Jõudsin kenasti reedel Portugali.
Reis läks kenasti. Estonian Airiga Londonisse, seal pagas välja, tegin ka paar tundi aega parajaks ja siis Easyjetiga Portosse. Ricardo Orbita teamist oli mul vastas ja elamisse jõudsime umbes kümne paiku, ehk kesköö paiku Eesti aja järgi. Elan siin tema perega, üpris suur ridaelamu korter,kus mul on oma tuba. Nende kolmandas klassis käiv poeg oli need paar nädalat usinasti inglise keelt õppinud, juba eelmine kord luges ta mulle usinasti numbreid 1-100ni:)
Laupäeva hommikul läksime nende tiimi kokkusaamiskohta, kus siis pakiti auto ära ja sõitsime Seia poole. Ilm oli väga palav, rajal kohe vastik. Hiljem istusin oma hotellitoas rätik, mida külma veega aeg-ajalt niisutasin, peas veel tükkaega. Kohe kindalsti ei tahtnud lasta kuumusel võimust võtta.
Pühapäeval oli õnneks kerge briis, et nii hull ei olnud. Polar näitas, et oli 29 keskmist ja 38 maksimaalne temperatuur.
Rada väga tehniline ei olnud, kuid tähelepanelik pidi ikka olema, ehk et peale tõuse ei saanud rahulikult taastuda laskumistel, vaid pidi ikka ette vaatama. Üks tüdruk oligi ühes hüpekas, kus ma ikka iga kord enne pidurdasin, et õhulendu ei oleks, kuna seal ei olnud eriti maandumispaika, enda rangluu puruks sõitnud.
Võistlus kõige paremini ei alanud, peale kilomeetrit, hakkasid naised mööda minema ja mul ei olnud jõudu ega tunnet, et kaasa minna. Sõitsin seal 5-6, siis 4 ja siis hakkas jõud tagasi tulema. Sain korralikult pingutada ja hakkasin ka inimesi kinni puudma. Eelviimasel ringil puudsin 3nda koha kinni ja viimasel 2 kinni. Ja võitjale jäi kaotust natuke üle kolme minuti, mis ei olegi väga hull, arvestades mis tunne mul alguses oli. Ja arvestades ka seda, et võitja on reitingus minust eespool.
Siin elan veel kuni neljapäevani, saan trenni teha ka korralikelt küngastel, millest kodus puudust tundsin, ja siis reedel peaksin juba Inglismaal olema, et mk rajaga tutvust teha.
No comments:
Post a Comment