xco eestikad

 Vist minu 27. ndad xco eestikad eliitnaiste konkurentsis. Hetkel ei tule meelde, kas mõni on vahele jäänud, aga no ma arvan et lugeja annab andeks, ikkagi alates ‘98 kõik meelde jätta on ka keeruline.

Naiste 4. koht, see sokolaadimedaline. 

Kõik, mis minust olenes, tegin nii hästi kui oskasin ja suutsin. Anaeroobset tööd olin viimasel kuul korralikult teinud, kaalu ka vähendanud ja üleüldsiselt tundsin end heas minekus. Pulsinäidu järgi ka, pingutus maksimaalne (minu selle aastane maksimaalne pulss samuti ekraanilt käis läbi). Nüüd kerge peavalu, käib mul ikka tugeva pingutusega kaasas.

Rada oli meie mägedetta maa kohta tubli, kokku viie ringi peale tuli 800m+. Vihma oli hommiku poole sadanud ja meie sõiduks just parima pidamisega niiske. Päike isegi korra tundus kuum. 

Tänud Kaiele, kes mulle joogipudeleid ulatas, tänud kõigile raja ääres kaasaelajatele, tänud kõigile, kes kaugemalt kaasa elasid. Aitäh! 

Just completed my 27th XCO Estonian Championship in the elite women’s category. At the moment, I can’t remember if I’ve missed any, but I think the reader will forgive me—it’s difficult to remember everything since ’98.

4th place among women, that chocolate medal. 

I did everything I could, as well as I knew how and was capable of. I did anaerobic work properly over the past month, reduced my weight, and overall felt in good shape. Based on my heart rate, I gave it my all (my maximum heart rate for this year was also displayed on the screen). Now, I have a slight headache, which usually accompanies a strong effort.

Considering our country’s lack of mountains, the course was good, with 800m+ of elevation over five laps. It rained in the morning, providing optimal traction for our race. The sun even seemed hot for a moment.

Thanks to Kaie for handing me the water bottles, thanks to everyone cheering along the track, and thanks to everyone supporting from afar. Thank you!