Vuhuuuu! Taas poodiumi keskmisel astmel!
Ja jälle oli hea tunne, nii on küll hea sõita :)
Nädal oli jälle tihe trenni tegemine, kuid nädalavahetusel olin kindlameelselt võistlustules ja tahe sõita ja lennata oli suur.
Sel aastal sõidan endurot Colueri prototüüp rattal, mis siiani on mind korralikult teeninud.
Geresi Rahvuspark on looduse poolest väga ilus ja sealsed rajad fantastilised, minu jaoks oli nendel radadel sõita esmakordne, ja parajad pähklid olid, et meelde jätta kõiki, kuid mingeid suuri apsakaid ei teinud, hoopis nii mõnigi kord mõtlesin võistlusel, et see tuli nüüd küll paremini välja kui trennis. Täielikult nautisin kihutamist.
Olin samas ka natuke ettevaatlik, kuna laupäeval trennis läks kumm, seega teadsin kui kerge seal kumme lõhkuda on. Võistlus näitas, et nii kumme, käiguvahetajaid kui muudki tehnikat oli kerge lõhkuda, õnneks mul jäi kõik terveks ja ei pidanud tehnikaga sahmerdama.
Ülivägeva emotsiooni andis minu jaoks 3 lõik, mille lõpus lihtsalt rõkkasin, lihtsalt nii lahe oli sel rajal kiiresti endast kõike andes sõita!
Kõigis peale 2 lõigu, see nii lühike, pidin ka teed küsima, kuid enam vähem sujus hästi ja ei kaotanud väga aega. Seekord oli ajavõtt neil sõrmele kinnitatud kiibiga, mida pidi nii lõigu alguses kui lõpus masinasse piibutama, alguses panin nimetissõrmele kuid seal segas ja siis vahetasin väiksema sõrme vastu, mis nii palju tööd ei tee.
Tundsin end kindlalt lennates mööda radu ja sprintides sektsioonides, kus tuli kanda anda. Ja lõikude vahelised mäed läksid ka mõnusalt pedaalides.
Hästi vahva oli ja hetkel olen enduro karikasarja liider, kuid kahjuks mitte kauaks, kuna üks etapp muutis oma kuupäevi ja pani võistluse samale nädalavahetusele kui meil Greetega tuur, seega kahjuks üks mu eesmärkidest (võita enduro karikasari) muutus raskeks.
Lõpetan siiski hea noodiga, tunne on hea ja tuju super, veel mõned päevad tugevaid trenne ja siis juba Greetega tuurile!
Wuhuu! Once again in the middle of the podium!
And once again felt good, its so good to ride feeling good :)
All week had been working hard, but weekend was all about racing and I wanted to race and feel fast on my bike.
This year I am riding enduro with a prototype from Coluer, which has served me good.
Nationalpark of Geres is a beautiful place and the trails there are awesome, for me it was the first time to ride there and the stages were quite tricky to memorize, but I manage to avoid big mistakes and sometimes thought to myself ´this went better than in training´.
I was totally loving to ride fast.
I was a bit cautious as on Saturday in training I had a puncture, so I knew it was easy to get a flat. The race proved that it was easy to brake many things on the bikes, yet I managed to stay away from technical problems and got to ride without the hassle.
The most fantastic emotion for me was the stage 3, it was just so exciting to ride fast and give my all, so I just cheered at the end of it!
All but the stage 2 as it was so short, I had to ask way, but it was more or less smooth and I didnt lose too much time. The time keeping was with a chip on a finger, that we had to pass through a machine every start and finish of a stage. First I put it on the one finger, but it disturbed and it ended up on the smallest finger, that works less.
I felt confident and good flying on the trails and sprinting in pedaling sections. And the climbs to the stages were also fun to pedal.
It was really fun and at the moment I am leading the enduro cup, but not too long as one event changed their dates and now it will be held the same time as portugal tour, so one of my goals of the season (to win the enduro cup) just got quite difficult.
But to end with a cheerful note, then I am feeling good and happy, few more days working hard and then already get to ride the tour with Greete.
