Selle nädala jooksul, mis ma siin olen jõudnud olla, proovisin ära nii downhilli ratta kui ka 29eri.
Downhilli rattal käisin koos kolme teise sõitjaga proovimas Avalanche´i rada, mis siis oktoobri alguses toimub. Esimene mõte rattale peale istudes oli, et kuidas nad nii raske rattaga hüppavad :D, enda hardtailiga on see nii kerge. Aga ega me ei läinudki kohe hüppama. Päris väsitav päev oli, jõudsime kolm korda alla sõita, tegelikult oli plaani neli, aga ma ei jõudnud enam. Väsitav värk ja samuti dziibiga üles, põhimõtteliselt vertikaalselt minek oli minu jaoks pinget tekitav.
Ja eile, täna sõitsin esmakordselt 29er Lapierre´iga. Esiratas tundub kuidagi liiga vastu nägu olevat, kuid muidu olid emotsioonid positiivsed, juurikatest, takistustest oli nii üles kui alla minnes kergem. Ehk et kaalukauss järgmise aasta suhtes kipub 29er poole.
Durning the week I have been back here, I have had the chance to try riding a downhill bike and 29er.
With three others we went to see the Avalance course that will be in the beginning of October. First thought I had sitting and feeling the downhill bike was ´how they jump with this heavy thing!` with my hardtail it seems much easier:D. But of course I was not going to jump. It was exhausting day, made three runs, planned was four, but well I was too tired. Also the jeep drive up the almost vertical hill was tense for me.
And yesterday and today I got to ride the 29er Lapierre. The front wheel seems to be in the face, but otherwise the emotions are positive, over obsticles and roots it goes easier uphill and downhill. So I start to consider having a 29er for next season.
Downhilli rattal käisin koos kolme teise sõitjaga proovimas Avalanche´i rada, mis siis oktoobri alguses toimub. Esimene mõte rattale peale istudes oli, et kuidas nad nii raske rattaga hüppavad :D, enda hardtailiga on see nii kerge. Aga ega me ei läinudki kohe hüppama. Päris väsitav päev oli, jõudsime kolm korda alla sõita, tegelikult oli plaani neli, aga ma ei jõudnud enam. Väsitav värk ja samuti dziibiga üles, põhimõtteliselt vertikaalselt minek oli minu jaoks pinget tekitav.
Ja eile, täna sõitsin esmakordselt 29er Lapierre´iga. Esiratas tundub kuidagi liiga vastu nägu olevat, kuid muidu olid emotsioonid positiivsed, juurikatest, takistustest oli nii üles kui alla minnes kergem. Ehk et kaalukauss järgmise aasta suhtes kipub 29er poole.
Durning the week I have been back here, I have had the chance to try riding a downhill bike and 29er.
With three others we went to see the Avalance course that will be in the beginning of October. First thought I had sitting and feeling the downhill bike was ´how they jump with this heavy thing!` with my hardtail it seems much easier:D. But of course I was not going to jump. It was exhausting day, made three runs, planned was four, but well I was too tired. Also the jeep drive up the almost vertical hill was tense for me.
And yesterday and today I got to ride the 29er Lapierre. The front wheel seems to be in the face, but otherwise the emotions are positive, over obsticles and roots it goes easier uphill and downhill. So I start to consider having a 29er for next season.
Teoreetiliselt peaks 29er olema kiirem - ratta suurema läbimõõdu tõttu on veeretakistus väiksem.
ReplyDeleteKas DH varustuses palav sõita ei ole?
Oi jaa, kui mäetipus oli selline kõle tuul ja panin alguses kileka ka peale, siis õnneks sain selle ära anda peale 400 m, auto ootas ristuval teel. Kuid jah kui päike välja tuli, siis oli ikka päris palav.
Delete