Saturday, March 24, 2012

Prova de Abertura Feminina

Täna siis midagi teistsugust. Pole ammu maantee võistlusi saanud sõita, kuid tegelikult olen tahtnud küll, lihtsalt pole plaani mahtunud või ei ole ajad sobinud. Nüüd siis tekkis võimalus sõita, selline mõnus vaheldus metsas kihutamisele.
Täna toimus siis Portugali maantee hooaja avavõistlus naistele. Lühike ots, 52 km, ning ringidel, 10 ringi. Samuti oli see lähedal, Anadia linnas. Ilm oli norm, soe ja pilves.
Ringil oli üks selline järsem tõus, üpris lühike, kuid piisav, et esimestel ringidel teiste jalgu testida. Kuna ma kedagi peale ühe maastikuratturi stardis ei teadnud, siis esimesed ringid tõusul vaatasin, et kes neist oleks head kaaslased äraminekul, kuna ma ei viitsinud lihtsalt pundis tiksuda. Stardis oli üks tiim, keda oli nagu pool punti, need vahepeal lasid ühe jänese omadest minema ja siis istusid kuuekesi pundi ees ja matkasid.
Neljandal ringil tekkis võimalus äraminekuks, olin aru saanud, et selle domineeriva tiimi üks sõitja, kes oli ka Portugali meistrisärgis, tahtis vist võita, kuid samas tööd ei tahtnud teha, ütles oi mul on tiim. No mul oli ka savi, ma ei kavatsenud kedagi finishisse vedada. Siis järgmised ringid istusin lihtsalt pundis. Üks teisest tiimist aga samuti oli aktiivne ja ei tahtnud niisama passida ja kuuenda ringi lõpus õnnestus mäkke minekul vahe sisse saada, portugali meister kohe tal sappa ja mina tema sabas. Vahe saime üllatavalt suure, siis kui ta ees ära tahtis vahetada, oli portugali meistri reaktsioon, et mina tööd ei tee. Ma olin temaga nõus, et kui tema tööd ei tee, no mina istun ka niisama. Kuid kuna vahe oli päris hea, siis ta ikkagi hakkas tööle, kuna nägi, et kui võita tahab, siis peab ka tööd tegema. Nii me siis hakkasime kolmekesi tööle. Meil oleks see palju paremini sujunud, kui see aktiivik, ei oleks kogu aeg maid jaganud, tõesti ei tea, mis ta päris täpselt tahtis, küll oli vaja lühemaid vahetusi, küll pikemaid. Ja siis viimase ringi viimasel kilomeetril jõudsid kolm naist meile veel järele. Kõik olid eri tiimidest ja viimased 500 meetrit valmistusin siis juba sprindiks. Finishi sirge oli hea ja lai, nii et ruumi oli. Ja jalg oli päris hea, üllatusin ise ka kui hea. Ja nii see võit tuli! :)





Today something different. I have not done road races in the last years, but I have missed them, just they have not fit the plan or the timing have not been great. So now I had the opportunity and it was nice change to be racing outside of forest.
Today was the opening race for women roadies. It was short, 52 km, and on laps, 10 laps. It was close, in Anadia. Weather was good, warm and cloudy.
On the lap was one steeper climb, short, but enough to test some legs in the first laps. As I did not know anyone except one other mtb rider, then on firsts laps I looked on the climb who would be a good company to get into a break, as I wanted some action, not just sit in the bunch. There was one team, with a lot of riders, like half a bunch. They let one of them get away and then six of them just blocked the road and rode easy. On the fourth lap there was a possibility to get away, I had understood that one from the big team, she was wearing the Portuguese champion jersey wanted to win, but well she was not willing to work, so I said ok, so be it. I had no intention to bring someone to the finish line. So for some time I just sat in the bunch. One from another team was also active, and end of sixth lap managed to get a cap. The Portuguese champ on her wheel and me on champs wheel. We got surprisingly good cap and when she tried to give turn to the champ, then her first reaction was oh I will not work, well I was with her, when she doesnt I wont. But as the cap was good, and she saw that if she wants to win she needs to work, so then she did. So we worked all three together. It could have been much better collaboration if the active one would not always be in charge, always telling to make shorter or longer turns in front. Well on last lap final kilometre another three women caught us, we were all from different teams, so now I just prepared myself for sprint. The finish corridor was nice and wide, so all had space. I had really good legs, I surprised myself with such a good feeling! :)
And so the win came!

2 comments:

  1. Very good job Maaris,
    ... Your team will be very happy... (me too by the way!)
    Just one thing... don't ride sooo fast on the road the pictures aren't clear :D

    Hugs
    Marc

    ReplyDelete
  2. Õnnesoovid! Võita maanteel neid kes seal iga päev sõidavad. Respect!
    Hooaja ettevalmistus ja vorm on läinud õiges suunas, nüüd saavad ka teised sellest aru.

    ReplyDelete