Taça de Portugal XCO - Oliveira de Azemeis UCI C1

Nädalavahetus taas võistlushoos. Seekord kodu lähedal, peale neid reisimisi olin rahul, et ei pidanud kuhugi nädalavahetuseks minema, vaid sain kodus ööbida ja kodunt võistlusele minna.
Rada mulle on tegelikult alati Azemeisis meeldinud, ka seekord enne võistlust rajaga tutvudes olin heas meeleolus. Sellised üpris järsud tõusud, kuid mitte liiga pikad, tehniliselt ei midagi hullu, ehitatatud kaks hüpet, millest esimene oli päris kaval, et maandumine oli lähedal, et mitte põhja hüpata tuli rahuliku hooga minna.
Eks mul oli natuke ikka võistlusärevust ka sees ja eelnenud öö ei olnud just parima unega, kuid ei midagi hullu ja olin stardis, valmis andma endast parimat, stardis olid ka kaks brasiillannat, eks kõrge kategooria võistlusel eeldaski ka võistlejaid mujalt.
Kohe esimesel ringil oli selge, et konkurentsi ma neile pakkuda ei suuda, kogu võistluse vältel ei olnud sellist värskust ja särtsu, väsinud, kuid eks ma jätsin endast nii palju kui oli rajale. Seega võistluse algusest peale olin kolmandal positsioonil ja tagant poolt mind keegi ei ohustanud. Proovisin võistlust nautida, kuid oli üks neist päevadest, kus ei ole seda sujuvust ja lõdvestunud tunnet nagu vaja. Andre ei suutnud peale teist ringi enam mu hüppe maandumist vaadata, liiga hirmutav oli :D, ma ise tundsin ka, et olen kandiline, kuid paremaks ei olnud täna suuteline. Samas oli nii hea, et oli kaasaelajaid kodukandist rajal, kes sellisel üpris üksluisel võistlusel, kus eespool sõitjaid ei näe ja tagapool sõitjaid ei näe ja ise proovid anda endast parimat, raja ääres karjusid ja meeleolu üleval hoidsid.
Suur aitäh kaasaelajatele nii raja ääres kui kaugemal ;)
Sain sõita jälle stardinumbriga, kus all ribal kirjas LIIDER, see annab ikka sellise tähtsama tunde :D, ja jätkan karikasarja liidrina, nüüd veel üks etapp oktoobris ootamas.

Another weekend in racing mood. This time close to home and after all the travelling I was happy that I did not have to go anywhere for the weekend, but could sleep at home and go from home to race.
I have actually always liked the track in Azemeis, also this time while making the track recognition ride I was in good mood, I like. Quite steep hills, not too long, although technically not hard, two built jumps, from which one is quite tricky, landing close to the jumps, so to avoid landing on flat, needed to go with not too much speed.
I had some race nervousness in me and the sleep in the night wasnt perfect, but not too bad and in start I was ready to give my best, there were also two Brazilian girls in start, the high category race usually brings people from far.
From the first lap it was clear that I was not able to give them any competition, all race long I was not feeling very fresh or full of energy, tired, but I left all that I had on the track. So I was from the start on third position and from behind no one threatened my place.
I tried to enjoy the race, but it was one of these days, when I dont have the smoothness and relax sensations on the bike. Andre said he could not look any more my jump after two laps, as it was so scary :D, I could feel I am stiff, but I just could not do anything about it today. But it was so nice to have spectators from hometown on the course, as it was quite boredsome race with no one in sight in front and no one in sight behind, so they made it more cheerful and interesting race.
Big thank you to all the supporters on the track and further ;)
And once again I could ride with the number plate that had LEADER written on bottom, it always gives more important feeling :D, and I continue to be the leader of the series, one more race to go in October.