Ehmatus

Hetkel teen trenni kaks korda päevas ja täna, kui olin trenni lõpupooles ja jäi vaid Maardu kandist koju sõita, mõtlesin veel, et oi näe kahe päeva jooksul olen siit juba mitu korda läbi sõitnud, linnast välja minekuks rahulikum teelõik. Rahulik küll, kuid ka seal võib ajudetta autojuhte olla. Jäin peatuma sealse foori punase tule taha, ma ei tea, kuid millegipärast teadvustatult mõtlesin, et peatun stopp joonest meeter ristmiku poole ja see päästis mu täna. Peatusin, paremalt vasakpööret tegev autojuht vilistas kohaltvõtult kummi, jõudsin mõelda, et mis see rumal teeb, siis oli autojuht pööret sooritamas, kiirus korralik, jõudsin mõelda, et issand ta paneb ju valgustusposti ja järgmine hetk oli autonina minu poole kihutamas, ei jõudnud midagi teha, õnneks riivas auto vaid mu taguratast. Auto pani raginaga läbi aia teeäärsesse krunti, autojuht tuli natukese aja pärast joostes minu juurde, siis olin ma kerges shokis, värisesin üle keha, napilt läks. 

At the moment I do two trainings in a day, today´s first training was almost finished and I only had to ride easily home from Maardu, I was thinking, oi in two days I have been here several times, good road with not a lot of traffic getting out of the city. Not a lot of traffic, but brainless drivers can be anywhere. I was stopping at red light on a crossing, I dont know, but I consciously thought that I stop meter after the stop line, and that saved me today. I stopped, a car from right started to make left turn, it burned the tyre, I was thinking what this driver is doing, then the driver had speed in the corner, I thought oh no he will crash with the street lamp and the next moment, the car was heading towards me, I had no time to react, luckily the car just touched my back wheel. The car went through a fence into the roadside garden, after some moments the driver came running to see me, I was in light shock, started to shake all over, it had been close.