Seekordne Big Ride oli kodule kõige lähemal ja teadsin, et mind ootavad ees lahedad rajad. Oli võimalust ja läksin varem kohale, et saaksin radadega tutvuda ja trenni teha paigas, mis mulle meeldib.
Elamise broneerisin läbi neti ja olin kohaga nii rahul, selline teise kodu tunne, uus koht, see tähendab voodi hea ja uus, mis on minu jaoks hotellides kõige olulisem asi. Seega juba neljapäevast sain nendel radadel sõita, ka teised naised olid juba kohal harjutamas. Tundsin end hästi, ronimine mäkke läks kuidagi lenneldes, mis sest et enduro rattal ja kogu varustusega, kuidagi kerge oli, natuke pelgasin ehk väsin pühapäevaks ära, iga päev tuli üle tuhande tõusumeetri, kuid ka pühapäeval tundsin end värskena ja oli jõudu, et kurvidest välja sprintida.
Oli 4 toredat PECi, kõige vähem neist meeldis mulle PEC2, kuidagi selline konarlik ja sujuvust ei saanud eriti ükski kord. Seega mu plaan sõiduks oli, et esimesel saada sisse võistlustunnetus, teine üle elada ja siis sai nautida.
Lähemalt kirjeldades PEC1 - koguaeg kurvid ja väiksed astmed alla, põhimõtteliselt lõpuni välja, seega lõpuks jalad kükkis olemise asendist päris väsinud ja ka käed said vatti, eriti kive nagu ei olnudki.
PEC2 - eriti kiirust ei olnud ja palju kividega kurve, samas lühike.
PEC3 - algus kohe suure kivikamaka pealt, hästi varieeruv, selles oli kõike, kiirust, tehnilisi kohti, kive, soppa, liiva, kõike!
PEC4 - hästi kiire ja lühike.
Kel soovi pardavideoid PECidest vaadata, siis need siin https://vimeo.com/bigrideenduroseries
Võistlusel pidin PEC1 paljudest eespool startinud naistest kuidagi mööda saama, alati ei läinud just kõige sujuvamalt, korra ühe taga ukerdasin küljeli ka.
PEC2 läks ilma ühegi suurema veata, mis oligi mu eesmärk, lõpus ehk kaotasin paar sekundit, kuna jõudsin just ühele naisele järgi kohas, kus polnud võimalik rada anda.
PEC3 taaskord väga palju möödaminemisi, ühega kaotasin aega, teised läksid sujuvamalt. Nautisin tõesti sõitu ja tundsin et jõudu on piisavalt nii kätes kui jalgades.
Enne PEC4 tundsin, et ma võiksin veel ühele mägede ringile nagu see oli minna, nii 1500 tõusumeetriga ja kõik need rajad, seega tundsin end värskelt. Seda oli ka ajaliselt näha.
PEC4 andsin endast kõik, kohad kus andis pedaalida, andsin gaasi ja raja kiired samas kivised lõigud, lihtsalt lasin rattal minna, ütleme nii et panin päris hullu, tundsin et suudan ratast kinni hoida, et käed on veel särtsu täis ja lasin rattal lihtsalt minna.
Õnnelikult finishis, alles nüüd tahtsin teada aegu, enne ikka teised naised rajal vaatasid, et kuidas neil läheb, siis mina ei tahtnud midagi teada, lihtsalt tahtsin sõitu nautida ja anda endast mis mul on.
Väga hea meel võidu üle ja sarja arvestuses oleme võrdsete punktidega, kuid mulle sai liidrisärk, kui viimasena sõidetud sõidu võitja.
This event of the Big Ride was closest to my home and I knew I had some fun trails waiting for me. I had the chance to go ride there more early, to get ride the tracks and have some good training at the place I love.
I booked my accommodation through internet and I was so pleased with the place, like second home, it was a new place so that means the bed was new and comfortable, which is the most important thing for me in hotels. So from Thursday on I got to ride the tracks, also other women were already there. I felt good and the climbs somehow went by flying, it didnt matter that on enduro bike and with all the equipement, somehow it was so easy, I was a bit afraid that I will get tired for Sunday, as every day more than 1000 accumulation meters, but on Sunday as well I felt fresh and had good energy to spint out of the corners.
There were 4 nice PECs, the least I liked number2, somehow never found the flow. So my plan for the race was in the first get the feeling of the race, survive the second and then just enjoy.
A bit about the PECs - PEC1 just corners and steps down, all the way, in the end the legs got tired by being in the sitting position behind the saddle, also arms got so much work, not much rocks.
PEC2 - not much speed, lots of stony corners, but short-
PEC3 - start with big rock section and then it had all, fast parts, rocky sections, pedal, mud, sand - it had all!
PEC4 - very fast and short.
If you are interested seeing the PECs in video, they are recorded here https://vimeo.com/bigrideenduroseries
In the race i got to pass lot of women in PEC1, not all went smooth, one time even got my side to the ground trying to pass.
PEC2 no big mistakes, which was my objective, in the end lost some seconds as I caught up with a woman in front in a section where you could not pass.
PEC3 yet again a lot of passing, with one I lost some time, others were more smooth. But I enjoyed this one really, I felt good in legs and arms.
Before PEC4 I felt like I could go and do another loop in the mountain like I had done, so about 1500 high meters and all those tracks, so I felt fresh. That reflected in the time as well.
PEC4 I gave all I got, places I could pedal, I pedaled hard and fast sections with rocks I just let the bike go, I went quite crazy, I felt I could hold on to the bike, the arms had enough power, so I just let the bike go.
Happily in finish, only now I wanted to know the times, other women were checking also during the race how is going, but I didnt want to know nothing, i just wanted to enjoy the ride and give what I got.
