Taça de Portugal XCM – Mêda

Esimene võistlus päikesepaistes, kuigi välimuse järgi peale võistlust seda ei ütleks, sest rajal oli päris palju mudamülkaid ja porilompe. Selle aasta esimesed päikeserandid sain kätte. Muidu temperatuur väga kõrge ei olnud, kuskil 20 kraadi kanti, kuid päikese käes oli palavam. Sõiduajal ehk paar korda tundsin kuidas päike kõrvetab.

Eelmise aastaga võrreldes oli siis natuke jahedam ja lombid rajal, mis võtsid ka kiirust alla poole. Teadsin, et sellel rajal võib 29er võita, kuna palju lauget ja nikerdamist vähe, siis küsisin laenata sama ratas, millega korra ka talvel sõita sain. Tundsin, et oli kasu, samas tundis ka selg peale 2 tundi, et ei ole ikka sama asend, mis tavaliselt ja tuikas. Eelnevalt segas natuke sõitu kõhukrambid. Aga hakkan siis algusest :P

Start oli lükatud 15 min hilisemaks, millest mul muidugi aimu ei olnud, samal ajal maadlesin oma Polariga, ei tea kas vanaks jäänud või uut patareid vaja, kuid kella treeningreziimile ei saanud, seega nägin sõidu kestel vaid kellaaega.

Stardist hoidsin pundi eesotsa, siin on esimene stardiboks meeste eliidi top 20-30 jaoks ja siis naiste eliidi top 20 ja siis ülejäänud mehed ja naised ja seeniorid oma boksides.

Teisi naisi ma peale starti ei näinudki, proovisin hoida end sobiva kiirusega pundis. Peamiselt oli rada sama, vähemalt mu mälu järgi, mis eelmine aasta, kaks pikemat tõusu alguses, siis lauget osa mitmete väikeste põntsudega ja kaks pikemat tõusu lõpus. Enne lauget osa pikal laskumisel kogusin 29er-iga päris hea hoo sisse, laskumisel oli veejuhtimise künkakesi palju, mis tegid laskumise lõbusamaks, üks mees hõikas järele: you are crazy! :D

Siis peale 40 km oli punt kuidagi laiali vajunud ja sealt peale tegin peamiselt ise tempot ja oli selline üksik sõit, enne lõputõuse hoidsin end natuke tagasi, eelviimane tõus, mis viis mäe otsa, kus läbisime kindlusevaremeid, oli meeltmööda, selline kitsas rada, kuid eespool sõitjatest sai mööda, seal kastsin juba ketti oma joogiga, mis pudelis kaasas, kuna peale mudavanne ja lompe polnud õlist haisugi. Enda joogivaru pärast ei pidanud muretsema, olen vägagi ära harjunud USWE joogikotiga seljas.

Kindluse juurest viis alla väga lahe laskumine, kivi kivi otsas, kivimüürid kummalgi pool rada. Peale seda läks meeste eliidi rada ja naiste rada lahku, veel lauget ja viimane pikem tõus, kuna mul eriti aimu ei olnud, kui kaugel järgmised naised on, siis võtsin tõusu valusalt, jõudsin juba mõelda, et pole ühtegi kilomeetri märki näinud, kuid viimased 5 olid siiski märgitud ja siis õnnelikult finishis.

Nüüd ootan xco sõitu, mul pole küll maratonide vastu midagi, kuid seal ei ole nii palju adrenaliini ja enduro oli küll vahva, kuid seal ei ole nii palju kannatamist :P

First race in sunshine, althought from the looks of after the race could not say this, because there where many mud baths on the course. And got my first suntan marks of the year. The temperature was not too high, about 20 degrees, but in direct sun it burned. During the race I felt just couple times the sun burning.

Compared to last year it was cooler and more swamps, which made it more slow. I knew I could win with a 29er on this course, so I asked to borrow the same bike I used once in the winter. It was useful, but after 2 hours my back felt its not the same position as usual and started to give me some pain. Before that I had some trouble with stomach cramps. But ok I start from beginning :P

Start was delayed 15 min of which I knew nothing of, but I had trouble with my Polar which refused to start the session, so I only saw the watch during the race.

From start I stayed near the front of the group, here first box is for top 20-30 elite men, then top 20 elite women and then rest of the men, women and seniors in their boxes. I did not see other women after the start, I just tried to be in a group with manageable speed. More or less the course was the same as last year as I remember, two longer climbs in the beginning, then some more plain area with hills and two longer climbs in the end. Before the more plain area on a long downhill I gathered great speed with 29er, there were bumps built for water which made the downhill more fun, one guy yelled after me: you are crazy! :D

Then after 40 km the group had melted and from that on I made mostly the tempo myself, was a quite lonely ride from then on, I held myself for the last climbs, first of the two was nice climb, it took us to a castle on top of a hill, it was narrow, but could still pass others. I pored some drink from my bottle to the chain as all the mud and water had taken all the oil. I had enough drink for myself with the USWE drinkback which I have get used to.

From the castle there was fun downhill with lot of rock and rock walls besides the narrow path. After that the men elite and women course parted, I had more some plain to do and then the last long climb, as I had no idea how far the other women were then I took it painfully. I just started to wonder that i hadnt seen any kilometer marks, but the last 5 were marked and then I was happily in finish.

Now I wait for xco race, I dont have nother against marathons, but there is not so much adrenaline and the enduro was fun, but there was not so much suffering :P