Reis Prantsusmaale ja Val d´Isere MK

Vahepeal ei ole eriti aega ega ka interneti ühendust olnud, annan nüüd teada, kuidas see nädal on läinud.

Teisipäeval pakkisin auto ära ja istusin kuue paiku õhtul autosse. Suutsin mõne väikese peatusega sõita Leedu Poola piirini, seal ühes tegin esimese pikema pausi. Kui uuesti sõitma hakkasin, sain paar meetrit sõita, kui sain aru, et midagi on valesti. Läksin vaatama ja tuli välja, et tagumine kumm on toss. Ei tea, kas sellest et mul oli väsimus sees või millest, aga ei tulnud hetkekski paanikat, kuigi olin üksi ja ega ma seda autoasja väga ei jaga, no kuna olin bensukas, siis vaatasin, kus seal rehvirõhupump on, sõitsin sinnani ja lasin õhku täis, kuulsin, et väheke susiseb küljelt, kuid väga väike tundus auk olevat. Ostsin siis bensukast vahu ja täitsin sellega. Järgmised kilomeetrid sõitsin hinge kinni hoides, iga auk tundus, et rehv on ikkagi tossiks läinud, keset pimedust oli siis küll hirm tee äärde jääda. Poola piiril veel võeti kõrvale, sain uuesti hinge kinni hoitud, kuna Eestisse tulles sähvatas kaamera Poolas, kuid neil andmebaasis midagi ei näidanud ja minu paberid korras, siis lasti tulema. Siis peale 25 km sõitu, käisin kontrollimas rehvirõhke, kõik oli kombes, kuid vähemalt järgnevad 200 km oli igal ebatasase pinnasega teel tunne, et mul on rehv toss, siis juba ükskõik milline neist. Reis aga kulges ja kulges ja lõppu ei paistnud olevat. Saksamaal ühes ummikus oli tõesti hea näha, kuidas kõik ja absoluutselt kõik autojuhid reastusid teineteist arvestavalt. Ummik tekkis, kuna kolmas rida kadus teetööde tõttu ära ja kõik autojuhid sõitsid kuni tee lõppes ja siis reastusid lukuna vaheldumisi, nii on ikka tõesti hea ja pingevaba ummikus kergelt liikuda. Kuskil Saksamaa lõpupoole oli juba täitsa öö ja peale pausi, suutsin kiirteel reastuda valele mahasõidule, seal siis natuke tiirutasin endal juba kergelt paanika, kus olen, kuna mul navi ei ole ja kaarti sõidu ajal kogu aeg vaadata ka ei saa. Õnneks sain varsti uuesti õigele suunale ja sõit jätkus. Siis kui lõpuks neljapäeva hommiku poole Prantsusmaa maaliliste mägede vahel sik-sake sõitsin, ei suutnud enam üldse mõelda sellele ilule, mis mind ümbritses, peas oli vaid mõte puhkamisest.

Kella 11 paiku lõunal jõudsin Val d´Isere´i. Põhimõtteliselt kohe peale seda, kui olin end sisse seadnud, läksin magama, tõusin õhtul kergeks eineks ja taas magama.

Reedel vaatasin rada ja tukastasin. Arvatavasti peale reisiväsimust andis ka kõrgus tunda, olime 1850 m merepinnast. Laupäeval ei olnud seda särtsu ja jõudu, kuid proovisin sellest üle olla, kuna teadsin samas, et mul ei olnud just kõige paremat sõitu oodata. Sain ka külje maha, ei midagi hullu, taas püsti ja edasi.

Nüüd juba teisel pool mägesid, puhkan ja sean end Transmaurienne´iks valmis. See siis hakkab kolmapäeval proloogiga ja lõppeb pühapäeval peale nelja mägede etappi.

Le Corbier

I did not have much time or internet connection, so finally I can tell about the week.

On Tuesday I packed up the car and around six in the evening sat in the car. I managed to drive with some little brakes near the border of Lithuania and Poland, there I made a longer stop. When I started again, I could ride just few meters and I understood that something is not right. I went out and saw that the back tyre is flat. I dont know if it was the tiredness in my body, but I did not panic for a second, althought I was alone and I dont know much about cars. As I had stop at a petrol station I looked where they have the tyre pressure machine and drove there and pumped the tyre, I could hear that it gave air out from one little place. I bought foam from the station and filled the tyre with it. The next kilometers I kept my breath, every hole in the ground felt like the tyre went flat, I was scared to be besides the road in the dark in the middle of nowhere. They stopped me at the border of Poland. I had to keep my breath again, as when driving to Estonia the speed camera made a flash, but they did not see anything at their database and my papers were good, so I could drive on.

Then after 25 kilometers I checked the tyre pressures again, all was ok, but at least the next 200 kilometers all the uneven parts of the road made my heart jump. The travel went on and on and the end did not seem come any closer. In traffic jam in Germany it was really nice to see how all the drivers respected each other and changed the line like a zip. The jam was because there was road works and one line closed, and all were calm and changed the line at the last part so it was best for everyone. Somewhere at the end of Germany I made a pause and in the night and tiredness I made a wrong turn after I started again, I did not have a gps and could not see the map all the time, so I made some circles until I got the right road again and the drive could continue. Finally when I reached France on the picturestique mountain roads I could not enjoy any of it as I just wanted to rest.

About 11 o´clock I arrived Val d´Isere. When I had settled in the appartment then I went to sleep, woke for a little snack and sleep again.

On Friday got to see the track and take a nap. Besides the travel tiredness may be also the altitude was difficult to handle, as it was 1850 m above sea level. I did not have the spark of strength on Saturday, but I knew I could not be very fresh. I had a crash too, but light one, straight on the bike again.

Now already otherside of the mountains, resting and preparing for Transmaurienne. It will start on Wednesday evening with a prologue and end on Sunday after four mountain stages.