Big Ride - Castejon se Sos

Jeeeee võitsin etapi ja üldkokkuvõtte
Õnnelik Hispaania enduro karikasarja Big Ride Open de Espana võitja!!

Reis viimasele Big Ride etapile oli kõige pikem, tsipa alla 1000km autosõitu, millest viimane kümnendik imekaunil, kuid aeglasel mägiteel, sihtpunkt Castejon de Sos Püreneedes.

Sõitsin kohale kahe jupina, ehk pärastlõunal hakkasin liikuma, peatusin kiirtee äärses hotellis ja hommikul edasi, kohale jõudsin keskpäevaks. Kohapeal olin koos Algarve klubiga ja nemad olid valmis sõitma minema, siis kähku riidesse ja ratta selga. Ronisime mäkke ja alustasime algusest, PEC1 ­- alguses päris palju pedaalimist peale kurve, samas palju salakavalikke kive rohu sees, kuhu võis kiirus hetkega pidama jääda, lõpp kiirem, mõne laheda kivisektsiooniga. Siis veelkord mäkke ja kordasime sama rada. Peale seda läksin mina hotelli puhkama, teised tegid veel 2 ja 3 otsa. Laupäeval oli kohustuslik teha 75% rajast, mis sobis täpselt, ees ootasid PEC2, 3ja 4. Peale pooleteise tunnilist ronimist PEC2 - lühike ots pedaalimist, siis järsem osa alla, lahedad kurvid, kus sai juba kiiremalt minna ja kive jätkus ka, peale ühe külakese läbimist oli pikk sektsioon tagasipöörde kurve, ikka vasakule-paremale-vasakule-paremale lisaks kivimügarikke. Käed andsin korralikult tunda. Siis PECide vahelisel osal oli pikk sektsioon jala minekut, kitsal järsul kivisel tõusul. PEC3 kivi kivi otsas, kogu rada oli väga raputav, samas sai kiirelt minna, mis aga tegi rappumise veel kiiremaks ja intensiivsemaks. Käed päris läbi. PECide vaheline osa natuke alla, siis jälle hästi järsult üles kõndimist, millele järgnes lahe xco raja taoline osa, mille tõusunukid aga enduro rattal väga raskelt tulid, võistlusel sealt jala üles. Ja siis PEC4 siledaim ja sujuvaim neist kõigist, käed said vähemalt puhata.

Pärast lõunal taas uinak, mis kujunes isegi 3tunniseks, eks reis, merepinnakõrgus (hotell all orus oli üle 1000m merepinnast) ja jube palavus väsitasid keha mitmekordselt.

Pühapäeval olin valmis startima, stardist esimese PECini oli aega 2tundi, sellest tund oli kindalt ainult ronimist. Esimeses PECis tundsin end hästi, kuid viimasel kiiremal osal ei pedaalinud enam nii palju, kuna ei olnud nii palju jõudu kätes, et püsti peal sprintida, päris palju oli ka vaja rada hüüda, möödusin mäletamise mööda 5 inimesest. Natuke olin mures, kuidas ma need rasked 2 ja 3 üle elan, kui käed juba tunda andsid. Nendel radadel tundsin ka esimest korda enda enduro rattal, et esipiduriketas võiks veel suurem olla, 180 ei olnud nii jõuline kui vajasin. Siis taaskord pikk tõus ja PEC2, sujus hästi, kuni püüdsin ühe naise kinni tagasipöörete juures, kus ruumi eriti ei olnud, otsisin kohta kust saaks mööda ja tuli ootamatult üks kivi ette ja olin käpuli. Kui siis kiiresti üles ja peale paari kurvi uuesti naise kinni sain, jäi talle õnneks kurv liiga järsuks, pani otse ja jäi seisma, mina sain mööda, andsin tuld ja veel viimasel sajad meetrid kui tagumine ratas leidis üles terava kivinuki ja kumm hakkas tubeless vedelikku välja pritsima, sõitsin veel PECi lõpuni ära, ise lootes, et äkki parandab vedelik augu ära, kuid see oli siiski selleks liiga suur. Mõned karmid sõnad, siis rahu, siis ahastus, siis rahu, hehe, emotsioonid olid laes, mõttes välgatas, kas tõesti on kogu karikasari nüüd kaotatud?! Selle PECi lõpu juures oli just üks Algarve kutt ergutamas, kes aitas mul rahuneda ja oli moraalselt toeks, kui siis sisekummi sisse sain ja täis pumpasin. Siis kiiresti kolmanda raja suunas, see järsk tõus kivide vahel kõndimist oli raske, higi voolas ja pulss laes. Kui üleval olin võisin natuke hinge tõmmata ja jäi aegagi puhata ja maha istuda, samuti pumpasin kummi veel õhku sisse, et ei oleks väga suurt ohtu ´ussihammustuseks´, kuna kolmandal oli ju ees ootamas vaid kivi kivi otsas. Panin kõik mängu ja tagasi ei hoidnud, kuigi hinge kinni hoidsin ehk nii mõnigi kord kui ratast väga kõvasti vastu kive ära lõin. Kõik sujus, vaid viimasel sirgel oleksin ehk saanud paar sekundit ehk kiiremalt, kuid ettejäänud naine mu hüüdeid ei kuulnud. Kuid emotsionaalselt olin rahulik, vähemalt oli rattaga kõik korras ja ees ootas vaid viimane sujuv PEC. Sinna üles jõudes oli keha ikka väga väsinud, üle kolmekümne kraadi ja üle nelja tunni selja taga. Veel viimane pingutus, vigu ei teinud ja finishis!

