Eelmisel aastal Fiona korraldatud N2 rattareisil läbi Portugali (ütleks et üks “peab-ära-tegema” nimekirja kuuluv reis igale rattasõitu armastavale inimesele, vaata lisaks https://www.mtbcamps.eu/n2) tuli talle mõte, et miks mitte teha Algarve Bike Challenge koos. Tema polnud juba tükk aega võistelnud , olime vaid koos töötanud rattagiididena viimastel aastatel, varem olime maanteel koos kihutanud.
Mõtlesin, et miks mitte! Mõeldud, tehtud.
Reedel õhtune proloog (4km) Tavira linnatänavatel. Kolm naistiimi korraga rajal, hispaanlannade tiimist oli näha, et üks on eriti heas hoos, kuid teine jäi meist maha. Seega saime meie Fionaga parema aja ja hiljem saime teada, et ka teiste naistiimidega võrreldes, olime olnud õhtu parimad. Roosad liidrisärgid järgmisel päeval selga!
Laupäeval oli korralikud 85km plaanis. Fional tahtmist jagus, kuid keha ei olnud nii valmis, ehk et peale poolt maad olid tal jõuvarud läinud, samuti olid kerged probleemid käikudega, mis ei aidanud asjale kaasa. Minu jaoks oli hea algus olnud ja siis lihtsalt proovisin aidata nii palju kui võimalik oma kaaslast. Peatusin joogipunktides, täitsin ka tema pudeli ja siis sõitsin talle järele ja olin tuulevarjuks nii palju kui sai. Peale finishit olin isegi üllatunud, et ka sellise ärakukkumisega, olime naistiimidest kolmandad.
Pühapäeval seega oli natuke teine lähenemine jälgisin et oleksin tema taga, et tema valis stardist minnes pundid ja rattad kelle järgi oli tempo sobilik, et vähendada stressi ja saaks rohkem nautida ilma kartmata minust maha jäämist. Kokku 66 km. Kuna minu jaoks oli siis selline kergem päev, oli plaanis KOM võtta.
Nimelt etapil oli umbes 4km-ne lõik aja peale, kus tiimikaaslased võisid üksteisest eraldi sõita, ja kiiremaile mehele ja naisele oli eriauhind. Seega nii kui lõik tuli umbes 37km kanti, andsin tuld. Päris lahe oli nii paljudest inimestest lihtsalt vuhisedes mööda sõita , andis ekstra motivatsiooni.
Ja siis ootasin Fiona uuesti ära ja sõitsime koos edasi. Viimasel 5 km andis tema käiguvahetaja lõplikult otsad ja jäi sinna kolmandale kergemale käigule pidama, ehk et siledal ei saanud ta mingitki kiirust arendada. Mina ja üks teine harrastaja käsi seljal lükkasime edasi. Siis nägime tuttavat mehaanikut raja ääres, ka tema ei saanud käike tööle aga tuli mõttele kaabel lahti lasta, seega vähemalt sai jõudu rakendada neil kahel viimasel kilomeetril , mis õnneks olid siledal.
Tehtud! Finishis võistluskommentaator teatas ka meile uudise, et olin võitnud naistes selle aja peale lõigu, juhuuu!
Mõnus nädalavahetus Algarves koos toreda kaaslasega. Poodiumil saime oma kategooria 2.koha puhul käia (open women). Ja mina eriauhinna järel.
Korraldajatel on natuke veel minna , et oleks veel paremini korraldatud, natuke oli vahel raja märgistust puudu, et paaril korral suutsime viltu sõita . Samuti oli kehva teiste naistega võistelda, kuna polnud otsest võistlust, stardid olid laupäeval ja pühapäeval lainetena ja naistiimid pandi üldarvestuse järgi lainetesse. Ehk polnud tegelikult aimu kas sõidad kiiremini voi aeglasemini võrreldes nendega, kes olid teistes lainetes.
Kokkuvõtvalt oli korralik nädalavahetus rattal ja võistlushooaeg alanud!
Aitäh kaasa elamast ja toetamast!
Fotod ABC kodulehelt, esimene Fiona tehtud.
Last year on one of Fiona’s N2 tours where I was a guide (N2 is one of bucket-list items that every cycling enthusiast should do, you can see more about it here https://www.mtbcamps.eu/n2) she got the idea to make together the Algarve Bike Challenge. She has not been racing for a while, we have just worked together on bike tours, years ago we raced against each other on road. I thought why not, and so here we were !
On Friday we had 4 km night prologue, 3 women teams started together, we could see that one of the Spanish was very good, but the other one got dropped, so we with Fiona were fastest of this set of teams and later on we received the news that we had won overall as well. Next day in pink !
Saturday good 86km of racing.
Fiona had good will and raced with courage, but by the half way she had to admit that the form for racing wasn’t there. So we had to diminish our pace considerably. For me had been a good start and then I just tried to help my partner as much as possible, stopped at the feed stations to fill up my and her bottle and then get after her and then give shelter from wind as much as it was possible. Also her gears were not working properly, so it did not help our situation.
But we fought until the end and later on I was even surprised that even with that pace we had been third fastest in women teams.
So for Sunday we went with different tactic. We had 66 km. I made sure that mostly I was behind her and she could pick the tempo and wheels she was comfortable with and didn’t need to stress with having my wheel . So for me was quite a controlled pace, and the goal of the day was to take the KOM.
On the stage we had about 4km section where teammates could separate and the fastest female and male athlete had a special prize. So when about 37km I saw the timing gates, I said see you later and went full gas. It was awesome to pass so many people on the longish uphill. Then after that section I waited Fiona to catch up and we continued.
In the last 5 km her rear derailleur died and was stuck in third easiest gear, so she could not make any speed on flat sections, me and another racer pushed her forward. Then we saw friend mechanic by the road and stopped. Even he couldn’t resurrect the gears, but he had the idea to take the cable out. So at least for the last 2 km Fiona could push, luckily it was quite flat.
We finished! Race commentator delivered the news that I had won the special prize KOM section, wuhuuu!
And later on we got to climb the podium for second place in our category (open women). And me for the KOM prize.
Good weekend of riding with good company!
The organizers still have some places to improve the race, the markings of the course was little bit lacking and we took few wrong turns.
And for the women teams , we did not have direct race between us, as the race had wave starts and the teams were places by the general, so with the women teams that were on other waves, we didn’t have a clue who was going faster.
Thanks for everyone for cheering and supporting ! The racing season has begun!
No comments:
Post a Comment