Mõned aastad tagasi ma ühe korra Medas võitsin, siis oli Portugal karikasarja etapp maratonides, sel korral oli UCI maratonisarja etapp.
Ilm oli väga hea sõiduks, pilves, ei olnud liiga niiske ega kuiv, palav ega külm. Ideaalne. Sõitjaid oli suhteliselt vähe, eks see kuupäevade muutmine ja hooajalõpp mängisid oma rolli. See tähendas, et kui alguses oli rahvast kellega koos sõita, siis enamus ajast ikka sõitsin lihtsalt oma tempot ja tuules väga puhata ei olnud. Rada oli tore, selline kiiremataoline, läbisime ka vanasid suurte munakividega teid ja losse. Peale kolmandat tundi tuli selline väsimus ka ikka kallale, kuid siis proovisin motiveerida veel jäänud kilomeetritega, ehk need olid tõesti loetud kuni lõpuni. Ma võtsin igas joogipunktis omal pudeli täis ja sõin banaani ka, aga eks ilm pettis nii mõnegi ära, nägin paari sõitjat krampides vaevlemas.
Tore oli viimased 12 km mootorratta põrina saatel sõita, ehk et peale meeste naiste raja lahknemist, sõitis mul vaataulatuses liidrimotikas. Päris hästi oli meeste-naiste võiduajad kalkuleeritud, meeste liider möödus minust paar kilomeetrit enne lõppu, ehk et meie ajad oli väga ühte kanti.
Ma olin ikka väga läbi, viimane tõus tuli raskelt. Finishijoon tõi naeratuse näole. Peale sõitu said nii naised kui mehed antidopingu kontrollis käia, sel aastal siis viies proov neile uurida.
Selle võistlusega tõmbasin ka joone alla hooajale 2019. Nüüd natukeseks kodumaale.
Aitäh kõigile toetajatele ja kaasaelajatele!
Couple of year ago once I won in Meda, then it was Portugal marathon series, now this year it was UCI Marathon series race.
The weather was great, cloudy, not dry not humid, not hot not cold, perfect. There werent huge pack of riders, the chanings dates and end of season had its toll. It also meant that after start, there werent many groups to ride with, so most of the time I spent alone, with now and then some guys, so it meant hard work and not too much rest on the wheel. Track is nice, more of a roller, we passed also old big cobble stone sections and some castles. After three hours I got tired, then I tried to motivate myself with left kilometers, so the kilometers were really count until the end. It was nice to have the winner motorcycle in front of me after the course separation from the men. It had been well calculated the men and women winning times, the mens winner passed me just couple kilometeres before finish, so we had really similar winning times.
I was really done, the last climb was a torture. So the finish line really made me smile. After the race men and women got to go to antidoping control, which makes total of 5 times this year.
With this race I end my 2019 season. Now few weeks at homeland.
Thank you to all supporters and cheerers!
Ilm oli väga hea sõiduks, pilves, ei olnud liiga niiske ega kuiv, palav ega külm. Ideaalne. Sõitjaid oli suhteliselt vähe, eks see kuupäevade muutmine ja hooajalõpp mängisid oma rolli. See tähendas, et kui alguses oli rahvast kellega koos sõita, siis enamus ajast ikka sõitsin lihtsalt oma tempot ja tuules väga puhata ei olnud. Rada oli tore, selline kiiremataoline, läbisime ka vanasid suurte munakividega teid ja losse. Peale kolmandat tundi tuli selline väsimus ka ikka kallale, kuid siis proovisin motiveerida veel jäänud kilomeetritega, ehk need olid tõesti loetud kuni lõpuni. Ma võtsin igas joogipunktis omal pudeli täis ja sõin banaani ka, aga eks ilm pettis nii mõnegi ära, nägin paari sõitjat krampides vaevlemas.
Tore oli viimased 12 km mootorratta põrina saatel sõita, ehk et peale meeste naiste raja lahknemist, sõitis mul vaataulatuses liidrimotikas. Päris hästi oli meeste-naiste võiduajad kalkuleeritud, meeste liider möödus minust paar kilomeetrit enne lõppu, ehk et meie ajad oli väga ühte kanti.
Ma olin ikka väga läbi, viimane tõus tuli raskelt. Finishijoon tõi naeratuse näole. Peale sõitu said nii naised kui mehed antidopingu kontrollis käia, sel aastal siis viies proov neile uurida.
Selle võistlusega tõmbasin ka joone alla hooajale 2019. Nüüd natukeseks kodumaale.
Aitäh kõigile toetajatele ja kaasaelajatele!
Couple of year ago once I won in Meda, then it was Portugal marathon series, now this year it was UCI Marathon series race.
The weather was great, cloudy, not dry not humid, not hot not cold, perfect. There werent huge pack of riders, the chanings dates and end of season had its toll. It also meant that after start, there werent many groups to ride with, so most of the time I spent alone, with now and then some guys, so it meant hard work and not too much rest on the wheel. Track is nice, more of a roller, we passed also old big cobble stone sections and some castles. After three hours I got tired, then I tried to motivate myself with left kilometers, so the kilometers were really count until the end. It was nice to have the winner motorcycle in front of me after the course separation from the men. It had been well calculated the men and women winning times, the mens winner passed me just couple kilometeres before finish, so we had really similar winning times.
I was really done, the last climb was a torture. So the finish line really made me smile. After the race men and women got to go to antidoping control, which makes total of 5 times this year.
With this race I end my 2019 season. Now few weeks at homeland.
Thank you to all supporters and cheerers!
No comments:
Post a Comment