La Bresse MK ja paar päeva lisaks

MK ei lõppenud just meeldivalt. Stardiringilt sain normaalselt ära, siis oli mõõn ja kaotasin kohti, kuid hakkasin teise ringi alguses taas hästi tundma ja olin motiveeritud ees olevaid naisi püüdma. Ühel viimastest laskumise osadest aga libisesid pidurid käest, tähendab, et olles üle sadula, siis ei jõudnud õigel ajal pidurilinkideni ja hoog oli suur. Maandusin kividele, lõin ära selja alaosa, vasaku jala reielihase, vasaku jala sääreluu ja vasaku käelaba. Põrutus oli suur, kogu vasak jalg surises ja ei suutnud sellele üldse toetuda, pisarad ei tulnud mitte valu pärast, kuna adrenaliin on nii kõrgel, vaid hoopis sellepärast et ei saanud edasi sõita. Aga ikka juhtub!
Mind taluti alla punase risti telki, tegin väikseid pause, kuigi mind talutati oli see suur pingutus, all olles tundus, et kohe läheb pilti tasku. Kuid õnneks olin kohe kohal ja ei kaotanud teadvust.
Peale mõnda aega, vist mingi tund, liikusin treeneri abiga telgist auto juurde, seal kogusin end kogu meeste sõidu, oleks hea meelega vaadanud, kuid ei saanud liikuda.
Siis reis Baselisse, siin elan kuni homse õhtuni sõbra pere juures. Pühapäeval oli reielihas tohutult paistes, sai kreemi pandud ja ibuprofeiini manustatud. Esmaspäeval oli juba palju parem, kuid ega liikuda ikka ei saanud väga, kõige rohkem teeb muret säär, kuna sinna on alati väga valus obadus saada ja seekord teeb ta ikka valu. Täna, teisipäeval on juba palju parem, kuid lonkan veel ja säär teeb valu ja muret kõige rohkem, eks vaatab, kuidas edasi. Käisin kergelt jalgu kõlgutamas, oli päris ok, muidugi parem jalg tegi tööd rohkem, kuid ei olnud üldse hull.
Aga siinne olemine on väga kodune, aias lehvib eesti lipp!! :)

WC did not end very well. From start loop I got away quite good, then I had a set back and lost places, in the beginning of second lap I felt good again to chase some ladies in front of me. On the upper part of last downhill section the brakes slipped from my reach, I was far back and I could not make on time to brake levers, the speed was quite fast. I landed on the rocks, hit my lower back, left leg´s upper and lower part and left arms palm. The hit was harsh, whole left leg was fussy and I could not put any pressure on it, the tears came not because of the pain, because the adrenaline was so high, but because I could not continue. But it happens!
I was helped by two red cross people to their tent, I had to make little pauses as it was such an effort, just before the tent I had the feeling of passing out. But luckily we were just there and I did not.
After some time, like an hour, I moved to the car with my coach´s help, and sat there the whole men´s race, I would have love to watch but I was unable to move.
Then travel to Basel, here I stay at friend´s house until tomorrow evening. The upper part of the leg was so swollen Sunday evening, I got some cream and painkillers. On Monday it was much better, but to move it was still difficult. I went for a spin on the road, its quite ok, of course the right leg made more work, but it was not bad.
And here its nice, homey with the Estonian flag in the garden!! :)