Vau! Mida võistlust!
Millegipärast juba aasta alguses panin tähele seda võistlust ja panin kalendrisse kirja, kuna registreerimine algas alles juulis, siis ta jäi nii öelda ootele. Ja juulis ei olnud sel hetkel kui kalendris meenutus oli, aega ja siis alles paari nädala eest tuli uuesti meelde, õnneks korraldajad olid tervitavad ja võtsid kenasti meid nimekirja, reis Baskimaale ootas. Ma eeldan, et just see piirkond kutsus mind, et miks mul aasta alguses see võistlus silma hakkas.
Paar päeva varem lõppes mul giiditöö, mis oli mahukas km poolest, kuid madal intensiivsuse poolest, ehk et midagi hullu ei tähendanud vormile, aga päris ideaalne võistluseks ka polnud. Reedesel reisipäeval läksime ka söögikohaga alt ehk laupäeva hommikul enne võistlust oli mul kõht lahti ja sees kõik mulkus, esimesel tõusul mõtlesin, et kas tõesti jamab see mu võistluse ära, kuid õnneks tõmbas tagasi. Mis ei olnud päris hea oli, et olin jätnud buffi kaela ja käised kätte, kuna hommikul oli väga külm (ja tegelikkuses saingi külma pühapäev/esmaspäev kurk paistes ja rögane), kuid päeva peale hakkas mul häirivalt palav.
Sõitsin suhteliselt lähestikku esimese ja teisega, kuid ma peatusin joogipunktides, et oma pudeleid täita, siis tuli ka kolmas tagant järgi, too naine sõitis aga koos partneriga, ehk et ta päris ausalt ei sõitnud ja abistaja pidevalt olemas sirgetel. Viimasest joogipunktist finishini kahjuks olin ise pisut läbi ja andsin kõige rohkem aega just sel viimasel 17km ära.
Kuna naised startisid 5 minutit peale mehi, siis jäi ka päris palju meile jalgu, tõusu peal ei ole nii hullu, siis kas on rohkem ruumi et mööduda või tundub singlil, et neil on kergem rada anda. Laskumistel, mis olid nii lahedad, siis on mehed ikka rohkem machod, ehk et ikka kohtas neid kes kui kuulsid naishäält rada hüüdmas, siis mõtlesid, et ah ma sõidan piisavalt kiiresti, kui kiire naine ikka olla saab. Seega ma proovisin alati tõusunukkidel enne laskumist natuke kiirendada, et ei peaks väga palju laskumistel niisama passima, vahel ikka pidin, aga üleüldiselt sain peale poolt maad ikka oma kiirusega laskuda.
Kokkuvõttes naiste üldarvestuses neljas ja naiste eliidis 2 koht, ehk et poodiumile sain üllatuslikult ka!
Muidu oli võistlus suurepärane! Mulle meeldisid rajad tohutult, oleks natuke värskust vaid rohkem olnud. Väga lahedalt palju singleid ja huvitavaid radu, väga hästi märgistatud ja söögi/joogipunktid tiptop, enne pärast finishit hästi korraldatud, ehk et see on võistlust mida kordaks kohe kindlasti!
Minu aeg 91km läbimisel oli 5h55min.
Wow! What a race!
Somehow already in the beginning of the year I noted this race down to my calendar, but as the registration started from July, then it was on hold. And when in July I had the alert to register, I didnt have the time to deal with it, so just few weeks ago I contacted the organizer and they were welcoming and put our names in to the start lists, the trip to Basque land awaited. I think it was the area that drew me to this race.
Few days before I ended a guiding job, that was huge in km, but low in intensity, so it was not too bad , but also not totally perfect for the race. On Fridays trip up north also we got some food, that was not suitable for our stomachs, so on the race morning I had diarrhea and my stomach was all upset, on the first climb I was worried how will I make it to the end. Also which wasnt great that I had left a buff on and also the arm warmers, as it was super cold morning (and actually I caught a cold as Sunday/Monday the throat all swollen and in pain), but by the hours the day heated up and I was super uncomfortably feeling the heat.
I rode quite close to the first and second woman, but then I stopped at feed stations (no support team besides the track) to fill up my bottles, so the third one also got up with me, but she was not actually riding fair, she was always helped by a partner who had waited for her and helped on the flatter parts to pull. From the last feed station to the finish I felt the worse and on those last 17 km I lost the most of my time to the first ones.
As the women started 5 minutes after the men, then also many got on our way, it is not that bad on climbs, as there is generally more room to pass, or it is easier to give way. But on the downhills many are still pretty macho and when they hear a woman´s voice calling for pass, then they think oh I am fast enough, how fast can a woman be. So many times when I could I tried to pass on the tops before going down, so I would not have to cruise down and could fly down at my speed.
Overall I was the fourth woman and second one in elite category, which was my podium surprise!
I loved the race a lot! The tracks were amazing, it would have been even more fun to have more freshness in the body to attack the course, but nevertheless the course was super fun to ride and interesting, very well marked and organized, feed zones all good and before and after finish also well organized! It is a race to repeat!
My time for 91km was 5h55min
No comments:
Post a Comment