Nii kalendris märgitud enduro karikasarja etapp tühistati, vist mingi arusaamatus alaliidu ja korraldajate vahel, kuid jah teine etapp jääb karikasarjas vahele. Esmaspäeval helistati ja paluti, et tule sõida Porto regiooni meistrivõistlusi, minu tiim kirjas Porto regioonis, kuigi võõramaalane, siis nendelt meistrikatelt reeglite järgi võisin võita endale särgi. Peale suuremat mahunädalat ja paari kergemat päeva oligi mul plaanis intensiivseid trenne teha ja ütlesin jah tulen.
Hea meel oli näha ka Luciat stardinimekirjas, et siis ka konkurentsi stardis.
Peale neid pikki trenne rohke mäkkeronimisega, võtsin ühe päeva täitsa vabaks ja siis tegin tehnika trenni, millest käelihased ikka veel tunda annavad, jooksin oma rekordi, 4min50 kilomeetri kohta ja seda 8,5 km järjest, neljapäeval tegin veel mäeintervalle ja siis reedel stardis. Siin Portugalis tähistatakse 10.juunil Portugali päeva ja on püha.
Rada oli lühike, alla 10min ring, algus natsa sinka-vonka pargis, siis järsk mägi üles ja siis sinka vonka alla, palju oli ka lahtist liiva, ühes kivises sektsioonis leidsin oma raja, kuna rajalindid võimaldasid minna päris laialt, kõik sõitsid pea maas sisse sõidetud rajal, ma lõikasin lihtsalt sellel lõigul kivide vahelised ukerdamised välja, kahju et mul pilti sellest kohast ei ole. Rada oli kiire, palju oli ka tagasipöördeid, enne juba öeldi mulle et on hardtail rattal rada, täiesti nõustusin, läksin peale oma Poisoniga.
Tundsin end tõesti hästi, meil oli seitse ringi ja alates esimesest sirgest lõpuni välja olin liider. Hea meel oli tunda endas särtsu ja kiirus oli koguaeg olemas. Paar intsidenti oli ka rajal, mis õnneks lõppesid õnnelikult. üks neist oli tõusu keskel, kus lihtsalt üks vend rääkis telefoniga ja jalutas rajale, ma pidin ta lihtsalt käega eemale lükkama, et ta mulle otsa ei jalutaks. Teine oli hirmutavam, trepi laskumisel, tulin hooga alla ja samal ajal libastus üks väike poisike lintide vahel rajale ja hakkas veerema samas suunas kuhu ma sõitsin, suutsin natuke eemale keerata, kuid sai ta obaduse minu kingalt, kui laskumise all, hüüdsin veel üles et kas kõik korras, õnneks oli seal kohe inimesi poisikest aitamas, peale finishit tuldi ütlema, et kõik on hästi.
Oma sõidu lõppedes tundsin end täiesti värskena, see sõit oli pigem energiat juurde andnud kui välja pigistanud, kindlasti oli see väga suur laeng just emotsionaalselt, et tunne pingutades oli suurepärane ja sain vähemalt väikse revantsi Luciaga.
Nüüd mul on veel üks särk, millist mul varem pole olnud, kuid see jääb kasutamata, kuna Eesti meistri oma on kõvem ;)
Aitäh!
Hea meel oli näha ka Luciat stardinimekirjas, et siis ka konkurentsi stardis.
Peale neid pikki trenne rohke mäkkeronimisega, võtsin ühe päeva täitsa vabaks ja siis tegin tehnika trenni, millest käelihased ikka veel tunda annavad, jooksin oma rekordi, 4min50 kilomeetri kohta ja seda 8,5 km järjest, neljapäeval tegin veel mäeintervalle ja siis reedel stardis. Siin Portugalis tähistatakse 10.juunil Portugali päeva ja on püha.
