Aitäh sulle! Jah just sulle, kes sa seda hetkel loed! :)
Kas oled siis pere, sõber, treener, kaasaelaja, konkurent, toetaja, asjahuviline, korraldaja vmt, mul on õnne, et sa oled! Õnn pidi ju tugevaid soosima :p :)
Täpselt selline see sport ju on, on vaja kõiki osapooli, et teha see vahvaks ja toredaks.
Olen väga õnnelik oma uue meistritiitli üle! Sõidu lõpus üks reporter küsis, et kas peale kõiki neid meistritiitleid, mis mul on, see ikka liigutab mind ja teeb rõõmsaks, vastus oli, et loomulikult. Sest tööd ja vaeva näen ju iga kord ja iga aasta, kogu hooaja vältel ja kui kogu seda ka tiitel kaunistab, siis see ikka rõõmustab. Pidevalt välismaal võisteldes ja olles on see suur au ja rõõm olla sini-must-valges!
Sõidust ka siis. Nädala sees käisin korra rajal trenni tegemas ja panin oma sõidutaktika enam-vähem paika, mida viimistlesin veel mõttes laupäeval rajal olles. Kuigi võib mõelda, et mis siin paika panna on, et stardist minek ja lõpuni välja, siis suur osa on siiski targasti sõitmisel, tundes rada ja ennast sellel. Ride smart and have fun!(Sõida targasti ja naudi sõitu) Täpselt sellisena tulebki sõit kõige paremini välja. Rajameistrid olid väga toredad ja olid mõnusa raja kokku meisterdanud, palju singlit ja ka ehitatud takistusi. Kiviaed on tavaliselt laskumiste peal, siis on sõites ajavõit kindel, sellel rajal oli aga siledal, trennis aega mõõtes oli näha, et sellel kiviaial ei ole eelist (ajamõõt oli kuni teise väikse muhuni, kes rada tunneb), seega mina jooksin, ei riskinud ka kummipurunemisega. Ja mul on ju õnne neid kiviaedu pidevalt sõita, et Eestis sõitjatel vist ainuke võimalus, seega ei tundnud, et pean ka midagi tõestama või näitama, et oskan, vaid kiireim olema ;) Samuti tulid jooksukohtadeks see väga kõrge palk väiksel tõusunukil (trennis sõites vahest hüppasin kenasti üle, kuid vahest ka lõin end ära) ja see väike trepp maja juures, mis vihmaga libedamaks oli muutunud. Siis vaatasin välja ka joogikohad, kui palju singlit, siis vahel ununeb see ära ja peab teatud kohad kindlaks määrama, kus siis sõidu ajal meelde tuleb. Ja veel mõned ´puhke´singlid ehk kohad, kus olen kiireim kui lähen sujuvalt, väga suurt jõudu mitte kasutades ja valides trajektoore, vastandiks siis jõuga kiirendamisele ja siis kinnipidurdamisele.
Eks ikka võistlusärevus oli ka sees, kuna pole Eesti naistega see aasta koos sõitnud ja alahinnata ei tasu kunagi kedagi ja laupäevasele unele ei aidanud kaasa majutuses olnud suur mürisev külmkapp teisel pool seina, õnneks oli see avalikult koridoris ja tõmbasin selle öösel vooluvõrgust välja (vabandan kui kellegi jäätis sellepärast ära sulas :D)
Pühapäeval olin valmis enda tiitlit kaitsma. Tegin täpselt nii nagu soovitus, sõitsin targasti ja nautisin sõitu :) Väga tore oli ka ergutajaid raja ääres kuulda, tundsin suurt rõõmu nii enda 12 xco sõidu meistritiitli poole sõites.
Suur aitäh SULLE veelkord!
Thank you! Yes you who you are reading this right now! :)
Whether you are family, friend, coach, supporter, sponsor, biker, rival, organizer, or other, I am lucky to have you! As the saying goes that luck favors the strong :p :)
Thats the way sport is, everyone around it are necessary to make it fun and joyful.
