Tükkaega mõtlesin, et mida ma nüüd kirjutan, polnud Eestis mitu aastat maanteed sõitnud ja eks ma olin pettunud. Mitte niivõrd tulemuse pärast, vaid meie noorte pärast. Ja ehk ka sellepärast, et mul krambid olid, et oleks saanud natukene elavdada seda sõitu, krambid olid nii tugevad sõidu lõpufaasis, et kui oleks tõsiselt sõidetud, oleksin maha ka jäänud, aga vist juba tean, miks need krambid nii jõuliselt kimbutasid, et jätkuvalt õpin enda kohta.
Pundis oli selgelt näha, kes tahavad, oskavad ja julgevad sõita ning need , kes arvavad ,et maanteesõit ongi ju selline, et peamine, et viilid, aga vot ei ole kui meid seal vaid käputäis.
Kahju on neist, kes proovivad tõestada, et naiste maanteesõit väärib toetust, väärib koondist, mis võiks täitsa olla, aga näe teised tõmbavad vee peale, näidates, et ei taha võidu sõita. Ja kui sa kullake nüüd mõtled, et näe aga mul on medal, mul on tiitel, mul on mingi tulemus, mida ette näidata, siis sellise sõidu pealt, ei hakka keegi koondist tegema või sind tiitlivõistlustele viima. Ja kindlasti sõitsid osad nii, kuna neile öeldi nii sõita, aga kallike mõtle oma peaga ka, ega paljusid ei huvita see naiste sõit, neid huvitavad medalid seal aasta lõpus, mida klubi korjas, et kas rankingus või toetajatele näidata. Mitte see, et naised päriselt kuskile jõuaksid, kuna nii ei lastaks muidu sõita. Mõtle nüüd meeste peale, kas arvad ,et seal oleks võimalus sellise sõiduga koondises kohta hoida või see välja teenida?!
No õnneks valisin mina endale maastikusõidu ja no maanteed sõitsin see aasta siin Portugalis ka, siin on natukene teine, kuna siin meil ikkagi suuremad tiimid ja saame erinevaid taktikaid sõita, kuid lõppkokkuvõttes pean ise ikka palju rügama, mitte lihtsalt passima.
Miks ma seda siis kirjutasin, et ehk mõni loeb ja jõuab ehk kohale, et parem on ju sõita võidu, ja võita see medal nii, et hiljem teised sulle seljale patsutavad ja ütlevad tubli sõit, head jalad sul täna, aga sellist tunnet mul küll ei olnud, et sõidu lõpus kedagi kiita. Vastupidiselt paljud hoopis kaotasid täielikult mu respekti, mis mul alati konkurentide vastu on. Kuna tean, et kõik teevad nii kõvasti trenni kui oskavad, et jõuda sõita, et miks mitte seda siis ka sõidus näidata!
Kirjutangi sellepärast, et äkki aitab. Aga äkki ei aita, eks ma proovin maastikurattureid rohkem aidata ;)
Estonian national championships in road race. Havent raced in Estonia on the road for a very long time, had to be dissapoiinted, not so much with the result (rolled over finish 6th), but with the youngsters racing. Got myself huge cramps in the final stages of the race and couldnt help to make the race more interesting and couldnt sprint at the end.
Now lets get back to mountain bike :D
Pundis oli selgelt näha, kes tahavad, oskavad ja julgevad sõita ning need , kes arvavad ,et maanteesõit ongi ju selline, et peamine, et viilid, aga vot ei ole kui meid seal vaid käputäis.
Kahju on neist, kes proovivad tõestada, et naiste maanteesõit väärib toetust, väärib koondist, mis võiks täitsa olla, aga näe teised tõmbavad vee peale, näidates, et ei taha võidu sõita. Ja kui sa kullake nüüd mõtled, et näe aga mul on medal, mul on tiitel, mul on mingi tulemus, mida ette näidata, siis sellise sõidu pealt, ei hakka keegi koondist tegema või sind tiitlivõistlustele viima. Ja kindlasti sõitsid osad nii, kuna neile öeldi nii sõita, aga kallike mõtle oma peaga ka, ega paljusid ei huvita see naiste sõit, neid huvitavad medalid seal aasta lõpus, mida klubi korjas, et kas rankingus või toetajatele näidata. Mitte see, et naised päriselt kuskile jõuaksid, kuna nii ei lastaks muidu sõita. Mõtle nüüd meeste peale, kas arvad ,et seal oleks võimalus sellise sõiduga koondises kohta hoida või see välja teenida?!
No õnneks valisin mina endale maastikusõidu ja no maanteed sõitsin see aasta siin Portugalis ka, siin on natukene teine, kuna siin meil ikkagi suuremad tiimid ja saame erinevaid taktikaid sõita, kuid lõppkokkuvõttes pean ise ikka palju rügama, mitte lihtsalt passima.
Miks ma seda siis kirjutasin, et ehk mõni loeb ja jõuab ehk kohale, et parem on ju sõita võidu, ja võita see medal nii, et hiljem teised sulle seljale patsutavad ja ütlevad tubli sõit, head jalad sul täna, aga sellist tunnet mul küll ei olnud, et sõidu lõpus kedagi kiita. Vastupidiselt paljud hoopis kaotasid täielikult mu respekti, mis mul alati konkurentide vastu on. Kuna tean, et kõik teevad nii kõvasti trenni kui oskavad, et jõuda sõita, et miks mitte seda siis ka sõidus näidata!
Kirjutangi sellepärast, et äkki aitab. Aga äkki ei aita, eks ma proovin maastikurattureid rohkem aidata ;)
Estonian national championships in road race. Havent raced in Estonia on the road for a very long time, had to be dissapoiinted, not so much with the result (rolled over finish 6th), but with the youngsters racing. Got myself huge cramps in the final stages of the race and couldnt help to make the race more interesting and couldnt sprint at the end.
Now lets get back to mountain bike :D
No comments:
Post a Comment