Rada oli lühike, alla 10min ring, algus natsa sinka-vonka pargis, siis järsk mägi üles ja siis sinka vonka alla, palju oli ka lahtist liiva, ühes kivises sektsioonis leidsin oma raja, kuna rajalindid võimaldasid minna päris laialt, kõik sõitsid pea maas sisse sõidetud rajal, ma lõikasin lihtsalt sellel lõigul kivide vahelised ukerdamised välja, kahju et mul pilti sellest kohast ei ole. Rada oli kiire, palju oli ka tagasipöördeid, enne juba öeldi mulle et on hardtail rattal rada, täiesti nõustusin, läksin peale oma Poisoniga.
Tundsin end tõesti hästi, meil oli seitse ringi ja alates esimesest sirgest lõpuni välja olin liider. Hea meel oli tunda endas särtsu ja kiirus oli koguaeg olemas. Paar intsidenti oli ka rajal, mis õnneks lõppesid õnnelikult. üks neist oli tõusu keskel, kus lihtsalt üks vend rääkis telefoniga ja jalutas rajale, ma pidin ta lihtsalt käega eemale lükkama, et ta mulle otsa ei jalutaks. Teine oli hirmutavam, trepi laskumisel, tulin hooga alla ja samal ajal libastus üks väike poisike lintide vahel rajale ja hakkas veerema samas suunas kuhu ma sõitsin, suutsin natuke eemale keerata, kuid sai ta obaduse minu kingalt, kui laskumise all, hüüdsin veel üles et kas kõik korras, õnneks oli seal kohe inimesi poisikest aitamas, peale finishit tuldi ütlema, et kõik on hästi.
Oma sõidu lõppedes tundsin end täiesti värskena, see sõit oli pigem energiat juurde andnud kui välja pigistanud, kindlasti oli see väga suur laeng just emotsionaalselt, et tunne pingutades oli suurepärane ja sain vähemalt väikse revantsi Luciaga.
Nüüd mul on veel üks särk, millist mul varem pole olnud, kuid see jääb kasutamata, kuna Eesti meistri oma on kõvem ;)
Aitäh!
So the enduro cup race was cancelled, some
misunderstanding between the federation and the race organizers, so the second
cup race will be missing. And on Monday team called me and asked me to race
Porto regional championships xco , as my team is registrated in that region,
although I am foreigner then by the rules I still had the chance to win the
jersey. After a heavy endurance week I had planned some rest and then intensive
work, so it fitted well and I said yes I will make it.
It was good to see also Lucia on the start
list, so I would have some good rivals.
So after the long trainings with lots of
climbing, I took a day off, then made some technical training, from which my
arm muscles still are sore, ran my record of 4min50 per kilometer and that
during 8,5km, made some hill intervals on Thursday and on Friday I was at
start. Here in Portugal they celebrate 10th of June Portugal Day, so
it’s a holiday.
The track was short, less than 10min a lap,
first zigzag in park, then steep hill up, then zigzag down, lots of loose sand,
in one rocky section I made my own trail, as the marking of the course allowed
it, all others just followed blindly the ridden track, I checked I can cut a
slow rock section by making my own trail just above, sad that I don’t have a
picture of that section. Track was fast, lots of switch backs also, I had been
warned before that track is more hardtail one and I totally agreed, so I rode
on my Poison.
I felt really good, we had seven laps and
from the first straight until the end I was the leader. It felt so good to be
feeling fresh and speed was always there. There were couple of incidents on the
course. One was middle of the climb where one guys just walked on the course
and talked with the phone, I had to redirect him by pushing him away with my
hand so he wouldn’t step onto me. Second was more scary, on a stair downhill
from where I came with speed the same moment one little kid slipped on the hill
and was rolling down the hill on the course, I managed to redirect a bit but he
still got hit with my shoe, at the bottom I screamed up if he was ok, luckily
there were people helping him up, after race they came to tell me that the boy
was ok.
After my race I felt fresh, the race rather
gave me energy than took it, for sure it was one very positive emotionally, I
felt great in effort and I got a bit of rematch with Lucia.
Now I have one new jersey that I never have
had before, it will stay unused as my Estonian Champ one is stronger ;)
Thank you!
Tulemusi ei suutnud veel leida/Could not find the results yet
No comments:
Post a Comment