I am very happy with my new champion title! One reporter asked me after the race if after all the titles I have do I still am moved and happy to get this one, then my answer was of course! Because work is done every time and all the years and all season long and if I achieve a title for it, then yes it makes me happy. And racing so much abroad is an honor and joy to wear the blue-black-white jersey!
And about the race too. In the week I went to ride on the course and I set more or less my game plan, that I completed on Saturday on the course. Although one can think what there is to set, just go from start to finish, then one needs to ride smart, knowing the course and oneself on the course. Ride smart and have fun! Exactly like this the race will have the best result. Course makers were great and made a fun course, a lot of single tracks and built obstacles. Rock-garden is usually on descend, where the time gain is certain when riding, this course had it on flat, I measured the time in training and it did not gain time, so I ran, didnt risk a flat tire. And I have the luck to ride rock-gardens all the time, for riders who only ride in Estonia, it was probably the only time, so I did not feel the pressure to ride or show off that I can, but I needed to be the fastest ;) Also I ran a high log on small up-hill (in training sometimes I jumped it nice and sometimes I hit the log hard) and wood stairs up that with rain had gone slippy. Then I looked out spots to drink as if there are a lot of singles, sometimes the drinking can be forgotten, but with certain spots marked in my mind, I remember in the race. And some ´rest´single tracks where I was fastest with flow, not making so much effort and making the perfect line, so not to accelerate full and brake it off in corner.
I was feeling race excitement as I had not raced with Estonian girls this year and its never smart to underestimate someone, for Saturday´s sleep in accommodation the fridge behind my wall did not help, luckily it was publicly in hallway, so I unplugged it in the night (im sorry if someones ice cream melted :D)
On Sunday I was ready to defend my title. I did like I needed, rode smart and had fun :) It was so great to hear people cheer besides the track, it made the way to my 12th xco champion title even more enjoyable.
Thank YOU again!
Kas oled siis pere, sõber, treener, kaasaelaja, konkurent, toetaja, asjahuviline, korraldaja vmt, mul on õnne, et sa oled! Õnn pidi ju tugevaid soosima :p :)
Täpselt selline see sport ju on, on vaja kõiki osapooli, et teha see vahvaks ja toredaks.
Olen väga õnnelik oma uue meistritiitli üle! Sõidu lõpus üks reporter küsis, et kas peale kõiki neid meistritiitleid, mis mul on, see ikka liigutab mind ja teeb rõõmsaks, vastus oli, et loomulikult. Sest tööd ja vaeva näen ju iga kord ja iga aasta, kogu hooaja vältel ja kui kogu seda ka tiitel kaunistab, siis see ikka rõõmustab. Pidevalt välismaal võisteldes ja olles on see suur au ja rõõm olla sini-must-valges!
Sõidust ka siis. Nädala sees käisin korra rajal trenni tegemas ja panin oma sõidutaktika enam-vähem paika, mida viimistlesin veel mõttes laupäeval rajal olles. Kuigi võib mõelda, et mis siin paika panna on, et stardist minek ja lõpuni välja, siis suur osa on siiski targasti sõitmisel, tundes rada ja ennast sellel. Ride smart and have fun!(Sõida targasti ja naudi sõitu) Täpselt sellisena tulebki sõit kõige paremini välja. Rajameistrid olid väga toredad ja olid mõnusa raja kokku meisterdanud, palju singlit ja ka ehitatud takistusi. Kiviaed on tavaliselt laskumiste peal, siis on sõites ajavõit kindel, sellel rajal oli aga siledal, trennis aega mõõtes oli näha, et sellel kiviaial ei ole eelist (ajamõõt oli kuni teise väikse muhuni, kes rada tunneb), seega mina jooksin, ei riskinud ka kummipurunemisega. Ja mul on ju õnne neid kiviaedu pidevalt sõita, et Eestis sõitjatel vist ainuke võimalus, seega ei tundnud, et pean ka midagi tõestama või näitama, et oskan, vaid kiireim olema ;) Samuti tulid jooksukohtadeks see väga kõrge palk väiksel tõusunukil (trennis sõites vahest hüppasin kenasti üle, kuid vahest ka lõin end ära) ja see väike trepp maja juures, mis vihmaga libedamaks oli muutunud. Siis vaatasin välja ka joogikohad, kui palju singlit, siis vahel ununeb see ära ja peab teatud kohad kindlaks määrama, kus siis sõidu ajal meelde tuleb. Ja veel mõned ´puhke´singlid ehk kohad, kus olen kiireim kui lähen sujuvalt, väga suurt jõudu mitte kasutades ja valides trajektoore, vastandiks siis jõuga kiirendamisele ja siis kinnipidurdamisele.
