Taça de Portugal XCO - Oliveira de Azemeis C1

Võitsin !! Kirjas 1. kategooria võit!

Ohh, see selline magusat natuke huulte peale pärast haput :D

Kodule kõige lähemal karikasarja etapp, rada käisin vaatamas juba neljapäeval ja laupäeval veel korra. Ja magada sain omas voodis ja hommikul ka kaerahelbeputru keeta. Küll ehmatas mind pühapäeva hommikul tühi esikumm, kuid lootsin, et oli ventiilist tulnud välja, ja nii see vist oligi, kuna hiljem kumm pidas vastu kogu päeva.

Rada mulle alati meeldinud, kui nädala sees oli jahedamat ilma ja ka vihma, siis nädalavahetus oli palav, stardis oli 28 kraadi. 

Ei ole peale mm-i seda õiget toredust rattal leidnud, ka see nädal läks sellise keskmise tundega, kõik trennid said tehtud, mis plaanis, kuid mitte kõige entusiastlikumalt. Võistluspäevaks võtsin kogu vaimse jõu kokku, teadsin, et just pea on see, mis hetkel puudub. Ei vaadanud stardilisti, ei huvitanud kuidas teistel ettevalmistus läinud (viimati oli karikasarja etapp ju juunis), läksin sõitma oma sõitu võidu peale, midagi muud mind ei olekski rahuldanud. Teadsin, et saab raske olema. 

Stardist minema ja peale esimesi treppe sain liidripositsiooni. Joana oli kohe tagajooksus kinni, Luciat oli näha natuke kaugemal. Sõitsin omas tempos, samas mitte täiesti saja protsendiga, teisele ringile minnes oli teiste naistega kerge vahe sees. Kolmanda ringi alguses kaotasin aega, kuna ühel juunioril (meesjuuniorid startisid meie tagant paar minutit), kes oli varem mööda läinud tuli järsul tõusul kett maha ja nii pidin ka mina jooksma. Natuke veel ja Lucia oli mul rattas. Tundsin leitsakut. Samuti olin päris piirajas, kuid natukene hoidsin varu. Neljanda ringi keskel, ühel pikal järsul tõusul, kus paaris kohas oli võimalik mööduda, tõusu alguses Lucia sprintis, kuid ma sprintisin kohe ka, säilitasin liidrikoha, samal tõusul natuke kaugemal, kus oli kaks joont üles, proovis ta uuesti, ma sprintisin samuti, kui rajad kokku said läksid natuke küünarnukid ka käiku, sain siiski oma ratta jälle ettepoole, siis veel viimane nõks tõusul, mis oli ülijärsk, kus oli tegemist et rattal üles saada, jäin pooleks sekundiks seisma, ilma jalga väljavõtmata, kuid sellest piisas, et temal enam tasakaalu polnud ja pidi jala välja võtma. Sealt tuli väike vahe sisse, nüüd panin endast kõik mängu, tema aga murdus ja viimasel, viiendal ringil oli juba vahe püüdmatu. 

Peale finishit oli kohe anti-dopingu kontroll, seal sain terve päeva istuda. Kui esimese hurraaga sain topsi täis pissitud, siis tuli välja, et liiga lahja, et tuleb veel pissida, enam juua ei saanud, siis läks tund, tops uuesti täis, kuid ikka lahja, siis veel tund-kaks, topsis ikka veel liiga lahja, ja no nüüd siis 5 tundi hiljem kui sinna läksin oli juba piisavalt kollane ja sain minema, vahepeal sain poodiumil, söömas ja aurahasid kätte saamas käia, koos turvajaga muidugi :D

Karikasarjas veel üks etapp ees, olen punktiga Lucia taga, ehk et rihma ei saa lõdvaks lasta!

Aitäh kõigile, kes mind toetavad!

I won! I got C1 category victory!

Ohh, its like a bit of sweetness on my bitter lips :D

From the cup races this was the closest to home, I rode on course already in Thursday and then again on Saturday. Got to sleep in my own bed and make oatmeal porridge for breakfast. A bit frightened when Sunday morning the first tire was flat, but I hoped its from the closer and it appeared to be like that, as the tire held on the entire day.

I have liked the course always, if in the week it had been raining and cool, then for weekend it was hot, 28 degrees in start.

I have not yet fully recovered my moral since the worlds, and also this week went by with so-so feelings, I got my trainings done, but not with much enthusiasm. For the race day I pulled myself together, I knew right now what was missing is my head. So I did not look at the start list nor was I interested how others are doing (last time we raced together was in June), I just went to race my race to the first place, nothing else would have satisfied me. I knew it will be hard.

Start and after some stairs I was in leading position. Joana clued to my wheel. Lucia was a bit further. I rode my rhythm, kept a bit in reserve, going to the second lap I had a bit of gap with other girls. On third I lost some time, as one junior (the junior boys had started few minutes after us) who had passed me dropped his chain on a steep climb and I was stuck behind and got to run. Little time later Lucia was on my wheel. I could feel the heat. And my body was suffering, but still held a bit back. In middle of fourth lap on a longer steep climb, with not too many passing options, Lucia sprinted in the beginning, I responded and kept my leader position, later on where was two line option, she sprinted again, I responded and when the lines went to one, we had our elbows in use, I got my wheels ahead again. Then at the very top was very, very steep section, where it was hard to get up on bike, I just stalled half a second without putting my foot down, and that was enough that she didn’t have the balance to be on the bike and took her foot out. From there I got a little gap and now I put my all to the line, she cracked, and on the fifth lap I had already uncatchable gap.

After finish straight to anti-doping control, got to stay with them all day. Was so content with the first cup that I peed in just an hour, but it turned out to be to clear, so went by another hour, another cup that was not yellow enough, then more one-two hours, again cup with too clear content and after 5 hours I managed to give them a cup that passed the test, in the waiting time I got to go to podium, and went to eat and receive my prize , all that with a guard :D

Now there is one more cup event, and I am down with one point, so no letting loose!

Thanks to everyone who help me!