Lubasin siin ammu juba
natuke pikemalt kirjutada, nüüd juba jaanuarist saanud veebruar. Aeg kokku võtta
ja mõned read teile kallid lugejad kirjutada.
Suurim uudis hetkel, et
sain koha UCI keskusse Šveitsis treenerikoolitusele, mis on rahastatud OSF
poolt. Kohale kandideerimiseks andis mulle võimaluse Eesti alaliit, kes minuga
detsembris ühendust võttis ja pakkus, et ma võiks ka ennast kandidaadiks kirja
panna,
see treenerikoolitus on
just suunatud naistele, et meie spordis oleks rohkem naispoolt, Eestist polnud
ma ainuke kandidaat. Samuti oli UCI poolt kohe ära öeldud, et Euroopast valivad
nad maksimaalselt kolm inimest, seega polnud mu lootused just kõrged, kuid kuna
mul treenerikoolitused olid mõttes juba, et tegema hakata ja teades kui palju
rohkem kaalu annab UCI poolt väljastavad sertifikaadid, olin motiveeritud
kandidaadi kirja kirjutada. Lubati jaanuaris teada anda, ja saingi kirja nädal
tagasi, isegi kirja avades, arvasin, et lihtsalt viisakas ei, kuid seda suurem
oli rõõm kui sain aru, et see on jaatav kiri!! Polnud ammu rõõmust pisarates
olnud.
Seega märtsi alguses olen
Šveitsis saamas treenerikoolitust ja sinna kõrvale ka mehaanikualgkoolitust.
Natuke lõi see segi mu võistluskalendrit, kuid see on üks neist
võimalustest elus, mille järgi
kõik peab paika sobitama ja panin kenasti sobima.
Jääb esimene xco sõit sõitmata
ja samas minu idee sellel aastal oli ka rohkem endurot sõita ja samuti ka dh, võib
olla jääb mõni xco veel ära, kuna siin ka dh Euroopa meistrivõistlused, mida
soovin esimese eestlasena ajaloos sõita, seega ajalugu saan veel ja veel teha.
Samas ka korralikku kannatamist jagub, teeme Greetega Portugal Tuuri, mis saab
valus olema, augustis Vila do Conde Filipega ja ka aasta lõpupoole veel plaan Assooridele minna, kuna sealses
looduses on maratoni sõitmine lust ja samas ka selline aastalõpu puhkus, kaks
ühes.
Kui kord juba selline
pioneer olen, samas näen, et nii mõneski kohas on juba minu algus teisi paljugi
motiveerinud ja aidanud. Meil on nüüd juba palju maastikurattureid, kes just maastikku
tahavadki sõita. Hetkel
minu juures Greete, keda mina näen varsti mõne medaliga kõrgemalt kui vaid
Eesti meistrivõistlused. Loomulikult peab selleks kõik hästi minema ja õnne ja toetust olema,
kuid tean, et võimetelt on ta täielikult selleks võimeline.
Ka Liisal läks siinne
laagerdamine hästi ja õnneks oli ilm täielikult meie poolt, et saaks hea põhja
alla laduda, taaskord saab läbi hooaja pöidlaid hoida ja talle kaasa elada
rohkem. Selline lähedalt näha kui palju tööd me kõik selleks
teeme, et hästi sõita, annab suurema soovi, et meil ka kõigil hästi läheks.
Mõtlen, et äkki
treeneripaberid aitavad nii palju kaasa, et äkki saab ka mõneks ajaks
maastikuratturid kõik kokku, võistlusvälisel ajal treenima, kuna siis kaob
rohkem ära omavaheline konkureerimine ja kasvab üksteise toetamine, eks võistlused
lähevad, kel parem päev ja paremad jalad, ja seda saab hiljem just hea meelega
nentida, et kellegil need olid ja just nii saaksime me maailmatippudele lähemale.
Ja maastikuratturil peaks ikka oma ratta peal põhja ladumist ka olema ja
tehnika trenne, neid samuti mitmekesi toredam ja motiveerivam teha :)
Ootan huviga
treenerikoolitust ja proovin lahtiste silmadega näha kõik võimalusi, mis need
omadega kaasa toovad.
