XCO avastart ka lõpuks hooajale antud!
Fundao on juba mitu aastat sellise kehvamaitsega lõppenud, sel aastal olin täiesti sihikindel, et sel korral läheb kõik hästi ja läksin püüdma poodiumi kõrgeimat kohta.
Laupäeval rajaga tutvudes oli positiivne, et nad olid rada parandanud, nii mõnigi otse üles (mõni ka jooksukas) oli asendatud uute siksak-singlitena. Natuke oli ka parandustega liiale mindud ja osad laskumised liiga kiirteeks silutud, aga muidu tiptop rada, kus oli lahe sõita. Paar xco mõistes hüpet oli ka, kus minu jaoks oli ehk probleem, et liiga kiirelt hüppesse ei läheks ja maanduks ikka kallaku peal ja mitte "flatil". Kolmemeetrine kiviaed oli ka nagu iga aasta, seal nagu ikka pigem rahulikult kindla peale, et mitte paari terava kivi juures kummi või muud materiali lõhkuda.
Peale treeningut rajal käis veel mõte peast läbi, et ohoo selg ei valutanudki, nädala sees tuli mul alaseljavalu väga valusalt tagasi, nii et astudagi raske. Kahjuks hakkas selg laupäeva pärastlõunal oma kompse hotelli tassides taas valutama. Öö möödus raskelt, küll selja pärast küll muude faktorite pärast, kuid põhimõtteliselt oli üks halvemini magatuid öid, mis mul olnud on. Kordagi ei vajunud sügavasse unne. Hommikul üles tõustes käis küll mõte peast läbi, et mis ma siin teen, et peale sellist ööd tahtsin vaid koju ja magama.
Kuid hommikusöögile minnes tundusid jalad üllatavalt kerged, seega kõik ei olnud kadunud ja rohkem olnud ööle ei mõelnud ja suunasin oma mõtted kõik, et võistluseks oleks kõik valmis.
Stardist minema, sain Joana kannul kuni poole ringini, siis tuli kerge vahe sisse ja varsti hakkasid juuniormehed tagant tulema ja selline konkreetne silmside temaga kadus, kuid pingutasin ja raja singleid nautisin. Tundsin end hästi ja aina paremini, mingil hetkel hakati hüüdma, et vaat Joana kohe ees ja hakkasin osadel tagasipööretel ka nägema. Oli võistlus kuni finishijooneni.
Selline võistlus mulle meeldib, kuigi seekord väljusin sellest teisena, siis siiski jäi sellest aastast Fundaost head mälestused ja positiivsed emotsioonid, kuidas tundsin end xco rajal pingutades.
Täna füsio juurde ja proovime seljahädad seljatada :D
Aitäh kõigile kaasaelajatele ja toetajatele ja suured kallid emale, eile küll ei saanud võitu kinkida, kuid super emotsioonid ikkagi! Peale võistlust paljud teistest tiimidest ka õnnitlesid, mitte võidu vaid sõidu eest :)
Fundao on juba mitu aastat sellise kehvamaitsega lõppenud, sel aastal olin täiesti sihikindel, et sel korral läheb kõik hästi ja läksin püüdma poodiumi kõrgeimat kohta.
Laupäeval rajaga tutvudes oli positiivne, et nad olid rada parandanud, nii mõnigi otse üles (mõni ka jooksukas) oli asendatud uute siksak-singlitena. Natuke oli ka parandustega liiale mindud ja osad laskumised liiga kiirteeks silutud, aga muidu tiptop rada, kus oli lahe sõita. Paar xco mõistes hüpet oli ka, kus minu jaoks oli ehk probleem, et liiga kiirelt hüppesse ei läheks ja maanduks ikka kallaku peal ja mitte "flatil". Kolmemeetrine kiviaed oli ka nagu iga aasta, seal nagu ikka pigem rahulikult kindla peale, et mitte paari terava kivi juures kummi või muud materiali lõhkuda.
Peale treeningut rajal käis veel mõte peast läbi, et ohoo selg ei valutanudki, nädala sees tuli mul alaseljavalu väga valusalt tagasi, nii et astudagi raske. Kahjuks hakkas selg laupäeva pärastlõunal oma kompse hotelli tassides taas valutama. Öö möödus raskelt, küll selja pärast küll muude faktorite pärast, kuid põhimõtteliselt oli üks halvemini magatuid öid, mis mul olnud on. Kordagi ei vajunud sügavasse unne. Hommikul üles tõustes käis küll mõte peast läbi, et mis ma siin teen, et peale sellist ööd tahtsin vaid koju ja magama.
Kuid hommikusöögile minnes tundusid jalad üllatavalt kerged, seega kõik ei olnud kadunud ja rohkem olnud ööle ei mõelnud ja suunasin oma mõtted kõik, et võistluseks oleks kõik valmis.
Stardist minema, sain Joana kannul kuni poole ringini, siis tuli kerge vahe sisse ja varsti hakkasid juuniormehed tagant tulema ja selline konkreetne silmside temaga kadus, kuid pingutasin ja raja singleid nautisin. Tundsin end hästi ja aina paremini, mingil hetkel hakati hüüdma, et vaat Joana kohe ees ja hakkasin osadel tagasipööretel ka nägema. Oli võistlus kuni finishijooneni.
Selline võistlus mulle meeldib, kuigi seekord väljusin sellest teisena, siis siiski jäi sellest aastast Fundaost head mälestused ja positiivsed emotsioonid, kuidas tundsin end xco rajal pingutades.
Täna füsio juurde ja proovime seljahädad seljatada :D
Aitäh kõigile kaasaelajatele ja toetajatele ja suured kallid emale, eile küll ei saanud võitu kinkida, kuid super emotsioonid ikkagi! Peale võistlust paljud teistest tiimidest ka õnnitlesid, mitte võidu vaid sõidu eest :)
Finally started the XCO season as well!
Fundao has ended so many years with this
bad taste, so this year I was so determined that it will all go well and I went
to race for the win.
On Saturday course check I was pleasantly
surprised, they had improved the track, many straight ups (some running parts)
had been made with ridable new zigzag singles. They had even gone too far with
the improvements and some downhills had been patted into highways, but
nevertheless it’s nice track and fun to ride. Couple of jumps (xco meaning),
where for me the problem was not to go too fast and land too far on the flat.
As always the 3meter rockgarden was still there, like always there is better go
a bit cautious not to get flat or destroy some other material on the sharp
stones at the bottom.
After training I even got to thinking wow
my back was all good, during the week I started to have some very bad lower
back pain, at times it was even hard to walk. Unfortunately my back started to
ache again while carrying the bags to the hotel. The night passed slow, I could
sleep well because of back and other factors, it was one of the worst nights I
have had. Never really fall into deep sleep. When I had to get up I was like
what am I doing here, I just want to go home and go to bed.
But going to breakfast my legs seemed still
fresh so not all was lost and from that moment on I only focused on the day
ahead and getting ready for the race.
From start I followed Joana until middle of
first lap then she got a little gap, the junior boys soon started to catch us
and I lost eye contact with her, but I kept pushing and enjoying the singles. I
felt better and better and at some point people started to shout that oh look
Joana is just some corners away and I started to see her again in some
switchbacks. It was a race until the finish line.
I like this kind of racing, although I lost
the battle, then I took only good emotions from this year´s race in Fundao, I
felt good pushing myself on xco track.
Today I will visit physiotherapist and will
try to fix the back problems.
Thank you cheerers and supporters and big
hugs to my mom, yesterday I couldn’t get the win for her, but super positive
emotions still! After the race many from other teams congratulated me, not for
the win but for the race. :)
No comments:
Post a Comment