Teadsin, et saab raske olema, seega läksin rajale plaaniga, et jälgin pulssi esimesel tõusul ja eufooriaga kaasa ei lähe, et peamine eesmärk oli maraton lõpetada. Kahjuks pidin alla andma.
Esimene tõus, mida läbisin 30m, kõik kontrolli all ja nägin paari eespool sõitvat naist ja kohe laskumisel läksin paarist mööda. Oli esimene joogipunkt, sain suure pudeli ja panin edasi. Geele olin ka juba paar alla kugistanud. Siis sealt joogipunktist järgmiseni oli palju tehnilisi tõuse ja ka raskeid järske tõuse, kus vahel tehnilisi aeglaseid laskumisi, läbisin seda pea poolteisttundi ja viimane pooltund olin juba jooginäljas. Siis km 28 sain värskendust ja täispudelid ning minek, kuid mõned km hiljem kaotasin ühe pudeli raputaval kiirel rajalõigul ja teine mis peal oli, oli juba pea tühi. Seega järgnevad 6km olin janus, kuumus andis tunda. Veel olin naiste (nii eliit kui seenior) miksis, et laskumistel sain paar kätte ja siis tuldi jälle järgi, et selles mõttes oli huvitav. Siis 40km joogipunktis sain uuesti värkendust ja uued pudelid. Sealt ootas ees 5km raske tõus, kus jõudis kuumus kiirelt joogipunkti värskenduse ära nullida. Tõusu lõpu eel tõmbasid reied krampi, pidin kinni pidama. Samuti oli mul eelneval tehnilisel laskumisel, kui vaja kiiret liigutust teha, jalg krampi tõmmanud, ai kuidas ma võitlesin, et ratast valitseda, ilma ei oleksin suutnud korralikult liikuda rattal. Ja sealsed rajad olid kõik vägagi ohtlikud kui kukkuda, palju kivi ja väga järsk. Tegin otsuse, et krampides ei ole võimalik üles sõita ja teeb väga ohtlikuks laskumised, ei soovinud ennast vigastada ja liikujat minust polnud. Seega veeresin 55km joogipunkti, kus Filipe mind ootas.
Rajad on seal rajud, aga peaks ütlema, et suuremale rattale, pigem enduro oleks nauditav, mina hardtailiga, ei olnud lihtne.
Minu päeva täitis rõõmuga hoopis teistsugune moment, rõõm on ehk kummaline sõna, aga selline meelehea, tänulikkuse, tunnustuse segu. Nimelt olin sellel tõusul alates 40km ning läheneb tagant naine, kes soovib jõudu, kui möödub, nii ka mina. Siis küsib, kas oled Maaris Meier? Mina segaduses, et kust üks suvaline hispaanlanna peaks teadma, vastan jah. Siis tema selle peale, ma olen su fänn. Mina südamest liigutatult, päriselt?! Tema jah, alates hetkest kus ta minuga aastaid tagasi Big Ride Endurot Hispaanias sõitis! Soovisime üksteisele jõudu ja läksime omas tempost edasi.
Hiljem otsisin ta sotsiaalmeediast üles, kuna jätsin võistlusnumbri meelde. Nime nähes tuli meelde küll, et sellise naisega olen koos endurot sõitnud. Saatsin talle sõnumi, et tubli sõit tema poolt täna, ta oli oma seeniorklassi kolmas ning ütlesin, et tegi mu päeva toredamaks.
Ta vastas, et näe on tema laskumas ja siis keegi tsikk on veel kiirem ja osavam kui tema, et kuidas see küll võimalik on, ning kui hiljem kinni püüdis tundis ära ning enam ei tundnud ennast nii aeglase sõitjana, kuna minu oskus on teada tal juba ammusest.
Et sel korral siis tuli finishi protokolli ka DNF aga samas ma proovisin 5h et saaks tehtud, kuid asjaolud ei võimaldanud, ning olen nüüd kodus küll üliväsinuna ja ikka pettunud ka, kuid keha on terve ja vaid tavaline taastumine ning kõik on jälle hea!
Mul on uus ratas juba välja valitud, kuid hetkel veel pean koguma natuke, või mingit head diili ootama :D
Et kõik on hästi ja tänulikkus südames. Aitäh!
Varsti proovin video ka kokkupanna nendest radadest Ramales de la Victoria lähistel, eks siis panen lingi ka siia :) Nimelt reedel ja laupäeva väikestel sõitudel oli gopro peal.
No comments:
Post a Comment