Nädalavahetus oma maantee tiimiga algas laupäeval Albufeiras, Algarves. Reedel reisisime ja kohale jõudes tegime ühe raja ringi, circa 20km + veel natuke.
Olid mõned tõusud, raja esimene pool oli raskem, siis oli rohkem sujuvamat üles-alla, kokku tuli meil isegi 4 ringi peale (77km) pea tuhat tõusumeetrit. Teise ringi alguses sai minu tiimikaaslane eest, siis kolmanda ringi alguses kiirendas Vera korralikult ja minu üllatusena olime jäänud viiekesi, saime minu tiimikaaslase Ilda kätte ja olime kuuekesi suurel grupil eest ära, kolmas ring oli üpris korralik töötegemine, kuigi oli juba näha, et osad ikka ei tahtnud ennast raisata, minule on see nii kummaline, kui on võistlus siis peabki raske olema, samuti oli näha, et Vera ja Beatriz olid huvilised, et oleks raske võistlus nagu ka Ildal oli soov grupil eest ära olla, meie üle minutiline vahe grupiga hakkas järsult vähenema, kuna koostööd ei olnud. Viimasele kilomeetrile minnes oli grupp juba tagant paistmas, natuke siis saime kiirendatud, finishisirgele pöörates oli kerge tõusuke, mis tundub, et mulle sobib kõige paremini, sprint kergelt mäkke, endalegi üllatusna nii kui peale kurvi kiirendama hakkasin, jõudsalt sain teistelt eest ja rahulikult paar meetrit enne joont sain käed püsti tõsta!
Huvitav oli või isegi imelik, et sõidu keskel, kui olime uuele ringile minemas, kerkis mu ettekujutusse mina käed püsti finisheerimas, raputasin mõtte peast, aga just nii see deja-vu läkski! Niimoodi, et peale fnishit tundusid jalad nii kerged ja peast käis läbi mõte, et kas nii kerge oligi võita!
Aitäh kõigile kaasaelajatele ja toetajatele!
Weekend with my road team started on Saturday in Albufeira, Algarve. We travelled there on Friday and got to do one lap on the course , about 20km a lap.
There were some climbs, the first part of the lap was harder, then more smooth going up and down, total we even had with 4 laps (77km) almost a thousand m+. Beginning of second lap my teammate got away, then beginning of third Vera accelerated and I was surprised to see we were 5 isolated from the group, we caught up with Ilda and then we were 6 in a breakaway, we worked quite well during the third lap, but could sense that some weren't so eager to race hard, it is so strange to me, racing should be made hard, and could see that Vera and Beatriz also wanted hard race, and sure my teammate wanted to stay out of the peloton, so our more than a minute gap started to melt quickly, by the last kilometers we could already see the peloton behind, so the pace was lifted a bit, after a corner the finish straight was on a slight uphill, that suites me very well, and to my surprise after the corner when I started accelerating I rode so easily away from other, so few meters before the line I could already throw the hands up in the air!
It was interesting or well strange, that in the middle of the race, when we were going to on another lap, the image me crossing the line hands up in the air came to my mind, I shook it off my head, but it did go like dejav-vu! After the finish I felt so strangely, like it was too easy, my legs were light, I was like was it really that easy to win!
Thank you all for cheering and supporting!
No comments:
Post a Comment