VolCat 2023

 Jäi poolikuks.. Vist kõige raskem võidusõitjana on öelda, ma jätan pooleli. 

Esimene etapp läks suhteliselt hästi, kuigi singleid oli palju ja seenior sõitjaid (kes enne meid paar minutit rajale lasti) oli palju, kes meile naistele ette jäi. Aga muidu kui omas tempos sai sõita siis rada oli vahva, samuti mõtlesin paar korda, et oh kui hea et mul tagaamort ka on, ikka väga kivine ja raputav. Päeva kokkuvõttes 10. koht.

Teine etapp natuke pikem, sain endale enne starti joogiandja ka, aitäh nendele rootslastele, naine oli ka stardis ja mees andis juua ja võttis ka minu pudeli metsade vahele kaasa. Pikalt sain naiste esipundis sõidetud ja olemine hea, mingi hetk jäime ühe teise naisega kahekesi ja meil läks päris hästi , olime suhteliselt sarnased sõitjad, laskumistel ja tousudel. Siis mingi hetk sai paar naist meid kätte ja samuti oli segadus seeniormeestega meie vahel, jäin üksi 8 koha peale sõitma . Eks väsimus oli ikka sees ja ühel kiirel kivisel laskumisel kui sõitsin teise taga, ootamatult pidurdas natuke rohkem ja mina ka ja esijooks oli alt läinud , sain korraliku obaduse kukkudes, mõneks hetkeks jäin maha, ma ei saanud aru, mis mul rohkem valutab ja miks kohe liikuma ei saa. Küll oli vasak puus, parem põlv, vasak käsi , ka lõuaga kraapisin maad ja rindkere sai ka riivata. Mingid hetked maas olles, jõudis tagant sõitja minu juurde ja küsis kas abi vajan, nagu ikka eiei ja proovisin siis end püsti ajada ja ratta ka tee pealt ära korjata. Garmin oli vaid nööriga ratta küljes ja pidur lenksul ära vajunud. Adrenaliin veres hoidis valu ära ja sõitsin edasi , kuigi läbiraputanult. Sealt maalt enam päriselt ei võistelnud , proovisin lihtsalt finishisse jõuda , seda ka tegin. Naiste 12. koht.

Meedikute telgis käisin põlve puhastamas, kuna sealt oli jalg päris verine, piisavalt sügav haav ja kuna liikuv osa, siis nad soovitasid, et nõelavad kokku. Nii tegimegi. Tuleb välja, et mul on paks nahk, küll oli meedikul tegu, et need kaks auku sinna nõelata. 

Täna kolmanda päeva alguses olin väga kaheti, loomulikult tahan ma võistlust jätkata , reis ja kõik muu sinna kuuluv, oli ju kõik selleks, aga samas valu tugev põlves ja muudki kehaosad jäigad matsust, et pean laskma kehal taastuda, enne kui rohkem kehalt nõudma hakkan. 

Aitäh kõigile pöidlahoidjatele ja toetajatele ! 

VolCat with DNF. 

I think this is the hardest for a racer, to say I will quit the race . 

The first day went quite well I had good feelings and despite that there was a lot of traffic on the single tracks (all the senior men started before us few minutes), when I could ride my ride I enjoyed it, and even I was thinking how glad I am that I have a full suspension now, very rocky and pumpy course. I finished 10th elite women . 

Day two was longer and I got myself a feeder, thanks so much for the Swedes, lady was riding and man was feeding and was kind to take my bottle to the middle of the mountains as well. The day started well , I rode long time with leader group and was feeling good, then at some point I was left with another lady, we were quite similar riders going down and up, so it felt good to ride . At some point some ladies caught us but also with a lot of men riders and in that confusion I was left riding alone at 8 place. Rode long time alone and then after following a rider down on fast section, I was forced to brake more than I wished and in a split of a second the front wheel went out and I hit the ground hard. For some moments I couldn’t move I couldn’t decide why, my hip hurt, my knee hurt, my hands and I had even scratched my shin and breast. Another rider arrived and asked if I am ok, sure I say yesyes and I tried to get myself up and also my bike out of the way. My Garmin was hanging by the wire and brake levers crooked. Adrenaline helping to not feel the pain so I rode on, shaken up but continued, wasn’t really racing anymore, just wanting to arrive to finish. Finally arrived as 12. elite .

At medics in the finish place I went to clean up as it was quite a lot of blood from knee, and it was deep , enough that they suggested to put a stitch in to keep it from opening every time I move my knee. Apparently I have thick skin, the medic had quite a tough time to put the two holes in.

On the morning of today, the third day of four VOlCat, I was very much divided, as I want to race and finish and all the trip and everything was for this purpose, but the knee hurt so much and also the rest of the body is all beaten. So I decided to quit and recover for the season to come. 

Thank you everyone for cheering and supporting!