Eks ikka võistlusärevus oli ka sees, kuna pole Eesti naistega see aasta koos sõitnud ja alahinnata ei tasu kunagi kedagi ja laupäevasele unele ei aidanud kaasa majutuses olnud suur mürisev külmkapp teisel pool seina, õnneks oli see avalikult koridoris ja tõmbasin selle öösel vooluvõrgust välja (vabandan kui kellegi jäätis sellepärast ära sulas :D)
Pühapäeval olin valmis enda tiitlit kaitsma. Tegin täpselt nii nagu soovitus, sõitsin targasti ja nautisin sõitu :) Väga tore oli ka ergutajaid raja ääres kuulda, tundsin suurt rõõmu nii enda 12 xco sõidu meistritiitli poole sõites.
Suur aitäh SULLE veelkord!
Thank you! Yes you who you are reading this right now! :)
Whether you are family, friend, coach, supporter, sponsor, biker, rival, organizer, or other, I am lucky to have you! As the saying goes that luck favors the strong :p :)
Thats the way sport is, everyone around it are necessary to make it fun and joyful.
I am very happy with my new champion title! One reporter asked me after the race if after all the titles I have do I still am moved and happy to get this one, then my answer was of course! Because work is done every time and all the years and all season long and if I achieve a title for it, then yes it makes me happy. And racing so much abroad is an honor and joy to wear the blue-black-white jersey!
And about the race too. In the week I went to ride on the course and I set more or less my game plan, that I completed on Saturday on the course. Although one can think what there is to set, just go from start to finish, then one needs to ride smart, knowing the course and oneself on the course. Ride smart and have fun! Exactly like this the race will have the best result. Course makers were great and made a fun course, a lot of single tracks and built obstacles. Rock-garden is usually on descend, where the time gain is certain when riding, this course had it on flat, I measured the time in training and it did not gain time, so I ran, didnt risk a flat tire. And I have the luck to ride rock-gardens all the time, for riders who only ride in Estonia, it was probably the only time, so I did not feel the pressure to ride or show off that I can, but I needed to be the fastest ;) Also I ran a high log on small up-hill (in training sometimes I jumped it nice and sometimes I hit the log hard) and wood stairs up that with rain had gone slippy. Then I looked out spots to drink as if there are a lot of singles, sometimes the drinking can be forgotten, but with certain spots marked in my mind, I remember in the race. And some ´rest´single tracks where I was fastest with flow, not making so much effort and making the perfect line, so not to accelerate full and brake it off in corner.
I was feeling race excitement as I had not raced with Estonian girls this year and its never smart to underestimate someone, for Saturday´s sleep in accommodation the fridge behind my wall did not help, luckily it was publicly in hallway, so I unplugged it in the night (im sorry if someones ice cream melted :D)
On Sunday I was ready to defend my title. I did like I needed, rode smart and had fun :) It was so great to hear people cheer besides the track, it made the way to my 12th xco champion title even more enjoyable.
Thank YOU again!
Big congratulation for your new title!
ReplyDeleteJiri
Thank you!!
Delete