Taaskord stardijoonel.
Enne kui ma võistlusest räägin, lähen nädalake ajas tagasi, nimelt kui peale Cadima võistlust olin puhanud ja plaanis oli suurem treeningkoormus, et juuniks parim mineks oleks, siis kukkusin trennis. Olid suured tuuled olnud ja juba trenni lõpetades tuhisesin metsateedel tagasi kodu poole. Kiire lõik ja peale kurvi nägin oh eukalüptipuu laiutab tee peal, mul oli poolsekundit aega, et otsustada, mida teen, tegin vale otsuse, tundus et puulatva poolt on võimalik mööduda, aga puulatv võttis lenksu käest ja kiirus oli suur ja seal lend maapinnani. Parem külg kõik kannatada saanud, puus valutas , põlv sai uue laksu, käsi küünarnukist labani ka, ka nägu taaskord vasaku poole pealt nätaki saanud. Istusin siin natuke maas ja kirusin, et ei võtnud otsust pidurid blokki panna ja nii palju kiirust kui võimalik maha saada enne puud, aga mis tehtud see tehtud. Kui hakkasin liigutama, tahtis ka pilt taskusse minna, ehk ootasin veel rahulikult enne kui kodu poole veeresin. Rattal oli taaskord Garmini kinnitus läinud, aga rohkemat ei tundunud olevat.
Ehk et uus taastumine kukkumisest ja hiljem siis selle nädala sees püüdsin natuke ka trenne rajale saada. Ei läinud just kõige optimistlikumalt võistlema, samuti ei ole kerge see kord kuus suurema verekaotusega nädalavahetused (tundub et olen saanud enda võistlusstressi maandatud ja keha funktsioneerib olenevalt kas on võistlus tulemas või mitte, mis on toonud aga kaasa selle et kuidagi täpselt võistlusnädalavahetusteks on sattunud need verekaotused, natuke nagu "nokk kinni saba lahti - nokk lahti saba kinni" situatsioon).
Estremozi rada ei tundnud, teadsin vaid juttudest, et on palju kiiret rada, aga samas jagub ka järsemaid nukke, rajaprofiililt tundus ka kaks pikemat järsku nukki.
76km 1700m+ naised nagu ikka saime eraldi starditud, alguses ei tahtnud keegi väga ees kühveldada, natuke siis jaotasime omavahel seda, aga ei olnud väga kiire see tempo. Siis tuli pikem tõus singlil, kus olin kolmandal positioonil, esimene pani korraliku tempo peale, pidin kiirelt saama tema taha, mis õnnestus, aga juba lõõtsutasin, pikalt sain tema tempos olla, kuid siis tuli üks eriti järsk pikem lõik ja kuigi teadsin, et pean hoidma kinni, siis ei olnud selleks jõudu. Tagant poolt oli juba vahe suur teistega, ehk esimene sai ees ja jäin üksi sõitma, seal kuskil 15kmeetril. Sealt peale siis üksik sõit. Lahe oli Evora Monte kindluskülast läbi sõita, loomulikult Estremozi kindlus-loss on ka vägev, kui keegi kunagi Alentejo piirkonda satub. Tavaliselt on sealkandis ikka palav ja kuiv. Laupäeval trennis saime vihma, õnneks pühapäeval pidas taevas vastu, aga oli pilves ja kergelt korra tibas.
Taaskord maratonil teine, vähemalt väga stabiilne seis maratonisarjas.
Aitäh kõigile kaasaelajatele ja toetajatele proovin nüüd ikka pikemalt mitte maakontakti otsida! :D
Once again on the start line.
Before I tell about the race, I will take you to last week.
After the Cadima race and small rest, I had planned a bigger block of training
for June, but then I crashed in training. Had been some really strong winds
overnight and finishing my training in the forest, I was riding down the hill
fast on dirt road. After a corner appeared a eucalyptus tree on the ground, had
half a second to take a decision and I took the wrong one. I decided as it
seemed there is still some space for the bike to pass at the top part of the
tree, but the tip of the tree took out my handlebar, I came full stop from a
high speed, hard hit on the ground on my right side, my hip was hurting and
once again knee was damaged and my arm as well. I took my time sitting and thinking
the right decision would have been blocking the brakes and taking off as much
speed as possible, but well what is done is done. When I started to stand and
check the bike, I felt like losing consciousness so I took some more time. AS
for the bike it seemed just the Garmin support once again broken. Then I cruised
down the hill to home.
Once again recovery from crash and beginning of this week I
tried to put myself more or less on track again with trainings. So I wasn’t very
optimistic about the race, and also it was not easy as the monthly blood loss
started Saturday (it seems I have finally got my stress levels down for the
races, yet now my body functions regardless if I have a race or not, so it has
been hard once a month to have raced with considerable blood loss.
I haven’t raced in Estremoz, so I just had heard of the
track that is rolling and quite fast, but yet have steep parts, and from the
profile it seemed two longer and harder climbs.
76km 1700m+ as normal we women got our own start. No one
really wanted to push, so we divided it a little, but the pace wasn’t fast.
Then began a longer climb on single track, I as on third position and first one
put the pace high, second lost contact and I had to push to get to the wheel, I
was at her wheel quite nicely, but then
came a longer and steeper climb, I knew I should keep at wheel, but I just couldn’t,
so I lost contact. The others behind already had lost much ground to us, so I
stayed alone, from about km 15 until the end riding alone. Cool was riding
through castle village called Evora Monte, of course Estremoz itself has a
castle top town, so if you ever in Alentejo. Normally there is dry and hot, we
got some rain in Saturday training, but luckily the rain hold off on Sunday, it
was all cloudy and few drops, but nice to ride.
Once again second in the marathon series, at least very
consistent.
Thank you everyone for cheering and supporting, I will try
my best to keep away from touchdowns! :D
No comments:
Post a Comment