Ja jälle oli hea tunne, nii on küll hea sõita :)
Nädal oli jälle tihe trenni tegemine, kuid nädalavahetusel olin kindlameelselt võistlustules ja tahe sõita ja lennata oli suur.
Sel aastal sõidan endurot Colueri prototüüp rattal, mis siiani on mind korralikult teeninud.
Geresi Rahvuspark on looduse poolest väga ilus ja sealsed rajad fantastilised, minu jaoks oli nendel radadel sõita esmakordne, ja parajad pähklid olid, et meelde jätta kõiki, kuid mingeid suuri apsakaid ei teinud, hoopis nii mõnigi kord mõtlesin võistlusel, et see tuli nüüd küll paremini välja kui trennis. Täielikult nautisin kihutamist.
Olin samas ka natuke ettevaatlik, kuna laupäeval trennis läks kumm, seega teadsin kui kerge seal kumme lõhkuda on. Võistlus näitas, et nii kumme, käiguvahetajaid kui muudki tehnikat oli kerge lõhkuda, õnneks mul jäi kõik terveks ja ei pidanud tehnikaga sahmerdama.
Ülivägeva emotsiooni andis minu jaoks 3 lõik, mille lõpus lihtsalt rõkkasin, lihtsalt nii lahe oli sel rajal kiiresti endast kõike andes sõita!
Kõigis peale 2 lõigu, see nii lühike, pidin ka teed küsima, kuid enam vähem sujus hästi ja ei kaotanud väga aega. Seekord oli ajavõtt neil sõrmele kinnitatud kiibiga, mida pidi nii lõigu alguses kui lõpus masinasse piibutama, alguses panin nimetissõrmele kuid seal segas ja siis vahetasin väiksema sõrme vastu, mis nii palju tööd ei tee.
Tundsin end kindlalt lennates mööda radu ja sprintides sektsioonides, kus tuli kanda anda. Ja lõikude vahelised mäed läksid ka mõnusalt pedaalides.
Hästi vahva oli ja hetkel olen enduro karikasarja liider, kuid kahjuks mitte kauaks, kuna üks etapp muutis oma kuupäevi ja pani võistluse samale nädalavahetusele kui meil Greetega tuur, seega kahjuks üks mu eesmärkidest (võita enduro karikasari) muutus raskeks.
Lõpetan siiski hea noodiga, tunne on hea ja tuju super, veel mõned päevad tugevaid trenne ja siis juba Greetega tuurile!
nagu pildilt näha on portugallased sellised tagasihoidlikud eestlase kõrval :D
Wuhuu! Once again in the middle of the podium!
And once again felt good, its so good to ride feeling good :)
All week had been working hard, but weekend was all about racing and I wanted to race and feel fast on my bike.
This year I am riding enduro with a prototype from Coluer, which has served me good.
Nationalpark of Geres is a beautiful place and the trails there are awesome, for me it was the first time to ride there and the stages were quite tricky to memorize, but I manage to avoid big mistakes and sometimes thought to myself ´this went better than in training´.
I was totally loving to ride fast.
I was a bit cautious as on Saturday in training I had a puncture, so I knew it was easy to get a flat. The race proved that it was easy to brake many things on the bikes, yet I managed to stay away from technical problems and got to ride without the hassle.
The most fantastic emotion for me was the stage 3, it was just so exciting to ride fast and give my all, so I just cheered at the end of it!
All but the stage 2 as it was so short, I had to ask way, but it was more or less smooth and I didnt lose too much time. The time keeping was with a chip on a finger, that we had to pass through a machine every start and finish of a stage. First I put it on the one finger, but it disturbed and it ended up on the smallest finger, that works less.
I felt confident and good flying on the trails and sprinting in pedaling sections. And the climbs to the stages were also fun to pedal.
It was really fun and at the moment I am leading the enduro cup, but not too long as one event changed their dates and now it will be held the same time as portugal tour, so one of my goals of the season (to win the enduro cup) just got quite difficult.
But to end with a cheerful note, then I am feeling good and happy, few more days working hard and then already get to ride the tour with Greete.
No comments:
Post a Comment