Estonian Cup XCM - Rapla Rattamaraton

 Et hea trenn saada ja Eestimaa radadega aklimatiseeruda (hehe) võtsin osa laupäeval peetud Rapla Rattamaratonist. 

Korralikult sai kohe algusest maitse suhu, et põhimõtteliselt peab koguaeg kellegi tuules kannatama, sest ega endal sellist kiirust võtta ei ole. Seal enne poolt maad ikka sain iseenda tempoga sõita, kuna eks mul oli see kiirus võõras ja ega tundnud end nii kala vees teiste tuules nii lähedal kui võimalik ja veel mingis kruusatee rööpas, et võõrast olukorda oli palju. Ja eks ma neid punte andsin ära rohkem kui tegelikult oleks võinud või suutnud, aga lihtsalt polnud harjunud. Ja nii läksid ka paljud naised. Et kui Keava mägedesse jõudsin olin enda teada üheksas, seal tundsin end kohe paremini, oli üles alla ja sai vahvalt kurve võtta, seal läks siis tuju heaks ja hoog teistega võrreldes kiiremaks. Tulid selg ees vastu nii mehed kui naised, siis peale neid mäekesi sai veel paar kilomeetrit siledal uhada, mis tundusid nii pikad, kuna ega ma siis ei kavatsenud võidetud kohta taas käest anda, kuumus aitas ka kaasa ja nii tuli mu hooaja kõrgeim pulsinäit, aga püsisin neilt naistelt eest ja finishis viies. Pole paha. Ise rahul ja korralik pingutus tehtud.

To have a great training and to aclimate with Estonian tracks (:D) I participated in Estonian Cup XCM at Rapla on Saturday.

From the gun I got to taste the suffering, to get somewhere had to always hang on to someone´s wheel, as I dont have that kind of speed. But already before the half way I got to ride quite a lot alone, I was not use to the speed and also not so comfortable to suck the wheel very close and those gravel narrow straights, yes a lot of unfamiliar situations. So I lost more groups that I would have liked or being strong enough, but the habit was missing. And so went also many girls. So when we arrived to Keava hills I was in my counting ninth lady. but there the tracks were how I like, up and down and lots of fun on the corners, so the spirit rose and speed picked up compared to others, so caught up many men and women. After those hills we still had couple of kilometers of flat, oh how long they seemed, but I didnt want to give up my place I had just won, and also the heat contributed to reach my highest heart rate of the season, but I persisted and arrived to finish as the fifth women. Not bad. I am content and good effort done.