Monday, October 3, 2016

Avalanche Licor Beirão 2016

Avalanche on tõesti eriline võistlus, seal üleval võistlejate massis olles, ei ole teist võistlust, kus valdaksid sellised emotsioonid- ärevus, kuid samal ajal lootus, et keegi su ees, kõrval midagi hullu korda ei saadaks, samal ajal ikkagi kerge hirm, et kõike võib siin massis juhtuda, kui kõik korraga mäest alla hakkavad kihutama. Ja selle tolmuga, mis see aasta oli !
Laupäeval käisime Goingbike grupiga rada sõitmas, mis oli eelnevatest aastatest erinev, esimesed kolm kilomeetrit olid samad ja siis keeras mäe teisele küljele, kuna olen Lousas sõitnud küllalt palju, oli siiski täesti uusi kohti vähe, lihtsalt kokku oli pandud väga huvitavalt, selleaastane trass meeldis mulle kõigist eelnevatest kõige rohkem.
Juba treeningutel sai selgeks, et tolmu saab palju üleval olema, seal mõnekesi sõites, oli juba suuri raskusi singlitel raja nägemisega, tegelikult piisas ühest inimestest ees ja oligi juba vaade päris udune.
Aga ma tõeliselt nautisin, suurepärane rada, seltskond ja enesetunne rattal, midagi paremat ei olegi.
Laupäeval siis üks terve raja läbimine ja pool, alumine pool singleid. Pühapäeval enne võistlust üks raja täielik läbimine ja siis juba üles ja võistlust ootama.
Pool tundi varem oma ratas juba joonele, et saaks oma joonel hea stardipositsiooni, minu joonel olid osad juba oma ratta pannud, sain keskmise koha, vasakut äärt väga ei eelistatud. Minu nr 99 andis mulle 6. stardijoone. Kaks naist olid regamisel kiiremad olnud ja olid neljandal, nägin neid stardijoonel paremal ääres, ega stardist minnes ei näinud enam midagi.
Esimene kerge kurv suurele teele, ütleme nii et selles tolmus ei olnud midagi näha, teine kurv oli ka pime, siis läks veel pimedamaks ja kuna tee kergelt lookles, siis ees pidurdati vahepeal blokki, kuna lihtsalt ei olnud midagi näha, ise siis loomulikult ka, see oligi nii et näed vaid vahetult enda eessõitvat inimest ja kõik, ülejäänu on tolmus. Ei maksa arvata, et pedaalimist ei olnud, oli ja palju, nii kui oli võimalus rajal pedaalida, siis pidi ka pedaalima, kuna oli vaja ju nii kiiresti sõita kui võimalik!
Kuigi ma ei teadnud, kui hea stardi ma sain, et kus ma arvestuses olen, siis singlitel tundus, et ma olin heal kohal, kuna meil ei tekkinud väga ummikuid, vahepeal paar jäid ette, kuid ei olnud aeglased. Mõtlesin endamisi, et kui naistest on ka keegi eespool, siis on ta tugev ja osav, kuna enamuse sõidust ma tõesti sõitsin oma maksimumi lähedal. Ühe korra oli ka peaaegu, lõin ühel singlil lenksu otsa vastu puud ja kaotasin tasakaalu, vaarusin seal umbes 5 sekundit kuid suutsin siis õigele poole end tagasi kallutada.
Korralik pingutus ja väga hea sõit, olen endaga rahul :) Ja veel parem on näha enda progressi, Strava lõigus, kus mul aegu juba 2014 aastast, olen ühtlaselt kiirem!
Suur aitäh kõigile, kes toetavad ja kaasaelavad!

Pilte, videosid lisan ajajooksul veel.








Näha on mind nii stardis, kui sirgel, siis möödub ta minust, saan ühe kurviga peaegu jälle ta ette ja siis olen tal kuskil selja taga, seal kohas kus hüüdmist, on minu häält ka kuulda ja tundus et video lõppes seal kus ma temast mööda sõitma hakkan.
Pool rajast videol.
You can check me at start, then on a wide road, then he passes me, I almost get in front at one corner, then the screaming part you can hear my voice and video ends I think in the place I start to pass him. Half the course in this video.

Siin ma siis möödun temast, natuke on näha veel ja siis kaon eest. Piisas, et sain paarist tüübist veel mööda ja minul järjekordi ei olnud rajal, hea ülevaade rajast, nagu näha siis väga palju näha rada ei olnud :D
So this is where I pass him, bit can seen me riding in front, but then i go faster. It was good I passed more guys and I didnt have no stops on the course, good overview of the track, not much to see as we had it :D

Läheme siis lõpuni välja / So take you until the finish


Avalanche is one special race, being up there in the pack, there is no other race with these emotions - excitement, but at the same time hope that no one in front or besides you dont make something stupid, but still having fear as anything can happen in the pack when all start to rush downhill all together. And with that dust we had this year !
On Saturday we went to check the course with Goingbike group, it was different than previous years, first three kilometers were the same and then it turned to other side of the hill, as I have ridden in Lousa quite a lot, then totally new track sections were few, but it was all put together very nicely, this year´s course I liked the most from all the previous ones.
Already in trainings it was clear, it will be dusty, riding only with couple of people, there was difficulties to see on the single tracks, actually it took only one riding before you and already you were in a cloud. But I really enjoyed, superb course, company and feeling on the bike, there is nothing better.
Saturday we did one full course and half with the last singles. Sunday one more time full and then already up the mountain and get ready to race.
Half an hour before bike on the start line, to have good position on my line, on my 6th line there were already some bikes, so I got a center spot, left side was not prefered. Two ladies had been faster with the registration and were in the 4th line more on the right side, I saw them on the start line, when the start was given, well then I didnt see much anymore.
First slight corner to a bigger road, there was not much to see, second corner was also blind, and then it got even darker, as the road was slightly waving, then in front people braked to almost stop as you just could not see anything, so did I, you could only see the person just immidiately in front of you, nothing more, just dust. And dont think there was no pedalling, there was pedalling in every place there was possible to pedal, as we had to go as fast as possible!
I didnt know how good had been my start, I felt that I had had a good one as on the single tracks there as not much traffic, some made a small line, but no one slow. I was thinking to myself if any of the women are in front, well then she must be strong and good as most of the race I could give my maximum. There was one almost, I hit a tree with my handlebar and lost balance, I was there about 5 seconds trying to regain it and get back riding and I managed to do it without falling.
It was one real effort and very good ride, I am happy with myself :) And its very good to see my progress, on one of the Strava segments that I have times already from 2014, I am steadily more faster!
Thank you all who your are supporting me and cheering for me!

With some days I will put some more photos

Üldkoht oli ka väga hea! Overall place was also very good!

No comments:

Post a Comment