Internacionales Ciudad de Valladolid

Alustan positiivsest! Esimene võistlus lõppes poodiumil ja enesetunne rattal annab kindlust.

Aga nüüd alustan siis algusest. Meie klubist ei saanud/tahtnud keegi Valladolidi minna, seega võtsin reisi ette üksi. Rahulik neli tundi sõitu ja kohal. Siis kaks tundi võistlusnumbri järjekorras!! Ma tõesti ei tea, mida nad seal majandasid, kuid kui veidi üle tunniaja oodanuna lõpuks laua äärde jõudsin ja arvasin, et oh lõpuks, siis see oli vaid litsentsi kontroll, siis anti paberileht numberiga ja öeldi, et näe mine uuesti ja oota, et number saada. Kõik olid suht tülpinud seal sabas seistes.
Aga no lõpuks siis number käes ja rada avastama. Selline pargi rada, kui ei olnud just sirge peal andmist, siis oli ülijärsud tõusud üles, laskumistel ei olnud midagi erilist, kaks laskumist olid negatiivse kaldega kurviga, kus pidi ratast natuke valitseda oskama, et mitte põõsasse panna, kuid ei midagi karmi. Rajal oli kerge lintide segadus ka, kuna laupäeva õhtul oli neil mingi eraldistardi moodi sõit, siis osad kohad tekitasid segadust, kuid arvasin, et sain õige raja kätte või noh enamus arvas.
Kella ei keeranud ja elasin oma Portugali ajas, seega kell 6 üles, et kell 9 stardis olla. Kerge hommikusöök kolm tundi varem, siis natuke puhkust veel hotellis ja siis juba võistluspaika. Karge hommik, kohe külm, taevas selge, samas üpris tuuline. Päeva peale aga läks palavaks.

Soojendus tehtud ja 15 minutit enne 9 stardikoridoris. Natuke jutustamist portugaallannadega, midagi toimus hispaanlannade plaanides, ma mõhkugi aru ei saanud, et mis täpselt toimub ja ega keegi ju inglise keelt ka ei räägi. Portugaallannad ka ürpis segaduses. UCI kohtunik kutsub nimekirja järgi lindi taha. Hispaanlannad sõidavad lindini ja istuvad ratta kõrvale maha, me saime aru, et ok nad tahavad, et midagi muudetakse, kuid mida. Minu jaoks oli arusaamatu, et miks need koosolekud, siis päev enne korraldatakse. Lint tõmmatakse eest (aa ja see jäi mainimata, et kõik see muidugi toimus 9.20) ja lastakse stardijoonele veereda, vaid väljamaa sõitjad teevad seda, hoiatus 10 sek, vile ja minek!
Esimene lauge tõus, võtan Joana tempos, siis sprindin ette ja tasapisi kasvatan vahet. Ja oi rajal on üks tõus-laskumine lisaks, seda mida eile ei olnud, ei midagi hullu saab ära sõidetud. Saabun finishi sirgele ja portugali tiimi vend vehib kätega, et sõit on läbi.

Jõuavad siis kõik naised kohale, kes ringi juba tegid, ja UCI kohtunik seletab (siinkohal pean mainima, et seda oma hispaania, vahel portugali keeles, ingliskeelset infot oli üldse väga vähe), et tema ei tea, kes stardi andis, kuid et tema seda ei teinud ja otsustati (samal ajal kui sõit meil käis!!!), et naised stardivad koos meeste eliidiga kell 11. Ma tõesti ei vaata, kes seda vilet stardis annab, igatahes me olime leilis, võistluse korraldaja vabandab, aga ega see ju meie ringi vähemaks ei teinud. Kohtunik räägib, et hispaanlannad blokeerisid sõitu, aga nad lihtsalt ei läinud starti ja põhjus oli see, et meie eest startisid kadett-poisid ja seenior mehed, et jäävad ette jne. Olen nõus, et meil kui eliit naistel on UCI punktidele sõit ja peaksime eest startima, kuid selle jama lahendamine on ikka koosolekutele, mitte stardis, kus võõramaa sõitjatel ei ole aimu ka mis toimub.

Mis meil siis üle jäi, olime kohale tulnud, et sõita uci 2 kategooria sõitu, kõht juba päris tühi, söön enne uut starti kaks Xenofit geeli ära, proovin ka jalgadest laktaati natuke vähemaks kerida. Start venib. Kell 11.40 saame lõpuks rajale. Rahvast on rajal veel rohkem ja veel rohkem on ettejääjaid ja taganttulejaid. Startisime minut peale mehi ja minut enne juuniore, aga mõlemates kategooriates oli hordides sõitjaid.
Esimene tõus läheb umbes samas stiilis nagu avastardis, natuke tuules, siis ise ja sprintisin veel, et jõuda esimesena singlile, ja mida teeb hispaanlanna, lõikab rada (väljub lindikoridorist), et minust mööduda, mul oli niigi villand nende jamadest, jõuan veel raja äärde vaadata, et ehk on keegi kohtunikest, kuid vaid mõned pealtvaatajad, ütlen paar kõvemat sõna, kuid võhm niigi väljas ja proovin edasi võidelda. Loomulikult tunnen, et ei ole seda esimese ringi jõudu, mis peaks, lähevad veel mõned hispaanlannad mööda, olen viies.
Teisel ringil näen enda kauaaegset konkurenti Luciat, temast mööduda oli magus. Saan enam vähem oma rütmi, Anna tagumik hakkab ka iga kilomeetriga suuremaks minema :D, viimasele (neljandale) ringile minnes on vahe vaid kümme sekundit, isegi portugali koondise boss rõkkab raja ääres, et näe mine võta kinni!
(Nende koondis aitas mind jookide andmisega) Lõpuks on õnneks rada hõredamalt rahvast täis, kuid nüüd jääme jalgu juba esimestele meestele. Vaikselt kuid kindlalt saan Annale lähemale, näen head võimalust viimanegi sekund kinni võtta negatiivse kurviga laskumises, teen oma sõidu parima laskumise ja hopsti, olengi kannul, eelviimasel raskel tõusul möödun ja vajutan nii kuidas saan, samas sellisel kruusa-liivasel pinnal nagu oli kogu rada, oli alati tegu, et kets ringi ei käiks. Laskumiseks saan juba hea vahe ja läinud ma olingi. Finishis kolmas.
Eks kibe maik kogu võistlust, samas hea meel oli rikkuda hispaanlannade poodium :D Ja enda sõitu, enesetunnet ja rattatunnetust silmas pidades võin siiralt rõõmus olla. Väga hea esimene sõit. Aitäh kõigile kaasaelajatele ja toetajatele! :)

