See nädalalõpp tõi poodiumi teise koha ja mõned suured sinikad, aga kõigest siis lähemalt.
Laupäeval sõitsin ise kohale, kõik teised tiimiliikmed tulid põhjapoolt ja minu elukoht tee peale ei jäänud, kuid polnud ka kaugele sõita, natuke üle 100 kilomeetri.
Vale de Ransi turismitalus ja selle läheduses oleval rajal olen juba paaril korral võistelnud, kuid seekord oli rada natuke teine. Paar tõusu oli rohkem, samuti siis ka laskumist, mis olid mõnusalt kivirikkad, ja lõpulooklemine viinamarjaväätide vahel oli lühem, mis samuti meeldis. Rada oli laupäeval märg, pühapäevaks kuivas enam-vähem ära.
Laupäevastel tutvumisringidel oli hea tunne, ühel uuel kiviastmetega laskumisel tuli jalg pedaalist välja ja kuidagi jäin püsti, üks puu jõudis mind kinni püüda. Läksin siis uuesti üles tagasi ja tulin kenasti rattal alla. Järgmisel ringil samas kohas aga juhtus sama asi, jalg pedaalist välja ja seekord juba oli valus põrutuskukkumine kividele, üks kord proovisin veel ja kui juhtus sama asi, sain aru, et probleem ei ole minus, vaid ma pean pedaalid üle vaatama, tagantjärgi tark olles, oleks pidanud selle vastuseni kiiremini jõudma, kuid eks loll pea ole kehale nuhtluseks.
Kuna mu crankbrohtersi pedaale ei saa peale keerata ja teised pedaalid/kingad olid kodus ja kahjuks ka keegi minu tiimis ei kasuta crankbrothersit, et oleksin saanud laenata, siis peale erinevaid lahendusi Andrega (kes ise ka ära võistlusel) kaaludes, tuli käik ostukeskusesse ette võtta, võõras kohas oli tõeliseks abimeheks Garmini gps, siinkohal tahan veelkord tänada Harrit ja Saksa Automaatikat, kes sellise abimehe mulle kinkisid! Ostukeskusest sain ühed shimano pedaalid/klipid, ega seal väga valikut ei olnud, oma ohutus kaalus kindlalt kaalude vahe üle! Öösel magama minnes tundsin, et keha on kange nendest matsudest ja nüüd päris suured sinikad juba paistavad.
Hommikul soojenduse eel lootsin, et soojaga läheb ehk see kangus kehast, kuid väga ei läinud. Peale esimest ringi kaotasin Lucia silmist ja järgmised neli sõitsin omas tempos, kuid alatasa oli kolmas naine erinevatel tagasipööretel näha, ehk et niisama sõitmist ei olnud. Rada mulle seal päris meeldis, kivirikas ja pedaaliprobleemita oli ka kindel sõita, ei mingeid vigu. Võistlusnaudingut pakkus nii rada kui ka pidev konkurendi kuklasse hingamine :)
Nüüd on selline läbiklopitud tunne, kuid olen oma võistluspäevaga rahul. Eks sellele pedaalide värgile oleksin pidanud kiiremini jälile saama ja ennetama sellise olukorra juhtumist, puhtalt minu viga!
Aitäh kõigile kaasaelajatele ja toetajatele! :)
This weekend brought me second place on the podium and some big bruises.
On Saturday I drove there, all my team were more from north and no one passed my place, but it was not far to go, little more than 100 km.
I have raced before in Vale de Rans tourism complex, this time the course was little bit different. Couple more up hills, which meant also couple more down hills, nice and rocky and the last part zigzagging between the grapeplants was shorter, that I also liked. The course was wet on Saturday, it dried out quite a bit for Sunday.
On my recognition laps on Saturday I felt good, on one of the rocky steps down hill my foot game out of pedal, I somehow stayed upright as a tree caught me. I went back up and came down on bike. On the same place on the next lap, the same thing happend, my foot came off and this time I crashed quite hard on the rocks, one time I tried more, but when the same thing happend I understood the problem is not me, but need to check my pedals, being smart afterwards, I should have came to this conclusion earlier, but well dumb head is body´s punishment.
As my crankbrothers pedals cant be tightened and other shoes/pedals were at home and unfortunately no one from my team uses crankbrothers to borrow me, so after calculating different options with Andre (he was away for race himself), it came down to going to shoppingcenter, in a nonfamiliar place my Garmin gps was in handy, thanks again to Harri and Saksa Automaatika for that. From the shopping center I got shimano clips/pedals, there was not big choice, but to my safety was outweighing the weight of them! Going to bed I felt my body all stiff and now quite many blue spots.
In the morning I hoped the stiffness will go away with the warm up, but not really. After the first lap I lost sight of Lucia and the next four I paced myself, constantly seeing the third woman at some switch backs, so the race was on all the time. I liked the course, quite rocky and without the pedal problem could ride confidently and made no mistakes. Enjoyed the racing, the course and the constant threat to position :)
Now my body feeling is like I have came from a fight, but I am content with my race day. I should have noticed the pedal thing before and prevent this thing to happen, my mistake!
Thank you for supporting and cheering! :)
Laupäeval sõitsin ise kohale, kõik teised tiimiliikmed tulid põhjapoolt ja minu elukoht tee peale ei jäänud, kuid polnud ka kaugele sõita, natuke üle 100 kilomeetri.
