EMV XCO

Laupäeval toimusid Keilas Eesti Meistrivõistlused xco sõidus. Rada valmistas mulle pettumuse, palju oli lihtsat laia suusarada, siis singlit metsa vahel, paar põntsu oli ka, kuid suurelt hammasrattalt ees vahetasin vaid ühel järsemal muhul. Panin oma strateegia juba neljapäeval paika, teadsin, et rajal on suur eelis suurema rattalistel ja samuti ei mingit eelist tehnilistel sõitjatel. Minu plaan töötas, üks hetk oli ärev kui metsa vahel endale oksa tirri vahele tõmbasin, kuid siis tuli tankitõus, kus võitsin kaotatud aja tagasi. Teades Greete head minekut maratoniradadel, teadsin, et kindlasti sobib see rada väga hästi talle, samas olin kindel, et kui mind just ebaõnn ei taba, siis jääb meistrisärk minu selga. Nii ka läkski ja väga hea meel on jätkata xco sõite sini-must-valges.

Pühapäeva hommikul sain kergendatult ohata, kuna tagumine kumm oli lössi vajunud, kuid oli võistluspäeva kenasti ära kannatanud.

Nüüd juba taas Portugalis ja uus treeningperiood võib alata!

Estonian national championships in xco were held on Saturday in Keila. The track was dissappointing, a lot of easy wide skying roads, some singles in the forest, few hills, but just on one short steep one I changed to the little chainring. My plan for the race was ready already on Thursday, I knew the track is better for bigger wheels and no advantage for technical riders. My plan worked, I had one anxious moment when I caught some tree in my cassette, but just after there was the longest hill and I got back in front. I knew Greete´s good ability to race well on marathon courses, so I knew the track suited her, but at the same time I was sure in my ability to keep my jersey, just the technical problems could have taken it. All went great and I am so happy to keep the blue-black-and-white jersey on my back for another year.

On Sunday I sighed with relief, the back tyre had been punctured, but it had lasted the race day.

Now already back in Portugal and new training period can begin!