I start with the positive! My first race ended up on the podium and the feeling on the bike gives me confidence.

So now I will start from the beginning. There was no one from our club who could or wanted to come to Valladolid, so I went for the trip alone. Calm four hour drive and I was there. Then two hour wait in the line for the race number!! I really did not understand what took so long, but as I arrived to the desk after an hour and thought ok that is that, then no, that was just the licence check, then they gave me a piece of paper with my number and said go and wait in the other line for the number. All were quite annoyed in the lines.
But ok finally I had my number and went to discover the track. It was a park track, if it wasnt a plain speed section it was a very steep uphill, descends were not technical, there was two with a negative slope turn, where needed to have bike handling skills to not end up in the bush, but nothing too hard. There was a confusion with the markers, as there was a race on Saturday evening, then some parts were confusing, but I thought I got the right track figured out, as majority had thought.
I did not turn my watch, lived by the Portuguese time, so 6 up to race at 9. Light breakfast three hours before the start, little rest in hotel and then already to the start area. Chilly morning, could say even cold, clear sky, quite windy. As the day came it became quite hot.

Warm-up done and 15 minutes before 9 at start corridor. Little chit-chat with Portuguese girls, something was up with the Spanish, I could not understand nothing what was really going on, and no one spoke English. Also Portuguese were quite confused. UCI commissaire calls us to the start band by the list. All Spanish ride to the band and then sit beside the bike, we could understand that they want something to be changed, but what exactly. I could not understand what for are the meetings the day before then. So the band was taken and we could ride to the start line (oh I forgot to add that it all was late, 9.20), only the foreign riders go, 10 seconds warning, whistle and go!
First hill I take with Joana tempo, then sprint ahead and bit by bit the cap grows. And oi the track had one more up and down section, that was not there the day before, but nothing too bad and easy to ride at first time. I arrive to the finish area and one of the Portuguese guys waves the hands, race is cancelled.

So all the women that started arrive from their lap and the UCI commissaire explains (I have to add that all was in Spanish, little bit in Portuguese, information in English was so limited) that he dont know who gave the start and it was not him and they decided (during the time we raced!!!) that women start with men at 11. I really dont look to the guy who blows the whistle, but we were all pissed, race organizer apologizes, but that doesnt make our leg any lighter from the lap. Commissaire tells that Spanish women block the race, but they just did not want to start and the reason was that there were cadet and senior men starting before us with some minute cap, so they would get in the way. I agree that us, elite women race for UCI points and we should start first, but that should have been solved in the meeting and not in the start, where the foreign people dont have a clue whats up.

So what we could do, we came for a uci 2 category race, my stomach was empty, I eat two Xenofit gels before the start and try to spin a little the lactate from the legs. Start is late. About 11.40 we get on the course. There is a lot more people on the course, a lot more passing and hassle. We started minute after men and minute before juniors and both of the categories had loads of riders.
First hill is almost the same with the first start, little bit on the wheel, then go in front and sprint to get to the single track, and what makes the Spanish girl, cuts the course, to get pass me, I was so upset already with all the day, I get a glance by the track, but not marshals, just some spectators, I just yell some harsh words, but as I am quite out of breath, then I try to fight on. Of course I feel I dont have the first lap power anymore, some more Spanish pass me, Im fifth.
On second lap I see my old rival Lucia, it was sweet to pass her. I get more or less to my rhythm, with every kilometre Anna´s butt starts to get closer :D, going to the last (4th) lap the cap is just 10 seconds, even the boss of Portuguese national team cheers for me to get her.

(Their national team helped me with my bottles) Finally the track is not so crowded, but now we are in first men´s way. Slowly but surely I get closer to Anna, I see a great opportunity to get the final seconds on the negative slope descend, I make the best downhill of my race and I am on her wheel, on penultimate climb I pass her and push as hard as I can, on this loose gravel course needed to be always cautious not to lose traction. I got a nice gap for the descend and away I am. Third in the finish.
I have a bitter taste from the race, but I was glad to ruin Spanish podium :D And considering my race, feeling and bike sensations I can truely be happy. Very good first race. Thank you all for your cheering and supporting! :)