Vale de Ransi turismitalus ja selle läheduses oleval rajal olen juba paaril korral võistelnud, kuid seekord oli rada natuke teine. Paar tõusu oli rohkem, samuti siis ka laskumist, mis olid mõnusalt kivirikkad, ja lõpulooklemine viinamarjaväätide vahel oli lühem, mis samuti meeldis. Rada oli laupäeval märg, pühapäevaks kuivas enam-vähem ära.
Laupäevastel tutvumisringidel oli hea tunne, ühel uuel kiviastmetega laskumisel tuli jalg pedaalist välja ja kuidagi jäin püsti, üks puu jõudis mind kinni püüda. Läksin siis uuesti üles tagasi ja tulin kenasti rattal alla. Järgmisel ringil samas kohas aga juhtus sama asi, jalg pedaalist välja ja seekord juba oli valus põrutuskukkumine kividele, üks kord proovisin veel ja kui juhtus sama asi, sain aru, et probleem ei ole minus, vaid ma pean pedaalid üle vaatama, tagantjärgi tark olles, oleks pidanud selle vastuseni kiiremini jõudma, kuid eks loll pea ole kehale nuhtluseks.
Kuna mu crankbrohtersi pedaale ei saa peale keerata ja teised pedaalid/kingad olid kodus ja kahjuks ka keegi minu tiimis ei kasuta crankbrothersit, et oleksin saanud laenata, siis peale erinevaid lahendusi Andrega (kes ise ka ära võistlusel) kaaludes, tuli käik ostukeskusesse ette võtta, võõras kohas oli tõeliseks abimeheks Garmini gps, siinkohal tahan veelkord tänada Harrit ja Saksa Automaatikat, kes sellise abimehe mulle kinkisid! Ostukeskusest sain ühed shimano pedaalid/klipid, ega seal väga valikut ei olnud, oma ohutus kaalus kindlalt kaalude vahe üle! Öösel magama minnes tundsin, et keha on kange nendest matsudest ja nüüd päris suured sinikad juba paistavad.
Hommikul soojenduse eel lootsin, et soojaga läheb ehk see kangus kehast, kuid väga ei läinud. Peale esimest ringi kaotasin Lucia silmist ja järgmised neli sõitsin omas tempos, kuid alatasa oli kolmas naine erinevatel tagasipööretel näha, ehk et niisama sõitmist ei olnud. Rada mulle seal päris meeldis, kivirikas ja pedaaliprobleemita oli ka kindel sõita, ei mingeid vigu. Võistlusnaudingut pakkus nii rada kui ka pidev konkurendi kuklasse hingamine :)
Nüüd on selline läbiklopitud tunne, kuid olen oma võistluspäevaga rahul. Eks sellele pedaalide värgile oleksin pidanud kiiremini jälile saama ja ennetama sellise olukorra juhtumist, puhtalt minu viga!
Aitäh kõigile kaasaelajatele ja toetajatele! :)
This weekend brought me second place on the podium and some big bruises.
On Saturday I drove there, all my team were more from north and no one passed my place, but it was not far to go, little more than 100 km.
I have raced before in Vale de Rans tourism complex, this time the course was little bit different. Couple more up hills, which meant also couple more down hills, nice and rocky and the last part zigzagging between the grapeplants was shorter, that I also liked. The course was wet on Saturday, it dried out quite a bit for Sunday.
On my recognition laps on Saturday I felt good, on one of the rocky steps down hill my foot game out of pedal, I somehow stayed upright as a tree caught me. I went back up and came down on bike. On the same place on the next lap, the same thing happend, my foot came off and this time I crashed quite hard on the rocks, one time I tried more, but when the same thing happend I understood the problem is not me, but need to check my pedals, being smart afterwards, I should have came to this conclusion earlier, but well dumb head is body´s punishment.
As my crankbrothers pedals cant be tightened and other shoes/pedals were at home and unfortunately no one from my team uses crankbrothers to borrow me, so after calculating different options with Andre (he was away for race himself), it came down to going to shoppingcenter, in a nonfamiliar place my Garmin gps was in handy, thanks again to Harri and Saksa Automaatika for that. From the shopping center I got shimano clips/pedals, there was not big choice, but to my safety was outweighing the weight of them! Going to bed I felt my body all stiff and now quite many blue spots.
In the morning I hoped the stiffness will go away with the warm up, but not really. After the first lap I lost sight of Lucia and the next four I paced myself, constantly seeing the third woman at some switch backs, so the race was on all the time. I liked the course, quite rocky and without the pedal problem could ride confidently and made no mistakes. Enjoyed the racing, the course and the constant threat to position :)
Now my body feeling is like I have came from a fight, but I am content with my race day. I should have noticed the pedal thing before and prevent this thing to happen, my mistake!
Thank you for supporting and cheering! :)
et nüüd keegi valesti aru ei saaks, mulle väga meeldivad crankbrothersi pedaalid muidu poleks neid endale valinud, kuid igal asjal on oma iga, nendega olin sõitnud juba üle hooaja.
ReplyDeletei really like to ride with crankbrothers pedals, i would not have chosen them otherwise, but I had used them already over a season, so everything wears out