Taça de Portugal - Ribeira de Pena UCI C2

Nädal taas palavuses. Kui Bakus vaatasin kadestavalt Agueda (ilmateade telefonil värskendab end automaatselt) ilma, et sajab ja 20 kraadi, siis Bakust tulles, saabus ka siia kuumalaine. Kogu nädal oli 30 ja pluss, trennid algasid varasemalt, et mitte päevakuumuse kätte jääda. Ka nädalavahetuseks Ribeira de Penas lubas kuuma ilma.

Laupäeval sõitsin varakult kohale, et rajatutvumisega ennelõunat valmis olla ja hotelli jahedamasse tuppa puhkama minna. Rada meeldis väga, märjema ilmaga oleks veel toredam, praegu oli väga, väga tolmune. Rajaga oli vaeva nähtud, ehitatud oli kaks päris kõrget hüpet, kuid kõik oli ära lihvitud, et midagi ohtlikku ei olnud, lihtsalt tuli lenksust kinni hoida. Ja siis oli looduslik kivine rada, mis mulle meeldib. Kive oli nii allaminekul kui ka kiviastmeid üles, väga tiptop. Samas oli ka tõuse, kus sai tuld anda, ilma suurema ringivaatamiseta kivide suhtes.

Pühapäeval stardis tundsin, et olen valmis, keha olin suutnud ülekuumenemisest hoida ja ka vedelikuga varustada. Õnneks ei olnud kella 11neks ka niivõrd kuum veel ja  rada lookles peamiselt puude varjus. Rajal oli joogipunkt, mida läbisime kaks korda, iga kord kas vahetasin pudelit või võtsin veepudeli värskendamiseks. Stardist minnes tahtsin esimesena jõuda hüpeteni, et siis sealt kivide sektsiooni esimesena jõuda, nii ka suutsin, kahel esimesel ringil oli Joana mul kandadel, sai ka korra mööda, joogipunktis kui juua võtsin, kuid ühel järsemal nõksul, kus kurv viis sind vasakule poole, kuid vaid paremalt oli nii tolmuse ja lahtise pinnasega võimalik üles minna, sain temast uuesti mööda, kuna sain sealt rattal üles. Siis kolmandal ringil märkasin, et Joana olin maha jätnud, kuid Lucia oli kandadele saanud, korraks oli raske hetk, et kas murdun või mitte, kuna keha oli punases, kuid võitlushing oli olemas, neljandal ringil sõitsime enam vähem koos, kuid siis murdus hoopis tema ja viimased kaks ringi suurendasin vahet järgmiste naistega. Sõiduliidrina õnneks ei pidanud nii väga tolmu sisse ahmima, mida teised naised hiljem kurtsid. Finishis oli tõesti hea meel, karikasarja liider on hetkel Lucia, kuid kaks etappi on veel sügisel ees! ;)

Peale võistlust oli väga palav, poodiumit oodates oleks võinud ära minestada, kuid õnneks oli ka varjualune. Ja peale seda autosõit koju, mul ju autos konti ei ole, seega no pluss 30 oli kindlasti ja ka kodus oli lämbe, uhh, õnneks tänane hommik on toonud jahedama õhu ja keha saab lõpuks puhata.

Aitäh kõigile mu toetajatele ja kaasaelajatele! J

Another week in the heat. When in Baku I envied the weather in Agueda (forecast is updating automatically on my phone) rain and 20 degrees, then from Baku I arrived to Portugal with the wave of heat. All week 30 and plus, all trainings started earlier to avoid midday heat. And for the weekend in Ribeira de Pena forecast was hot.

On Saturday I arrived early to be done with the course recognizing before midday and go to rest to the cooler hotel room. I liked the course, which would be even better in wet conditions, right now it was very, very dusty. They had worked on the course, built two quite big jumps, but all was smooth so nothing dangerous, just hold on to the handlebar. And then it was naturally rocky course, which I like. There were rocks going down and also some step-up stones going up. But also there were uphills where one could push without paying much attentions to the rocks.

On Sunday start I felt ready, I had managed to keep my body cool and hydrate well. Luckily at 11 o’clock it wasn’t too hot yet and the course was mostly under tree shades. We passed the feed zone twice in a lap and I always either changed my bottle or took a water bottle to refresh. From the start I wanted to arrive to the jumps first to enter the rock section first, which I managed. Two first laps Joana was on my heels, got passed me once in feed zone when I took a drink, but on one steep section up, to where the corner took you left, but just on the right with such a loose ground was possible to ride up, I rode passed her again as she took the feet out. Then on third lap I noticed I had dropped Joana, but Lucia had caught me, it was a mentally hard moment as body was in red, but I had my fighting spirit, fourth lap we rode more or less together, but then she cracked and the last two laps I was growing the distance with the other ladies. As the leader of the race I did not have to inhale that much dust, the others were complaining a lot after race. At the finish I was very happy, leading the cup series Lucia is in front, but we have more two races to do in autumn! ;)

After race was very hot, I could have fainted waiting for the podium, luckily there was also some shade. And car drive home was hell, as I don’t have air conditioner, then 30 plus all the way and home was hot from the day, uff, luckily today morning has brought some cooler air and body can finally rest.

Thank you all my supporters and cheerers! J