Karikasarja võit tähendab mulle palju, teadvusse imbus see alles päev hiljem, võistluspäeva lõppedes olin õnnelik selle sõidu finishisse jõudmisega, enduro on vägagi emotsionaalne sõit, andes rajal kõik, kui kontroll hakkab hajuma taaskord sundides end tegema enda sõitu, samas kui ees hakkab konkurent paistma tahaks nagu juurde panna, kuid peab säilitama enda rütmi ja sujuvuse ja mitte üle pingutada. Ja finishisse jõudes ei tea, kas sellest piisas, et olla kiirem rajal. Peale toredaid poodiume taaskord autosse, minu õnneks aitasid Algarve kutid Madriidini ja sealt sõitsin ise edasi kodu poole, ühe jutiga.

Aitäh kõigile õnnitlejatele ja kaasaelajatele ja toetajatele.

Hooajal on üks tubli saavutus taas kirjas - Hispaania 2015 Enduro karikasarja Big Ride võit.

Yepiii I won the event and the overall
Happy Spanish enduro cup Big Ride Open de Espana winner!!

The travel to the last Big Ride event was the longest, just little bit under 1000 km of car drive, the last tenth on spectacular but slow mountain road between clifs, destination Castejon de Sos in the Pyrenees.

I drove there in two parts, I starte afternoon, stopped for the night in a hotel near motorway and continued in the morning, arrive by midday, I stayed there with the Algarve guys, they were ready to go for a ride, so quick change of clothes and on the bike. We climbed the hill and started with the beginning, PEC1 - quite lot of pedalling after corners in the beginning, yet having quite a lot of hidden rocks in the grass that could stop the speed fast, end was more fast with some cool rock sections. Then again climbing up and once again the same PEC. After that I went back to hotel to rest, others continued with 2 ja 3. On Saturday was mandatory to make 75% of the course, which suited well, PEC 2, 3 and 4 awaited. After some hour and a half of climbing we reached PEC2 - short section of hard pedalling, then steeper down, cool corners, which could take quite fast and lots of stones, then after passing a village was long section of switchbacks, left-right-left-right with plenty of stones. The arms were heavy. The section between PECs had a long section walking steep on a rocky climb. PEC3 was rock after rock, very shaky, but it was fast, but that made the shaking even harder. Arms were quite dead. Between PECs some light downhill, another section walking up and then cool xco track sort of section, but with enduro bike the uphills were hard, on race day I walked. And then PEC4 which was smoother and flowier of them all, at least the arms got some rest.

Afternoon once again a nap, which was even 3 hour long, the travel, altitude (hotel in the valley was over 1000 m ) and the heat had made it all more harder.

On Sunday ready to race, from start to the first PEC we had 2 hours, from what 1h was pure climbing. On the first PEC I felt good, although on the last fast section I did not pedal as much as I could have, my arms did not have the power to support me spinting on the saddle, I had to yell for way quite a lot too, I remember passing 5 people. I was little worried how I will survive the 2 and 3 PEC if Im that tired of the arm already. On these track first time I felt that my 180 disc in front is bit weak for the power I needed going down. Once again climbing to the PEC2, which went well until I caught a girl on the switchbacks, there was not much room and as I was looking a way pass, I stumbled on a stone and down I went. Quick back up and after some switchbacks I caught her again, , luckily the turn was too tight for her and she over rode it and stopped, so I could pass, gave gas and last hundreds of meters more, but then I managed to find one sharp rock in the dust and the tubeless liquide bursted everywhere, rode the PEC to the end, hoping the liquide will stop the hole, but it was too big for that. Some harsh words, then calm, then desperation, then calm, heh roller coster of emotions, a thought came trough my mind, is the series really lost with this?! Just at the end of this PEC there was one of the Algarve guys cheering, and he calmed me and supported mentally, while I put a inner tube and pumped. Then quick towards the third track, the steep walking section was hard, sweat was pouring and heartrate high. At the top I could take some easier breaths, even had time to sit down and relax, pumped more air to avoid snake bites in the tire as there were so many stones awaiting on the PEC3.

I went full gas and did not hold back, although I held my breath couple of times after hitting the back wheel hard on the rocks. All went well, the last straight I could have maybe be some seconds faster but the girl I wanted to pass did not hear me. But emotionally I was more calm, at least the bike was ok and just the smooth last PEC awaited. Arriving up there I was tired all over the body, over thirty degrees and over 4 hours had passed. Last effort, no mistakes and I was at the finish!

The overall series win means a lot to me, it arrived to my awearness a day later, in the race day I was happy to have finished the day, enduro is so emotional, giving all on the track, sometimes starting to lose control and pushing your mind to get back into your rythm, yet if another starts to come in sight, want to push more, but need to maintain own rythm and not over cook it. And arriving finish never knowing if it was enough to be the fastest. After some nice podiums back into the car, I was lucky the guys from Algarve helped me until Madrid with driving and from then on I took the wheel and drove non-stop to home.

Thank you for congratulating, cheering and supporting!

One more mark in the season is done - Winner of the 2015 Spanish Enduro series Big Ride.

Tulemused/results
PEC1
1.Maaris 12min03
2. Muriel 12min17
3. Marketa 12min33
PEC2
1. Marketa 11min05
2. Maaris 11min13
3. Muriel 11min22
PEC3
1. Maaris 4min50
2. Marketa 5min00
3. Carla 5min02
PEC4
1. Maaris 3min16
2. Muriel  3min24
3. Judith 3min31
Finish
1. Maaris 31min24
2. Muriel 32min12
3. Marketa 32min14

Video
https://vimeo.com/133400271