Midagi jälle teistsugust!
Väga raske on tegelikult
siia kirja panna seda kolme päeva, kuna väsimus on suur ja ega pea ega käekesed
ei tahaks väga seda tööd teha, aga ma proovin siiski.
Vila do Conde
Peneda-Geres Extreme on kolmepäevane võistlus, mis on paarisvõistkondadele
(seekord midagi uut ja sõitsin segameeskonnas) ja rada ei ole märgistatud ehk
kõik käib gps seadmete järgi.
Kui nüüd hiljem neid
pilte vaadata, siis tean kus ma ära käisin ja kuidas seal kõik välja nägi, kuna
kõik, mida mina võistluse käigus nägin, oli – teiste seljad ja tagajooksud,
teed oma ees ja garminit, ahh ja siis kui tee viis üles ja juhtusin pilku
kaugemale suunama, siis neid seinu ja serpentiine, mida tegelikult ehk ei
olekski sel hetkel näha tahtnud.
1.päev 93km 2980m+ 6h
Kohe alguses oli mul
raske harjuda ebaharilikult sooja ilmaga, Eesti kolm nädalat värskust andsid
tunda, siinse kohta oli täitsa tavaline soojus, kuid mulle hetkel harjumatu.
Tundsin, kuidas mu pea hakkas ebamugavalt kuumenema. Kui vahepeal kuskilt
ojavulinast mööda sõitsime, oli kange tahtmine kuskile sukelduda. Üks
segameeskond sai eest ära, kuskil peale 60km saime teada, et nad ei ole üldse
kaugel, tahtmine oli proovida järgi jõuda veel, kuid siis äkki lakkasid mul
tagumised käigud töötamast, käiguvahetaja lingid lihtsalt ei toiminud ja
logises värgendus käes, jäime seisma ja proovisime parandada, keerasime sealse
kruvi kinni, kuid käikudest oli siiski kasutuses vaid kasseti ülemised 5 käiku,
ehk et kui rada kiiremaks läks ei olnud mul käiku ja tempot ei saanud nii
kõrgel hoida kui oleks tahtnud. Ka toitupunktis, kus oli tehniline abi,
küsisime abi, seal midagi pusis, kuid siiski tööle ei saanud. Kuid lõpuni sai
sõidetud, küll oli palav ja väsitav.
2.päev 97km 3289m+ 7h13
Ees oli pikk päev,
raskete tõusudega. Kuna eelmisest päevast jäi selline mõru maik, siis oli
tahtmine suur, esimese tõusu otsa saime koos liider segameeskonnaga, siis
laskumisel saime vahe sisse, kuid siis eksisime gps rada vaadates ja teisele
tõusule minnes olime taaskord tagaajaja rollis. Saime jälle koos üles ja
laskumisel vahe sisse, kolmanda pika tõusu saime omas tempos sõita ja ei näinud
neid, laskumisega kindalasti kasvatasime vahet veel. Siis enne neljandat rasket
tõusu, ühel külavahe teel suutsin endale mingi ora kummi torgata ja niivõrd
suur oli auk, et kummi sees olev vedelik seda ei suutnud parandada. Pusimist
oli palju ja ajakaotus suur, liider segapaar oli mööda saanud ja motivatsioon
mul kadunud. Kui hommik oli olnud mõnus pilves, siis nüüd oli ka päike erksalt
väljas ja need seinatõusud lageda taeva all, väga raske oli nii vaimselt kui
füüsiliselt. Ja siis suutsin veel ühe oga endale kummi leida. Saime veelkord
kummi vahetada. Möödus veel üks segapaar. Ma ei suutnud oma ´õnne´ uskuda, et
just mina neid ogasid sealt metsa vahelt leidsin. Samas oli ka väga lahedaid
mtb radu ja sai ka rattasõitu nautida. Enne lõppu jõudsime end veel uuesti teiseks
segapaariks sõita.
3.päev 107 km 3483m+ 6h48
Stardis olles oli meel kindel,
tahtsin, et võidaksime etapi, üldarvestuses oli juba ajalist kaotust pea et
tund, ehk tundus täiesti võimatu, kuid seda enam tahtsin siis etappi saada
kirja. Esimene raske tõus, alguses oli täielik sein, nii kui olin Filipe´ilt
küsinud,et kas saaks mulle vett krae vahele valada, panid liiderpaar teise
käigu, ehk mees lükkas naise kiiremini mäest. Ka Filipe aitas mind, kuid siiski
jäime maha ja enam seal segasummasuvilas ei näinud ka, kuid siis kui tõusul
olid laugemad kohad, oli mul kuidagi teine käik, möödusin paljudest ja mingi
hetk nägime ka liiderpaari, saime mäe otsa napilt olles neist maas, kuid laskumise
esimesel lõigul, juba nad käes ja maha jäetud, siis oli tehnilisem laskumine,
kus oli vaja rattalt ka maha tulla, kuid mulle oli sõidetav palju rohkem kui
enamusele, palusin siis rada ja möödusin paljudest, seal oli tore tõdeda, et
sõitjad teavad mind ja mu oskusi, oli neid kes hea meelega rada andsid ja
karjusid teistele ees - ´Tule eest, lase Maarisel sõita!´ Teine raske mägi sai
ka sõidetud, tundsin, et mul on jalgades jõudu, kuigi rasked päevad selja taga,
hea oli jõudu tunda. Samuti kui rada oli huvitavam ja rohkem tehnilisem, seda
nii üles kui ka alla, andis see mulle energiat juurde. Mulle meeldib sõita
huvitaval rajal ja see annab mulle jõudu! Me sõitsime ka üldarvestuses väga
heal kohal (sel päeval 24. paar). Viimased 30km olid piin, kuid õnneks ei olnud
palju ronimist enam ja sain Filipe tuules sõita. Täitsa läbi omadega finishis.
