EM Dohnany´s

Need on need pisiasjad, mis määravad tulemused. Tähendab, et tegelikult on üllatav, kuidas ma üldse lasin sellisel väikesel asjal enda rütmi ja tahtmist segada. Kõik läks nagu enam-vähem pidi enne pühapäevast sõitu.
Oli palav ilm, lootsin pilvedele, mida ei tulnud, kuid ei olnud ka tohutult palav. Starti hakati kutsuma imelikult hilja, nii et kui sain stardikoridori, siis esimene aeg, mis ma kuulsin oli 30 sekundit stardini, siis 15 sekundit ja siis tuli mul midagi tähtsat meelde, ma olin unustanud oma kindad tasku (olin nad sinna pannud, et sooja tehes liialt palav ei oleks pikkade kinnastega). Siis oli juba start ja kõik mis ma suutsin mõelda olid kindad, kuna kohe läksid ka käed higiseks kuumast. Siis kuskil poole mäe peal hakkasin kindaid kätte toppima, kuna muidu oleks mats ka hiljem käes. Rütmist ja võistlustahtest oli vähe järel, alles teise ringi lõpus sain tahtmise tagasi, siis õnneks sain ka kinnituse, et tegelikult mul jõudu mäkke minna on. Aga sõita sain vaid neljanda ringi lõpuni, kuna olin juba nii palju aega võitjale kaotamas. Kahju, kuna oleks tahtnud näha palju veel tüdrukuid kätte oleks saanud, aga oleksid ei loe. No nüüd ei tohiks mul sellised asjad nagu kinnaste kättepanek enne sõitu meelest minna.
Hetkel teel koju, ootan Bratislava lennujaamas bussi, et Viini lennujaama sõita ja sealt Helsinki kaudu Tallinna.

Lihtsalt lahe pilv Slovakkia metsast piilumas. Just a cool cloud peeking from the Slovakian forest.

The little things have so much importance. I find it surprising how I let so little things disturb my rythm and will to fight. All went more or less as planned until Sunday.
The day was hot, I hoped for the clouds that did not come, but it was luckily not blasing hot. The call up for start was quite late, when I got to the corridor it was 30 seconds to start, then 15 seconds. And then I remembered something important, I had forgotten to put on my cloves (I had put them into pocket for warm up, so it would not be so hot). Then it was already start and all I could think of was my cloves, also the hands were sweaty. So somewhere on the climb I started to put on my cloves, because otherwise I would have crashed too. The rythm and will was gone, somewhere in the end of second lap I got them back, and I was confirmed that actually I have quite good power on up hill. But I could do only until the end of 4 laps, because I was losing so much to winner. Sad I would have wanted to seee how many girls I could have catched, but could have does not count. Now I should never forget to put on my cloves.
Now on my way back home, waiting for bus in Bratislava airport to got to Vienna airport and then via Helsinki to Tallinn.