the favorite spots on climb

kas linte märkad? või kahte sõitjat? / can you spot the course markings? and two riders?

väike zoom siis :P / little zoom for you :P

õnnelikult finishis / happily at finish

rohkem kui 6,5h rattaga / more than 6,5h with the bike

hehehe

ei ole just kergesti ligipääsetav koht mööda mäekülgi / not easy to come here between the curves of the mountain

So the enDURO!

Im totally beaten up, all my muscles hurt and body is tired as hell.

So this is morning after enduro (actually second day isnt better).

I will start from the beginning, on Tuesday I travelled from Estonia to Portugal, on Wednesday afternoon started my car drive to the Pyrenees, this time I got to make it all by myself the 1000km. For not to get too tired from the travel I made it in two parts, I continued my drive on Thursday morning. The heat greeted me when I arrived, I lived right in the heart of Castejon de Sos in a hostel, we were almost at 1000 m of sealevel at the valley. I have noticed that the best to get to know new tracks are make them twice before if possible, so I decided to make the first stage on Thursday evening, that was with the longest climb, so that I could make Saturday the 2,3,4 to have the easiest possible before race and then to make all on Friday. Although last year we had also Big Ride event here, then the tracks were all on a different mountain.

Going on the track on Thursday I met two guys going on the trails as well, I asked which ones they will do (3,4) and when they heard I am going for the 1, then they wished me luck and mentioned that I will have like 2-2,5h ride up. I was thinking , oh no, Im sure it wont take that long, but it did! Start the climb was quite steep, but had some flatter parts, then easier climb, where you had some places to also free wheel, but then the last hour was continuous steady climb, without rest places, there I could feel I am getting tired and not that fresh from all the trvelling.  I could already start wondering if I am on the right path as I didn’t check markings for long time, but at last I started to see some far on a mountain side, it took me still 15min to get to the start of the stage. So it will be a great effort before the real competition even starts!

Stage 1 – that was my favorite from the four, fast and smooth, still lots of tricky parts, first part more on open, second part in the forest, lots of stones as well, check the video ;)

So on Friday the plan was to make all the stages, first I thought to make 2,3,4 and then in the evening 1, but as I was riding I rethought the plan and made it all in one go, not to get out of rest more twice that day.

Stage 2 – beginning also nice, smooth, but in race conditions it got clear that it had some good pedaling as well, last part rocky and there the arms started to get tired, knew it will be hard after all the 1500m+ that were in the legs.

Stage 3 – lots and I mean lots of pedaling, just after start had one 20m steep climb as well and after more pedal on a flatter part.

Stage 4 – very many tight switchbacks, lot of upper body work, were the brakes were blocked, I was so tired on Friday that I crashed there as I couldn’t handle the bike anymore.

Friday evening I was so tired, I questioned in my plan if it was wise to make all the tracks twice but now I had made them, as Saturday was compulsory to make 3 out of 4.

On Satruday morning early on the track not to get the heat, which I suffered a lot during Friday, I was tired , but then I had all afternoon to rest.

And then Sunday at 8:06;40 start. The air was nice a cool. In trainings I had made some time points, so I knew how much time which part of the climb will take, one part of the climb was the same for going to 1,2,3 stage.

There was not too much time to spare , just enough to put the pads back into the helmet, put on the knee protections, calm from the climb, think about the stage tricky points that I had remembered to avoid major mistakes.

Stage 1 – as it was my favorite I went to enjoy it and I did that fast and smooth :D Quite in the beginning of the stage I caught Miriam, which was a surprise to me, that how I had been so much faster in the upper part (at start we had 20 sec gap), she went just in a pace that was good, just sometimes I felt I could have been faster, but as it was all on single I did not demand a pass. It was quite good to pass other women who got in our way, they stepped out of the way the second Miriam had yelled pass, didn’t lose a second to pass. On the second stage I could feel the difference how they gave me pass, it was then when the road got a little wider, not stepping out of the way like for her, but its understandable, they are all Spanish and stick together.

So yes it was nice to sit in her wheel and get pass the others so easy. In the forest were the dust came more up from her wheel I give a little space to notice the rocks. We passed Marketa when she was on the ground, but as Miriam had the pressure to be faster than me, she started to make mistakes, getting tired as well, it was not easy for me neither, in one rocky part she went totally down and I passed her, as some meters more and the stage was over.

Then it was the hardest transition between stages, lots of pushing the bike up on a rocky single track and didn’t have much time to spare. Getting to the stage 2 start we had already 1500m+ in the legs and many hours on the bike.

Stage 2- I was surprised how much more compared to trainings I had to pedal, also had some nice rock fly overs where I was like yes I am good, being proud of myself, then the last part shaking on the rocks, I had tried to leave some energy for it to have enough to control the bike and I managed.

Then the last steep climb and then it was over with the climbs, we had been on track more than 5 h and body wanted to rest, but we still had two stages to go! There before the stage 3 I could feel how the sun was heating up, but at the same time had some thunder clouds up on the sky, that were threatening.

Stage 3 – on the steep little climb I put to the little in front to be sure I get up there and my chain dropped, jumped off the bike, but the chain on and on the bike again, as there was pedaling after the climb as well I passed Miriam before some rocky down sections, I caught up with Marketa on the rocks, she was just crashing and her bike was on my line, so I took another that went straight to a rock, I was very close to get over the handle bar ,but saved it and got away with just a stop and getting a foot out, then back on. More suffering on the flat part and the stage was over, I knew there I had gained time on others quite a lot.

Last transition to stage 4. The plan was to make the last stage easy, as the body was so tired, and it was so easy there to make mistakes, for sure I was on some switchbacks more slow than I had been on my training, but then I had been fresher.

I was surprised to check Miriam out in front before the last corners, that meant I had gotten closer to her and then the finish was there! I knew without knowing the times that I had won and that meant also victory in the overall of the series! Jepiiiii! Yessss! :D

So good and that gave me strength to get on with the car drive after the podium and in the night I arrived home.

Big thank you to all cheerers and supporters and for you to had the patience to read all of it :P