Eile õppisin ära uue sõna, kuigi olin maratoni varem ka sõitnud, siis polnud küsinud, et mis lampreia tähendab, ehk maratoni nimi on Silmude Teekond, vist sealsetes jõgedes palju silmusid.
Kohalik maraton, mis oli ka siinse regiooni karikasarja esimene etapp. Naised sõitsid natuke lühemat 52km 1300m+(mehed 61), kui rajad lahknesid oli meil sõidetud nii 13km, sealt alates sõitsin üksi ikka väga pikalt, vahepeal oli probleemi, et ikka tempot hoida, eriti kui olid sellised asfaldi lõigud jmt, siis mul endal ei ole nii suurt motivatsiooni üksi sõita, kuid mingi hetk ikka kedagi eespool nägin, tagant poolt ei olnud kedagi tulemas, ainult siis kui paar eliidi venda kinni said, neid oli kokku 4 , kes must möödusid. Õnneks oli rajaturvajaid ja niisama kaasaelajaid, kes ikka natuke hoidsid võistlustunnet sees, proovisin ikka mõelda,et proovi maksimaalselt pingutada, et järgmise nädal saab raske olema, kuid üksi ei ole see ikka sama. Näiteks lõpu kümnel kilomeetril hakkasin meiega koos sõitnud seeniore püüdma ja seal nägin, et siis saan pingutatud küll. Mõnus sõit, rajad vahelduvad ja kõike hõlmavad, väga hästi märgistatud, peale sõitu korralik snäkilaud ja kotike regioonipaladega. Aa ja armas oli, et Lorvao kloostri aias tegime tiiru ja nunnad pakkusid vett. Tänud korraldajatele, et veendsid kohtunikke, nimelt oli väike apsakas minu uci koodiga ja igat punktikest kontrolliv kohtunik oli valmis mitte starti laskma.
Aitäh ka kõigile blogilugejatele ja kaasaelajatele!
Local marathon, that was also the regional cup first race. Women did a bit shorter distance 52 km 1300m+ (men 61km), when the tracks split, we had about 13km done, from then on I was racing alone, I had some problem to really push myself, like some asfalt parts and so on, I find hard to race fully when I am alone on the course, at some point I saw some riders in front, from back no one came, only more at the end elite guys passed me, total of 4. Luckily the course safety guys and some spectators made me feel a bit more like racing, and I tried to remind myself to push as next week will be hard. In the last 10 km I started to catch up with some senior guys and I saw I had plenty of racing spirit and pushed well. It was a nice race, plenty of different types of tracks and trails, very well marked, and after the race great food selection with a bag of goodies of the region for every finisher. Oh and it was cute to make an extra loop at the monastery of Lorvao and the nuns offering water. Thanks for the organizer, to convince the commissaire to be human, I had a small error with my uci id number and very punctual commissaire was already ready not to let to start the race.
Thank you also for reading and cheering!
No comments:
Post a Comment