I am very happy with the win and in overall we are tied with points, but as the last race winner, I got the leaders jersey on my back,
Elamise broneerisin läbi neti ja olin kohaga nii rahul, selline teise kodu tunne, uus koht, see tähendab voodi hea ja uus, mis on minu jaoks hotellides kõige olulisem asi. Seega juba neljapäevast sain nendel radadel sõita, ka teised naised olid juba kohal harjutamas. Tundsin end hästi, ronimine mäkke läks kuidagi lenneldes, mis sest et enduro rattal ja kogu varustusega, kuidagi kerge oli, natuke pelgasin ehk väsin pühapäevaks ära, iga päev tuli üle tuhande tõusumeetri, kuid ka pühapäeval tundsin end värskena ja oli jõudu, et kurvidest välja sprintida.
Oli 4 toredat PECi, kõige vähem neist meeldis mulle PEC2, kuidagi selline konarlik ja sujuvust ei saanud eriti ükski kord. Seega mu plaan sõiduks oli, et esimesel saada sisse võistlustunnetus, teine üle elada ja siis sai nautida.
Lähemalt kirjeldades PEC1 - koguaeg kurvid ja väiksed astmed alla, põhimõtteliselt lõpuni välja, seega lõpuks jalad kükkis olemise asendist päris väsinud ja ka käed said vatti, eriti kive nagu ei olnudki.
PEC2 - eriti kiirust ei olnud ja palju kividega kurve, samas lühike.
PEC3 - algus kohe suure kivikamaka pealt, hästi varieeruv, selles oli kõike, kiirust, tehnilisi kohti, kive, soppa, liiva, kõike!
PEC4 - hästi kiire ja lühike.
Kel soovi pardavideoid PECidest vaadata, siis need siin https://vimeo.com/bigrideenduroseries
Võistlusel pidin PEC1 paljudest eespool startinud naistest kuidagi mööda saama, alati ei läinud just kõige sujuvamalt, korra ühe taga ukerdasin küljeli ka.
PEC2 läks ilma ühegi suurema veata, mis oligi mu eesmärk, lõpus ehk kaotasin paar sekundit, kuna jõudsin just ühele naisele järgi kohas, kus polnud võimalik rada anda.
PEC3 taaskord väga palju möödaminemisi, ühega kaotasin aega, teised läksid sujuvamalt. Nautisin tõesti sõitu ja tundsin et jõudu on piisavalt nii kätes kui jalgades.
Enne PEC4 tundsin, et ma võiksin veel ühele mägede ringile nagu see oli minna, nii 1500 tõusumeetriga ja kõik need rajad, seega tundsin end värskelt. Seda oli ka ajaliselt näha.
PEC4 andsin endast kõik, kohad kus andis pedaalida, andsin gaasi ja raja kiired samas kivised lõigud, lihtsalt lasin rattal minna, ütleme nii et panin päris hullu, tundsin et suudan ratast kinni hoida, et käed on veel särtsu täis ja lasin rattal lihtsalt minna.
Õnnelikult finishis, alles nüüd tahtsin teada aegu, enne ikka teised naised rajal vaatasid, et kuidas neil läheb, siis mina ei tahtnud midagi teada, lihtsalt tahtsin sõitu nautida ja anda endast mis mul on.
Väga hea meel võidu üle ja sarja arvestuses oleme võrdsete punktidega, kuid mulle sai liidrisärk, kui viimasena sõidetud sõidu võitja.
This event of the Big Ride was closest to my home and I knew I had some fun trails waiting for me. I had the chance to go ride there more early, to get ride the tracks and have some good training at the place I love.
I booked my accommodation through internet and I was so pleased with the place, like second home, it was a new place so that means the bed was new and comfortable, which is the most important thing for me in hotels. So from Thursday on I got to ride the tracks, also other women were already there. I felt good and the climbs somehow went by flying, it didnt matter that on enduro bike and with all the equipement, somehow it was so easy, I was a bit afraid that I will get tired for Sunday, as every day more than 1000 accumulation meters, but on Sunday as well I felt fresh and had good energy to spint out of the corners.
There were 4 nice PECs, the least I liked number2, somehow never found the flow. So my plan for the race was in the first get the feeling of the race, survive the second and then just enjoy.
A bit about the PECs - PEC1 just corners and steps down, all the way, in the end the legs got tired by being in the sitting position behind the saddle, also arms got so much work, not much rocks.
PEC2 - not much speed, lots of stony corners, but short-
PEC3 - start with big rock section and then it had all, fast parts, rocky sections, pedal, mud, sand - it had all!
PEC4 - very fast and short.
If you are interested seeing the PECs in video, they are recorded here https://vimeo.com/bigrideenduroseries
In the race i got to pass lot of women in PEC1, not all went smooth, one time even got my side to the ground trying to pass.
PEC2 no big mistakes, which was my objective, in the end lost some seconds as I caught up with a woman in front in a section where you could not pass.
PEC3 yet again a lot of passing, with one I lost some time, others were more smooth. But I enjoyed this one really, I felt good in legs and arms.
Before PEC4 I felt like I could go and do another loop in the mountain like I had done, so about 1500 high meters and all those tracks, so I felt fresh. That reflected in the time as well.
PEC4 I gave all I got, places I could pedal, I pedaled hard and fast sections with rocks I just let the bike go, I went quite crazy, I felt I could hold on to the bike, the arms had enough power, so I just let the bike go.
Happily in finish, only now I wanted to know the times, other women were checking also during the race how is going, but I didnt want to know nothing, i just wanted to enjoy the ride and give what I got.
I am very happy with the win and in overall we are tied with points, but as the last race winner, I got the leaders jersey on my back,
No comments:
Post a Comment