Samuti meeldib mulle näha
neid naerusuid, mis tekivad just laiemana maastikurattal, seega ka mu
MTBcampsi laagrite huvi kasv ja nendega tegelemine toob mulle suurt heameelt.
On alanud üks tore aasta,
millest üks kuu juba seljataga ja palju ürituste tihedaid kuid ees. Kindlasti
on mul nii mõnedki kindlad eesmärgid seotud enda võistlemisega ja olen paar
muutust oma senises ettevalmistuses muutnud, et kaasa aidata nii enesetundele
kui ka sellest tulenevalt liikumisele.
Suur tänu kõigile, kes
mind toetavad ja kaasaelavad, ilma teieta ei saaks ma ka teisi edasi aidata,
ehk üks suur jada, kus on palju väikseid ja suuri rõõme.
Kõik, kes saavad , on ka
oodatud mu sünnipäeva sõidule. Oma väiksel juubelil korraldan rattasõidu õhtusel
ajal, siinse järve ääres, pole kunagi rattalampide valgusel öises metsas sõitnud,
sellest ka selline sünnipäevasoov, ja hiljem saavad kõik maitsta kooki ja šokolaadi
ja peale rüübata teed.
Kõik on oodatud!
I promised awhile a go to write a bit
longer, well now January has become February. It is time to collect myself and
write to you dear followers.
The biggest news at the moment is that I
got a place in the UCI center in Switzerland, which is funded. My national
federation contacted me in December and asked if I would be interested putting
up my candidate, this coaching programme is directed to women coaches, to have
more women in our sport, I wasn’t the only candidate from Estonia. And also UCI
told that there will be 3 places maximum for Europe, so my hopes were not high,
but as I had already thought that I want to make coaching papers and I know how
much more value UCI certificate gives, I was very motivated to write my
candidate letter. They said the candidates will be announced in January, when I
received the e-mail, I was so sure its just a polite no, so I was totally blown
away when I realized it is a yes-letter!! I haven’t cried from joy in a long
time!
So beginning of March I will be in
Switzerland getting coaching knowledge and also mechanics basic level. This
confused my racing calendar, but this is one of those things that you set your
life around, and I manage that well. First xco will be cancelled for me and as
I had the idea of making more enduro and dh this year, maybe the second will be
off for me as well, as the European champs will be at that time. But
nevertheless I will have couple of totally exhausting races, I will make Portugal
tour with Greete, which will be painful and Vila do Conde with Filipe and also
planning to go to Azores in the end of the year, that track is totally worth
making a marathon and also a vacation from the season, two in one.
And as I am a pioneer in so many ways, and
I can see my beginning has motivated and helped others. We have already quite
many mountain bikers, who mainly really want to ride mountain bike. At the
moment Greete is at my place, I see her with some higher level medal in near
future. Of course all needs to go well and luck has its place and support, but
I know she has the capacity to be there at the highest level in her discipline.
Also training camp for Liisa went well, we
had also luck with the weather, and yet another year it is nice to check how
she is doing and wishing all the best throughout the season. It gives so much
more support to see how much we all work to be good, and that gives even more
will to see us all succeed.
I hope that the coaching program will give
me chance to get together mountain bikers for a camp off season, as then the inner
negative competition fades away, and we all just support and want to get
better. The races will give results to those who have better days and better
legs at that day, and that way we all want and wish others have good days, and it’s
the way to reach world level. Also mountain bikers need to lay base on their
specific bikes and have technique sessions, and to do it together is so much
more motivating and fun!
I am eager to have the coaching program and
will be eyes wide open for all the possibilities it brings.
And I so love to see those smiles that
especially mountain biking brings to people’s faces, so I am so happy to organize
more and more MTBcamps rides.
One wonderful year has begun from which
already one month is over, but many eventful months to come. For sure I have my
goals with my racing and I have changed couple of things to make shifts in my
mind and that directly influences my riding.
I am so thankful to everyone who supports
me, without you I couldn’t help further also others, it’s a string of
situations and events, with its small and big joys.
Also everyone who can is invited to my
birthday ride. On my small jubilee, I will make a leisure bike ride at night,
as I have never ridden in the night at forest with laps, it is my birthday wish.
I will have cake and chocolate and tea for after the ride.
Everyone is invited!
No comments:
Post a Comment