Kuid etapivõit tuli ära!
Peale finishit aga
kohtasime liiderpaari naist, ma olin segaduses, minu arvates olid veel rajal,
aga naine oli kukkunud ja otsustasid mitte edasi sõita, kuna sel hetkel oli
veel üle poole sõidu ees.
Tuli siis nii välja, et
võitsime endale viimase päeva lõpus liidrisärgid ja võistluse võidu.
Selline hästi väsitav
võistlus, kus ei ole mälus neid toredaid radu ja vaateid, vaid pigem see
väsimus ja need kisendavad jalalihased.
Organiseeritud muidu väga
toredasti, et finishi juures kohe söögilaud ja ööbimiskoht, spordihall, kuhu
kõigile madratsid laotud ja kotid stardist kohale toodud. Andsid ratta ära ja
hommikul oli ratas puhas ja õlitatud. Õhtusöök ja hommikusöök ka kõigil koos
sööklas. Selline ühine koostegemine.
Aitäh !!
Again something new!
Its really hard to put the three days in
writing, because the tiredness is big and head and my hands don’t really want
to make this job, but well here I try.
Vila do Conde Peneda-Geres Extreme is a
3-day race for doubles (something new and I rode in mixed pair) and the track
is not marked, all is done by our gps devices.
Now looking at the pictures I really see
where I was and how was the view, because all I saw during the race was – other
back and back wheels, road ahead of me and my garmin, oh and sometimes when the
road was very steep up, I had time to look up and see the hard wall zig-zag
climbs, that I really didn’t want to see at the moment.
1.day 93km 2980m+ 6h
From the beginning I had trouble to adjust
to the warm weather conditions, three weeks in cool Estonia had me spoiled,
although for here it was nothing too much, but for me was hot. I felt my head
heat up uncomfortably. When sometimes I heard a river flow, all I wanted to do
is to go for a swim, but I pedaled. One mixed pair got away, after some 60km we
heard that they are not too far ahead and the wish to catch them was there and
then suddenly my rear gears stopped to function. The levers just didn’t do
nothing, and the shifter was loose, so we stopped and tried to fix it, we
tightened the screw but still I didn’t have all the gears. I just had the 5
easier ones in the back, so when it was more rolling and fast, we just couldn’t
go as fast as we wanted. Also in feed/tech zone we asked help, the guy tried
but couldn’t fix it. But we still could finish the race, was hot and tiresome.
2.day 97km 3289m+ 7h13
It was a long day with hard climbs. As from
the first day I had some bitter taste, then the wish was there, first long
climb we got to the top with the leader pair, then with the descend we got a
gap, but then we made a mistake reading the gps and when we started the second
climb we were again in chasing the leaders, again on the top we were together
and then going down we made a gap, the third climb we could make our own rhythm
and didn’t see them, and with the descend we probably enlarged the gap, but the
right in the end of the descend going through a small village, I got a spike in
the tire, and the whole was so big that the tubeless liquid was not able to fix
it. We had quite a trouble getting the tire fixed and lost loads of time, we
lost the first position and I lost a lot of motivation. Also the morning had
been nice and cloudy, but by then the sun was shining full head and the really
steep climbs were fully exposed to the sun, it was hard mentally and
physically! And then I managed to find another spike in my tire. Another tube
change. Another mixed pair passed. I couldn’t believe my ´luck´ of finding the
spikes all for me. There were also fun mtb tracks and could still enjoy riding.
Before the finish we managed to pass one pair and second place in the end.
3.day 107 km 3483m+ 6h48
At the start the mind was set, I wanted to
win the stage, in overall the gap was almost an hour, so it seemed impossible,
but at least I wanted a stage win. First hard climb, at the beginning was long
part very steep, the moment I had asked Filipe to pore some water on my neck,
the leader pair attacked, the man push the woman up. Also Filipe helped me, but
still we lost them, and after some while didn’t even see them in the mass of
people climb up the steep climb. When the climb started to have some steadier
parts, I found my power and started to pass people, at some point started to
see the leaders, when the climb ended we had just a little gap to close, with
the first part of the downhill the gap was closed and we were leading, then
started a more technical part of downhill, there were parts that had to be made
by walking, but some parts were rideable for me more than for others, here it
was so nice to acknowledge that people know me and my skills, many gave me way
gladly and even shouted to the next one ´Get out of the way, let Maaris ride!´
Then second hard climb done, I felt good, I felt power in my legs, even though
we had hard days before. Also when the track was more interesting and technically
more challenging, up or down, it gave me extra energy. I like to ride on
interesting course and it gives me power! We were riding well considering all
the categories (24. Place on this day) The last 30km was painful, but luckily
it was more flat and I could ride on the wheel of Filipe. I was totally done at
the end. But we had got the stage win!
After the finish I was confused to see the
leader pair girl, I expected her to be on the course, but she had fallen and
they had decided to quit, as they had had more than half of the race still to
go.
So it ended this way and we won the leader
jerseys in the final day and got our names as the winners of the race.
It is a very tiresome race, the memory of
fun tracks and lovely views are blocked by the tiredness and screaming muscles.
On the other side it is well organized, at
the finish we had food waiting and our accommodation, a big sporting hall with mattresses
for everyone and our bags from the start. Gave away our bikes and the next
morning had them washed and oiled. Dinner and breakfast serves at diners. Sort
of doing all together thing.
Thank you!!
Excelente Maaris, Parabéns aos dois, bjnhos
ReplyDeleteobrigada! :) bjs
Delete