Taça de Portugal Enduro – Vouzela

Taaskord sain poodiumi kõrgemaile astmele ronida :)

Nädal möödus mul väga aktiivselt ja seda nii kehalises kui vaimses mõttes. MTBcampsil (www.mtbcamps.eu) oli esimene grupp sõitjaid, teadsin, et meil on kõik olud, et kõik sujuks ideaalselt, kuid ei olnud veel seda kogemust, sellest ka väike ärevus, kuid kuna me olime valmis ja endal laagerdamise kogemusi küllalt, et teada, mida sõitja vajab, siis kulges nädal toredalt. Uus ja tore kogemus ja MTBcamps kutsub lahkelt rohkem sõitjaid siia laagerdama!

Vouzela on kodule lähedal, seega käisin siit laupäeval ja pühapäeval. Laupäeva pärastlõunal sõitsin raja läbi koos oma tiimiga. Kahes esimeses PECis, mis olid pikemad, ootasime vahepeal teisi, viimases sõitsime lõpuni ja ootasime seal. Kaks esimest PECi vahelist osa olid päris korralike tõusudega, ühes oli pikalt ka üks järsk tõus, mis oli päris valus ka rahulikult võttes.

Esmakordselt algas enduro minu jaoks PECiga, tavaliselt on olnud ikka väike sõit stardist PECi stardini, kuid seekord ei olnud. Esimene oli väga väga väga kivine, kui laupäeval sai paar peatust tehtud, siis tundus küll väsitav, kuid mitte nii hullult kui võistluspäeval, tundsin et PECi lõpuosas pidurdasin juba liialt, kuid see oli ainuke võimalus ratast kivide peal kontrolli all hoida.

Väga paljud sõitsid vaid ühe kiivriga, kinnine kiiver on sinu enda valik, riski võtad ise kui lahtisega lähed, mina läksin kinnisega ja samuti võtsin tavalise kaasa ja vahetasin, kuna pikad tõusud olid niigi lämbed. Kuna mul eelmisel aastal ei olnud võimalust enduro karikasarjas kaasa lüüa, siis startisid need, kel punkte eelnevast aastast, eespoolt, minu ees startisid kolm sõitjat poole minutiliste vahedega. Esimeses PECis läks natuke aega kaduma möödaminekutega, kuid ega neil suurt valikut mulle paremini möödumiseks rada anda ei olnudki.

Peale maalilise vaatega pikka tõusu olime teises PECis. Selles PECis oli juba natuke pedaalimist ka, eelmises olid vaid kivid, kuhu vahele oli raske vändapöördeid sokutada. Seekord sain kõik eespool startinud naised kätte ja väga kiirete möödumistega. Nüüd teadsin, et olen naistest esimesel positsioonil. Samas tundsin, et keha ei olnud värske ja pidin korralikult pingutama, et kogu aeg nende kivide vahel end ärksana hoida.

Veel üks raske PECide vaheline tõus seljataga ja ees olid ootamas kaks viimast PECi. Need läksid kiirelt, kolmandas oli ka veel päris palju kive, kus ma ületasin enda enesetunnet ja liikusin endalegi natuke liiga kiirelt :D See tähendab, et oli olukordi, kus olin kohe kohe kontrolli kaotamas. Neljas PEC oli sujuvam ja pigem kurviline kui kivine. Kuid üleüldiselt oli see enduro ikka väga kivine!

Veel viimane pingutus finishini ja nüüd võin oma nädalaga rahul olla :)

Ohh ja nüüd on isegi kudumisvardad liiga suur pingutus, et ette võtta, hetkel see trükkimine oli ka suur ettevõtmine, kuid teie mu toredad kaasaelajad ja toetajad olete seda väärt ;) Aitäh!

Paus enne teist PECi kiivrite vahetusel

Break before PEC2 changing the helmets

Once again I got to climb on the highest spot on the podium :)

The week had been very active, and that physically as well as mentally. MTBcamps (www.mtbcamps.eu) had their first group of riders, I knew we had all the conditions for a perfect camp, but not yet the experience, so from that a little anxiety, but as we were ready and I have loads of camps participant experience to know what a rider needs, then the week went by with great and it was fun. Therefore MTBcamps waits happily more riders to come riding!

Vouzela is close to home, so I went from here on Saturday and Sunday. On Saturday afternoon I rode the course with my team. In two first ones, that were longer, we stopped to wait everyone to be together couple of times, the last two PECs rode until the end and waited there. The two first PECs had a quite hard connections, one had a long steep climb that was very demanding.

For the first time enduro started with a PEC for me, there have always been a connection after start before PEC, but not this time. First one was really really really rocky, as on Saturday with stops it felt hard, then on race day it was so crazy hard, towards the end I started to brake more than usual for me, but it was the only way I could control the bike on the rocks.

A lot of people rode with just one helmet, the full face was a choice, the risk of going with the open helmet was rider´s own risk. I still used both, as going down I felt safer and going up was enough hot even going with the open one. As I couldn’t participate last year then the girls having points from last year got to start before me, so there were three girls with 30 second gaps before me. In first PEC I lost some time passing girls, but they did not have better choice to give me way with all the rocks.

After a panoramic uphill we were up again for second PEC. There was more pedaling in that one, as the first was too rocky to add many pedal strokes. This time I caught up with all the women in front and the passing was very smooth. So I knew now that I was in the first position. At the same time I felt my body not that fresh and I needed to push hard my mind not to get sleepy between the rocks.

After another hard connection, there were the last two PECs. They went by fast, the third had still quite a lot of rocks and I went over my feelings and moved too fast even for myself :D It means that there were situations where I was about to lose it. Fourth PEC was smoother with nice turns, but not too many rocks. But overall it was one very rocky enduro!

Then last effort to reach the finish and I can be happy with my week :)

Right now even knitting needles are too hard work to do and this typing has been very hard work, but you my dear followers and supporters are worth it ;) Thank you!

Kokku tuli mul sõiduaega 2h20 ja koguaeg 3h05

The overall riding time for me was 2h20 and overall time 3h05